Alessandro Allori „Kristus ja abielurikkuja naine“, 1577. Õli puupaneelil, detail. Santo Spirito basiilika, Firenze. Tekst ja foto: Merille Hommik. kuis armastada seda,  kes ei vääri? kuis armastada end – kas ma väärin? kas armastust  peab väärima? saab väärida? Tema sai armastada  kõiki, sest armastus on armastus on armastus juba enne loomist oh Isa, anna meile Vaimu armastada

Meister Niccolò „Jeesuse kolm kiusatust“, dat. 1122. Piacenza toomkiriku läänefassaad, lõunaportaali tümpanoni friisi detailid, liivakivi. Tekst ja fotod: Merille Hommik. vahest tundub et oled ilma jätnud mind ühest, teisest miks, ei tea oh nukrust, igatsust ja iha – siis hingates ja palves näen suurust, imeilma kus elan, mille andnud! hea Issand, aita minna kurjal ja juhmusel mu hinges! siis hingates ja palves näen aimamisi ...

„Müstiline Tall“, ca 1200–1250. Campione töökoda, lubjakivi, 98 x 59 cm, Ferrara katedraali muuseum Tekst ja foto: Merille Hommik. kui kõnnid rada, mis kitsas eemal suurest teest sa läinud sinna, sest kuuled Teda, teisiti ei saa – ilus Issanda maa! kui tumeb ilm ja iga samm on vaev hing kartuses ja läinud suund ära kaota armastust ja  mäleta, et Issand käis su eel

Marc Chagall, „Valge ristilöödu“ (detail), 1938. Õli lõuendil. lund, tuisku, valgeid metsi, päikest külm ja ilus, sajab lund inimene, vaata üles, lumesattu, valgusesse vaikusesse, rahusse, tasa võib-olla kuuled mustil okstel valges lumes leevikesed kui verepiisad  Tema käte Merille Hommik

Giuseppe Obici „Püha Paulus“, u 1850, marmor. Püha Pauluse katedraal, Rooma Tekst ja foto: Merille Hommik. Isa, aita hoida usu mõõka mõõka, mis raiub läbi mu isekuse aita hoida headust, kui kuri meeles kerkib aita näha hädast, kel Sinu Sõna puudus aita hoida teadmist, et Sina sätid sihti aita hoida armastust ja Vaimu valgust ka siis, kui mu hing on pilkases öös

Püha Franciscuse meister. „Püha Franciscus jutlustab lindudele“, u 1260, fresko. Püha Franciscuse basiilika alumine kirik, Assisi Tekst ja foto: Merille Hommik. Palves Sinu poole, Isa – aita näha kõike loodut väikest, väetit, suurt ja väge! Aita armastada siiski, kui meil inimvaimu napib, rahu, rõõmu viia üle iga koja läve siiruse ja häädusega – pax et bonum!

Anonüümne Pisa kunstnik. „Kristuse triumf“. 12. saj I pool. Püha Matteuse Rahvusmuuseum, Pisa. Tekst ja foto: Merille Hommik Jeesus, kas olen õigel rajal, teel Su juurde, kas on mu usk valgus teele või virvatuled kaduvusse? Ei muud, oh Issand, aita uskuda ja teada, et ränd Su juurde saab olla ainult Armastus.

Ferrara aastaaegade meister. „Saagikoristus (September)“, 1225–1230. Marmor. Ferrara katedraali muuseum. Tekst ja foto: Merille Hommik. Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15 Kui puielt langeb kulda, vaske, purpurpuna vahtrapuil, päike risti läbi vaatab ämmelgate kangasuust, lõhn, mis lehist, õuntest, mullast, tume sammal metsateel, taevast kostab kure hüüdu, nad on ärateel mu hing Su juurde palves jõuab, oh ...

Marc Chagall, „Noor Joosep karjasena“. Söövitus, 30 x 24 cm, 1956. Sina, mu Karjane, juhi mind sinna,  kuhu Sina tahad,  näita aeda,  mida Sina tahad,  et ma hariksin,  sest Sinu tahtmine on hea! Luba Vaimu  uskuda minna  Su järele  ka siis, kui tippu ei näe,  kui ränd matab hinge,  kuulda Su häält, Issand, mu Karjane! Merille Hommik

Kasvanud pimeduses. Mário Macilau, fotoseeria 2012–2015. Eluleiba ja pisut kalukesi luba, hea Issand, oma lastele! Raasikest õnne,  viivu, kui kindlasti teame, ei silmaga, vaid südamega teame – Sa oled tõesti üles tõusnud, et oled meis alati! Kuis tänada Sind –  kõik sõna on tühi, vaikne kiirgav rõõm on kõik, mis mul on. Merille Hommik

Bernt Notke, „Kristuse ülestõusmine“, 1479 Aarhusi toomkiriku peaaltar, detail. Sel kevadel, mis teisiti, on üks, mis kalju, kindlus –  Kristus on surnuist üles tõusnud! Ei näe, ei kuule magaja, kuis linnud koidul hõiskavad – tõesti, tõesti, ta on üles tõusnud! Hää Isa, luba inimlastele usku, lootust, armastust, teadmist, et tuleb kevad, et elu võidab alati! Sel pühapäeval, mis teisiti, me süda vaikselt rõõmutseb –  surm ...

Giovanni Costetti, „Jeesuse tulek Jeruusalemma“, 1926. Palazzo Pitti, Firenze. Tekst ja foto: Merille Hommik Sel pühal päeval kaks tuhat aastat tagasi Sa tulid Jeruusalemma end andma meile. Nüüd, sel pühapäeval, on inimlaste vahel kaks tuhat millimeetrit eimiski ja lõputus. Oh Issand, luba lootust tulla Sinu ligi, usku, et kaovad mõõdud ja jääb vaid armastus!

Issand, õnnista meid nii et viivukski teaksime et me silmad on näinud Su päästet õnnista meid nii, et ei unustaks seda tunnet, kui hing lendab taevalinnuna Su poole

Oh Jumal, anna meile suurust kutsuda lauda teist inimest vaest või võõrast, kaugelt või lähedalt luba Vaimu meile näha teed Sinu juurde. Su laud on olnud ammu kaetud ootamas, kui vaid oskaksime pidada seda viimselt tähtsaimaks

Tema käsi, kes meid loonud alati kusagil meid loomas, hoidmas, püüdmas armastamas väikest inimest, kes nii väike et ei saagi, suudagi näha taeva suurust Jumala kätt üksnes armust, usu läbi, ainult Kristuse kaudu võiksime