Laul on teenistuse tähtis osa
Saabunud oli 1935. aasta. Jaanuaris tähistas 75. sünnipäeva Aleksander Läte, kirikumuusikast ja sellega seonduvast räägiti erakordselt palju usuteadlaste konverentsil.
Jõulude lõpp ehk kolmekuningapäev 6. jaanuaril tõi meie kirikumuusika publiku ette Saint-Saënsi «Jõuluoratooriumi». Solistid olid Helmi Betlem, Niina Romanova, Olga Vääter, Aleksander Tamm ja Voldemar Weigart (Vootele Veikat), orelipartii esitas Johannes Jürgenson (Juhan Jürme).
Kaasa tegid Tallinna ...
Detsembrikuule annavad erilise tähenduse jõulud. kirikus oli töörohke aeg: toimus palju kontserte, seati ametisse õpetajaid, peeti tähtpäevi ja püüti jõulurõõmu pakkuda ka vaestele.
Johan Tamverk oli rikastanud meie kirikumuusikat uue teosega, 8. detsembril oli Estonia kontserdisaalis tema oratooriumi «Taavet ja Koljat» esiettekanne. 17osalise teose teksti oli kirjutanud Piibli ainetel Peeter Sink. Laval olid Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoor, Riigi Ringhäälingu ...
Kirikumuusikas on novembris ikka andnud tooni surnute mälestamise püha. Ei olnud selle poolest erand ka 1934. aasta.
Aasta tagasi oli sel puhul esiettekandele tulnud Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) kantaat «Memento mori». Orelipartii eest hoolitses siis Alfred Karafin (Karindi). Aastaks 1934 oli A. Karafin, kes oli endale juba nime teinud Tartu kirikumuusikuna, noore energilise jõuna suutnud end ka Tallinna Kaarli muusikategemistes maksma panna.
Surnutepüha ...
Õpetaja Friedrich Stokholm teenis 1934. aastal Tallinna Kaarli kogudust.
Arhiiv
Oktoober 1934 oli kirikus sündmusterohke. Oli juubeleid ja visitatsioone ning aastapäevade tähistamist.
1. oktoober oli pidupäev Tallinna Kaarli kirikus, 50aastaseks sai õpetaja Friedrich Stokholm. Juubilar oli sündinud 1. oktoobril 1884 Tartus kaalukoja ametniku peres. Pärast õpinguid Treffneri ja Aleksandri gümnaasiumis sai ette võetud Tartu ülikooli usuteaduskond, mille lõpetas 1911. aastal. ...
Septembris oli kirikuelu tähelepanu keskpunktis prof dr Hugo Bernhard Rahamägi piiskopiametisse pühitsemine.
Räägiti palju tema teenetest meie usuelu edendamisel, väliskirikutega sidemete loomisel, teemadest, mida ta oli käsitlenud oma raamatutes «Sotsialism ja ristiusk», «Luther Wormsi riigipäeval», «Usk ja alkohol», «Kiriklik elu Eestis», jutlustekogus «Sinu riik tulgu» jm.
Ta oli esinenud ettekannete ja kõnedega Soomes, Rootsis, Lätis, Inglismaal, Taanis, Saksamaal, ...
2.
(Algus eelmises Eesti Kirikus)
Niisugust ilusat vaimulikku muusikat, mis 5. augustil Põltsamaal kõlas, saab harva kuulda. Linnapargis leidis piiskopi osavõtul aset vabaõhu-jumalateenistus, kirikus aga kontsertjumalateenistus. Kava oli mitmekesine. Värvikalt kõlas koorilaul oreli ja pasunakoori kaasmängul. Juhatas Udu Topman. Vaheldust pakkusid soololaulud, tšello- ja orelipalad ning kammertrio.
Baptistid pidasid juubelilaulupidu
Haapsalus peeti 1. juulil eesti ...
1.
Juuli ja august on Eestimaal ikka olnud parim aeg laulupidude ja -päevade pidamiseks. Ei olnud ka 1934. aasta selle poolest erandlik.
Praostidest juubilarid
Nii mõnigi kirik Eestimaal pidas juulis vajalikuks meenutada seda etappi oma ajaloost, mil seal töötas õpetajana emeriitpraost Friedrich Wilhelm Ederberg. 1. juulil (ukj) oli tema 75. sünnipäev. Pärit oli ta Virumaalt Haljala kihelkonnast. 1879–1883 õppis usuteadust Tartu ülikoolis, prooviaasta tegi Vändras ...
Juunis 1934 valiti ametisse Jakob Kuke surma järel kiriku teine piiskop.
«Prof dr H. B. Rahamägi, Eesti ew.lut.usu kiriku teine piiskop,» teatab pidulikult 28. juuni Eesti Kirik. 19.–20. juunil peeti Tallinnas Börsisaalis XVI kirikupäev. Põnevaim päevakorrapunkt – piiskopi ja konsistooriumi koosseisu valimine – tõi kokku üle 500 hääleõigusliku liikme. Rahamäe poolt anti 226 häält, vastu 131. Assessor Varik sai 127 poolt- ja 227 vastuhäält. Ja muide, üheks ilmalikuks ...
1934. a maikuu pakkus muusikasõpradele palju elamusi, juba peeti ka laulupäevi ning konservatooriumi järjekordsete lõpetajate seas oli kirikukontsertidel tuntust kogunuid.
1. mail leidis aset praostide ja konsistooriumi ühine koosolek. Arutati, keda võiks oma Jumala juurde läinud Jakob Kuke asemele piiskopiks valida. Üles seati kolm kandidaati: assessor A. Kapp, prof dr H. B. Rahamägi ja assessor J. Varik.
Eelmiste aastate eeskujul toimus ka nüüd Tallinna Jaani nelipühi ...
Aprillis peetud sinoditel oli põhjust rõõmu tunda usuelu elavamaks muutumise üle.
Lutheri kiriku Sisemisjoni Seltsil oli kombeks pidada oma aastapäeva pühapäeval pärast ülestõusmispühi. 14. aastapäev langes 8. aprillile. Kõikides Tallinna kirikutes toimusid sisemisjoni jumalateenistused külalisjutlustajate osavõtul.
Õhtul oli linna misjonimajas perekonnaõhtu külalispastorite sõnavõttude ja koorilauludega. Briti ja Välismaa Piibliselts valis aga Eesti Misjoni Seltsi ...
80 aastat tagasi tähistati ülestõusmispühi märtsis.
Ülestõusmispühad olid lähenemas ja see andis märgatavalt tunda kirikumuusikas. Tallinna saksa lauluseltsid valmistasid ette J. Haasi oratooriumi «Püha Elisabeth». Kooriseaded olid siin lihtsad, ilma suuremate polüfooniliste arendusteta. Juhatas Walter Sewigh, kes viimastel aastatel oli meie muusikaellu mõndagi uut toonud.
Kontserdid Tallinnas
Ülestõusmispühade vaimulikud kontserdid langesidki peaasjalikult suurele ...
Kui 1934. a jaanuaris oli muusikaelu keskpunktis Juhan Aavik oma 50. sünnipäevaga, siis veebruaris oli tähelepanu koondunud Miina Hermannile (Härmale), kes jõudis 9. veebruaril oma 70. sünnipäeva tähistamiseni.
Endiselt säras tema silmis elurõõm ja noorus. Ka kirikumuusikud tervitasid ja tänasid meie suurt muusikut tema aupäeval. Oli ta ju lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja alates 1886. aastast oli ta orelikunstnikuna läbi käinud vist küll kõik Eestimaa ...
1934. a jaanuarikuu tähtsaimaks sündmuseks oli XVI usuteadlaste konverents.
«Rahupäevi on Jumal kinkinud meile, igapäevasest leivast ei ole olnud puudu, taudid ja rasked haigused on jäänud meist eemale,» vaatab möödunud aastale tagasi õpetaja Hasselblatt ja jätkab: «Riigielus avaldus rahva tahe pöörata selg sotsialistlikule ebajumalale ja seada oma elu Jumala seatud alusele, usuelu on tõusmas, äratusnädalad tõid rohket õnnistust meie kogudustele.»
Kuid mida loodeti ...
Tegusal jõulukuul 80 aasta eest 1933 toimus palju muusikaüritusi ja jõulueelsele ajale kohaselt heategevuslikke ettevõtmisi.
2. detsembril esietendus Pärnu Endlas Mehuli ooper «Joosep». Muusika mõjus lihtsa ja loomulikuna, originaalorkestratsioonis puudusid oboe ja fagott, nende aset täitis klarnet, kohati ka klaver. Orkester oli suurendatud 15 liikmeni, lavatagust koori etendas Eliisabeti kiriku koor.
Joosepi osa laulis lavastaja Hugo Malmsten, kelle lüüriline tenor oli ...