Toomas Paul: me võime kogeda Jumala puudutust, aga me vajame teisi, me vajame Jumala Sõna
Toomas Paul tähistab 29. oktoobril 80. sünnipäeva. Ta on pika elu jooksul andnud palju intervjuusid. Möödunud aasta Eesti Kirikus vastas ta Jaan Lahe küsimustele (vt http://www.eestikirik.ee/aidata-kaasinimestel-naha-meie-elu-ja-tegemisi-igaviku-palge-ees/), homme ilmub Maalehes, kus tema esseesid on pidevalt avaldatud üle 30 aasta, pikk intervjuu Margus Mikomäele. Postimehes ilmub 29. oktoobril intervjuu Rein Veidemannile. Et mitte pärida samu seiku elukäigu kohta, võttis ...
Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele. Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele. Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari. Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle: „Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ...
Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga. Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: «Vaata, see on Jumala Tall.» Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa.
Jh 1:35–37
Jutlusepalve tuli, kui olin Soomes Pokrovas viimast nädalat ja ihuüksi. Siin sadas lund, lund, lund ... Hommikul kaevasin end öömajast välja peamaja ukseni, siis kassidele (Berta ja Nöpöneiti) süüa, enesele lonks kohvi ja poolteist ...
Rahvusraamatukogus peeti 2. oktoobril Eesti V hospiitskonverents «Hospiits – me räägime elust ...».
Hospiitskonverentse peetakse kahe aasta järel kas Tartus või Tallinnas. Viimased kaks neist on korraldanud MTÜ Pallium. Seekordse konverentsi teemaks oli «Totaalne valu».
Hospiitsfilosoofia selgitamine ja hospiitsteenuse vajalikkuse teadvustamine on väga oluline. Et entusiastide hääl vaid kõrbes ei kajaks, loodigi 2010. a MTÜ Pallium. Mitmel korral on taotletud ...
4.
«Hommiku- ja õhtupalvused olid neil tavapärased. Nad lugesid ka kordamööda päeva ülistuspalve (akatistos) alati sellele, mida maalisid. Akatistos kestab 30–45 minutit ja igaüks luges järgmise salmi. Nii tõdesin, et meil peeti kirikus, mis oli siis veel väike tuba peamajas, pidevalt palvet. Mis kõige tähtsam, palve jätkudes lahenesid vastuolud ja elasime rahus.
Sügise tulles läksid maalijad Venemaale ja pooleliolevad ikoonid jäid pultidele. Valminud riputasime ...
3.
«Alandlike palvete peale andsid Peterburi ja Laadoga metropoliit Vladimir ja vaimse akadeemia rektor piiskop Konstantin ning Aleksander Nevski kloostri juht arhimandriit Nazari rühmale pühitsusõnnistuse minna Soome, hoolimata Venemaa ja Soome õigeusu kirikute problemaatilisest olukorrast. Nii saabus kahekümneliikmeline grupp Pokrovasse maalima ikoone. Kokku kestis töö kaks aastat ning ikoonidega kaetud pinda sai umbes 36 ruutmeetrit.
Algul olid ju kirikuseinad vaid ...
«Nägin vaimusilmas tulevasi hooneid. Ehitus- ja taastamistöödel oli palju abi Elfvingite ja Aminoffide järglaste mälestustest ja fotodest. Kivist hobusetall sobis oma põhiplaanilt kirikuks. Saades ametliku õnnistuse Soome ortodoksi kiriku pealt, algasid läbirääkimised Kirkkonummi maakonna kohaliku omavalitsusega.
1996. a oli kaup koos, kevadel hakkasime korda tegema väikest maja, kus oli elanud voorimees ja hiljem autojuht. Raha saamiseks müüsin mõlemad restoranid koos ...
1.
Pokrova kirik ja ortodoksne vennaskond asuvad Helsingi lähedal Kirkkonummis. Tegu on omaette vaatamisväärsusega. Kiriku ehitus algas 1995. a ja 17. juunil 2001 pühitses metropoliit Leo uue kiriku.
Pokrova suure värava peal on kuldne kuppel, edasi kulgeb algupärane ilus pärnaallee. Kahest tsässonast üks on metsa sees, teise väga omapärase tsässona kujundas ja kinkis kloostrile vene kunstnik Irina Zatulovskaja ning paigaldas 1998. a suvel ise. Erakordselt ilus on ka aed ...
Rm 12:1–5
Kui meenutada möödunud aastat Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus, siis pole vist sobilikumat kirjakohta välja käia. Võiks kirjutada lehekülgi, kui kergelt läheb kristlastel, aga ka vaimulikel meelest, milleks või kellele nad oma tööd teevad. Kuid nagu Eleanor Roosevelt on öelnud: «Suured mõtlejad räägivad ideedest, keskpärased asjadest ja mõttetud mõtlejad inimestest.» Ning kes meist siis ei tahaks suurelt mõelda või vähemalt pisutki avaramalt kui nääklejad, ...
3.
Akaki rekord tuleb purustada
Vanusest rääkides meenutab Augusta Isa Akakit Valamo kloostrist, kes elas 110aastaseks. «No Akaki rekord tuleb purustada,» räägib kohvi lauale toov Augusta. «Akaki oli veel 95aastaselt hobustega niidul.»
Isa Akaki, kodanikunimega Andrei Kuznetsov (1873–1984) oli vene munk ja surres Põhjamaade vanim asukas ning teadaolevalt vanim Soomes kunagi elanud mees enne Aarne Arvoneni. Ta suri 110 aasta ja 96 päeva vanusena, nautides viimasel õhtul ...
Töötasin Soomes Lintula kloostris talgulisena kaks nädalat. Kuuldes, et olen Eestist, meenutasid nunnad hea sõnaga Lintula kloostris elanud nunn Augustat, kes oli Tallinnas sündinud eestlanna.
Ema Mikaela näitas mulle kahte intervjuud kohalikest ajalehtedest 1980ndatest aastatest. Viimane artikkel on aastast 1992, siis saatis klooster nunn Augusta viimsele teekonnale.
Neile ajaleheartiklitele ja kuuldule toetudes püüan luua pildi selle tarmuka ja vaga naise ...
Hooldusravikliinikus on enamik patsientidest eakad. Sageli kuulen palatis juttu: mul on depressioon, ma ei taha enam niiviisi elada.
Ja minu küsimusele, mis muid valikuid meil sellises olukorras on, vastatakse enamasti kahel viisil. «Ma tahan terveks saada, ma olin ju väga tegus inimene, tahan jälle selline olla.» Kuid on ka palju kurvemaid jutte: «Ma ei taha enam niiviisi elada, ma tahan surra.»
Tabuteema õppimine
Ma ei saa kahelda nende sõnade siiruses, kuid oma ...