Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Noored on maailma valgus

Jumalasõna on mõjus, kui seda lapsele õigel ajal ja viisil tutvustatakse, tõdeti laste jumalateenistuste ja pühapäevakooliga tegelejate konverentsil. 1933. a oktoobrikuus näitasid kirikunoored mitme ettevõtmisega oma pühendumust ja ettevõtlikkust. Õpetaja Sommer ja Tallinna Kaarli noored tegid 15.–22. oktoobrini teoks oma koguduse esimese äratusnädala teemal «Tulge, sest kõik on valmis», millest võttis osa õpetajaid kogu Eestist. Esimesena jutlustas õpetaja Lääne ...

80 aasta taguseid lehti sirvides

1933. a mihklikuul peeti EPMK aastapäeva, toimus Pärnu praostkonna sinod ja instrueeriti laulupidude juhte. 6.–10. septembrini leidsid Tallinnas aset Balti ja Slaavi Piiskopliku Metodisti Kiriku aastakonverents ja Eesti Piiskopliku Metodisti Kiriku 25. aastapäeva pidustused. Kutsutud olid Läti ja Rootsi superintendendid jt välismaa vaimulikud. Sel ajal oli meil metodisti kogudusi 12, abikogudusi 38. Tegutseti 8 kirikus, 10 palvemajas ja 124 muus ...

Eesti kirikuelust suvel 1933

Isakoju kutsuti piiskop Kukk, luterlasi meelitasid «võõrad usud», Joosep Kapi sünnist möödus 100 aastat ja Hasselblattide perel täitus 300 a kiriku teenistuses. «Jeesus nägi Nataeli enese juure tulevat ja ütles temast: Ennäe! Üks tõsine Israeli mees, kelle sees ei ole kavalust.» Need sõnad öeldi 28. juulil Tallinna toomkirikus. 25. juulil oli meie esimene luteri usu piiskop Jakob Kukk oma Jumala juurde lahkunud. Lahkus piiskop Jakob Kukk Konsistoorium teatas: «Jumala ...

Juubelilaulupeol lauldi taas vaimulikke laule

1933. a üldlaulupeost võtsid osa ka kirikukoorid, kelle arv oli tõusnud sajani. 26.–27. juunil peetud XV kirikupäev algas jumalateenistusega Tallinna toomkirikus, tervituskõne ütles praost Aleksander Kapp, jutlustas assessor J. Varik Jõhvist. Kirikupäeval oli kõne all leeriaeg, mille pikkuseks otsustati määrata 60 tundi kolme nädala jooksul ja nimetada see ümber konfirmatsiooniks. Leiti, et kuigi noorsootöö näitab järjekindlat tõusu, on vaja tõsist tööd, et leer annaks ...

Maikuu, suur toomekuu

Üks tähtsamaid 1933. a maikuu muusikasündmusi oli muidugi Tallinna konservatooriumi järjekordsete lõpetajate ellusaatmine. Estonia kontserdisaal oli nii põhjalikult välja müüdud, et tuli tarvitusele võtta ka seisukohad. Ettekandel oli 20 pikka teost pluss kõne, mille pidas prof Jaan Tamme surma järel direktori kt-ks tõusnud prof Theodor Lemba. Pidulik sündmus lõppes alles kell 1 öösel. Aga seda polnud vaja kahetseda, sest kuulda sai palju toredat ja hästi esitatud ...

Suur nädal tõi kirikud rahvast pilgeni täis

Ülestõusmispühade aegu pöörduvad inimesed tavalisest rohkem kiriku poole. Ka 1933. a aprillis võis märgata suurenenud tungi jumalateenistustele, mis pühade ajal olid rahvarohked. Tallinnas oli peaaegu kõikides kirikutes esimene püha leerilaste päralt. Ajalehtedegi juhtkirjad olid enamasti pastoritelt. Jaan Lattik oli oma Päevalehes ilmunud artikli üles ehitanud Markuse evangeeliumi sõnadele: «Laske lapsukesed minu juurde tulla», Theodor Tallmeister polemiseeris Vabas Maas ...

Palve- ja paastukuu märts

80 aastat tagasi oli märtsikuus põhjust meenutada mitmeid kirikumuusikuid ja lauluveterane, kelle tähtpäeva puhul sai kuulda vaimustust äratavaid kontserte. 6. märtsil 1933 möödus 30 aastat Martin Andreas Wilbergi surmast, keda iseäranis Kolga-Jaanis ja Põltsamaal oli põhjust meenutada kui ühte tähtsamat kirikulaulu edendajat. Aastatel 1846–1853 oli ta Kolga-Jaanis ja 1852–1899 Põltsamaal köstri ametit pidanud, 1840–1846 ja 1852–1862 Põltsamaa kihelkonnakooli juhatanud, ...

Hoia, Jumal, Eestit!

1933. aasta veebruarikuu tähtsaim sündmus oli muidugi Eesti Vabariigi 15. aastapäeva tähistamine 24. veebruaril. Juba eelmisel päeval oli mälestusjumalateenistus kaitseväe kalmistul, kus jutlustas õpetaja Stokholm. Muusikaga kaunistas seda vabadussõjalaste koor, võimsalt kõlas kaitseväe orkestrilt «Kummardan Sind, armuvägi». Pidupäeva varahommikul äratas Tallinna linnarahvast koraalidega puhkpillimuusika seltsi Edu orkester Jaani kiriku tornist, mis kohe ka rahvahulga ...

Eluõigus Jumalale tõstab rahva elujõudu

Kätte oli jõudnud 1933. aasta. «Kas on meie iseseisvuse 14 aasta jooksul Eesti rahva elujõud tõusnud?» küsib sel puhul piiskop Jakob Kukk. Ta leiab, et meil on raskelt kätte võidetud vabadus, suuri samme on astutud rahvale hariduse andmisel. Paranenud on toitlus ja korteriolud. Kuid samas on rahvas vaesemaks jäänud usuelu poolest, jumalakartuse ja kirikliku elu poolest. Ning kummaline küll – selleks on kaasa aidanud isegi meie seadusandlus. «Meil seisab meeles, kuidas ...

Kui püha rahu majades ning lastel jõulupuu

Jõulupühad on õpetajatele töörohke aeg, sest jõulusõnum peab jõudma nendenigi, kes ise pühakotta tulla ei saa. Nii oli see ka 1932. aastal. 11. detsembril kandis Tallinna Jaani kiriku oratooriumikoor Enn Võrgu juhatusel kiriku 65. aastapäeva puhul ette Händeli oratooriumi «Juudas Maka­beus». Kuigi teoses oli tehtud ulatuslikke kärpeid, mis muusikalist materjali tihendasid, oleks neid võinud olla veelgi rohkem. Ettevalmistustööd oli tehtud hoolega. Ka kõige raskemates ...

Kirikuelu novembris 1932

6. novembril tähistati piduliku jumalateenistusega Tallinna toomkirikus Tartu ülikooli asutaja Rootsi kuninga Gustav Adolfi 300. surma-aastapäeva. Rootsi-Eesti Ühingu eestvõttel aset leidnud sündmusest oli osa saama tulnud rohkesti rahvast eesotsas riigivanema ja riigikogu esimehega. Kirik oli lillede ja loorberipuudega kaunistatud. Jutluse pidas Tallinna Pauluse õpetaja Rein Uhke. Esines Tallinna Meestelaulu Seltsi koor prof August Topmani juhatusel. Samal päeval ...

Kirikuelust oktoobris 1932

3. oktoobril vaatas liturgiline komisjon veel kord läbi ja võttis täies ulatuses vastu uue agenda muusikalise osa, mis otsustati koos Kirikumuusika Sekretariaadi ettevalmistatud koraaliraamatu täiendustega trükki anda. Uus agenda otsustati tarvitusele võtta koos vanaga. Lauluraamatu komisjonile tehti ülesandeks asuda «Vaimulikkude laulude» väljaandmisele, sest 1923. aasta trükk oli juba täiesti otsas. Uus kogu pidi sisaldama umbes 150 laulu tarvitamiseks palvekoosolekutel ...

Muusikarikas sügiskuu

Alanud oli uus õppeaasta. Koolialguskuu septem­­b­er 1932 pakkus nagu ikka ka palju muusikalist ilu. Lohusuu kogudus tähistas 4. septembril 50. sünnipäeva. Sel päeval leidis aset suur kontsertjumalateenistus, millest võtsid osa meie kõrged vaimulikud eesotsas piiskop Kukega, kutsutud olid ka ümbruskonna köstrid ja koguduste esindajad. 11. september oli Hageris suur pidupäev – uue kiriku ehitamisest ja õpetaja praost K. A. Thomsoni ametisseasumisest möödus 40 aastat. Viie ...