1936. aasta juunikuu algas piduliku sündmusega meie kirikuelus. 2. juunil sai 50aastaseks piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. «Tema teene on see, et kirik pole enam lõhestatud koguduste liit, vaid et Eestis on olemas üks terviklik Eesti Evang. Luteri Usu Kirik,» märkis assessor Arnold Tammik. Juubilar oli sündinud 2. juunil 1886 Kurtna koolimajas Harjumaal. Isa Mart oli tubli usuelu edendaja, seltskonnategelane ja muusikamees. Ülikoolis, kus Rahamägi õppis aastatel 1906–1913, ...

Maikuusse jäid ka emadepäev, taevaminemispüha ja nelipühad, toimus Põhjamaade kirikumuusika kongress ning konservatooriumist tuli täiendust organistide perre. Pärnus alustati maikuud 80 aastat tagasi praostkonna sinodiga, mille vaimuliku lauluga avas praost A. Grünberg. Sinodil sooviti, et rändjutlustajad varustataks tööraamatutega, kuhu nende tehtud töö saaks kirja panna. Muidugi nõuti eluõigust usuõpetusele koolides ja koguduste õpetajatele õigust seal tehtavat tööd ...

1936. aastal langesid vaikne nädal ja ülestõusmispühad aprillikuusse. Kuna kolmel järjestikusel päeval (suur reede, vaikne laupäev ja 1. püha) olid lõbustusasutused, ka teatrid ja kinod, suletud, olid just need päevad eriti vaimuliku muusika rohked. Palmipuudepühast ülestõusmispühadeni Palmipuudepühal, 5. aprillil oli Tallinna Nigulistes suur vene ühendatud kirikukooride kontsert. Juhatas Kaasani kiriku koori juht N. J. Laskejev. Rohkesti oli soliste. Oreli olid enda hoolde ...

Märts 1936 algas kohe vaimuliku muusika tähe all. 1. märtsil oli Tallinna Kaarli kirikus Tallinna Meestelaulu Seltsi koori kontsert, juhatas August Topman. Kaarli kirik oli rahvast täis. Kummardus koori asutajale Konstantin Türnpule oli tema vähetuntud «Sanctus», «mis helises mõjuvalt pühaliku hardumusega», nagu kirjutas Theodor Lemba. Meeleoluka mulje jätsid Artur Kapi koraal «Templis» ja Tobiase «Taaveti laul 51». Karl Tuvikese «Õhtu rahu» jäi meelde soodsalt kirjutatud ...

Eesti Vabariigi 18. aastapäev 1936. a möödus erilise pidulikkusega. Paraadid jäid küll külma tõttu enamasti ära, kuid Eestimaa oli lipuehtes ning kirikud rahvast täis. 2. veebruaril oli Tartu rahu aastapäev. Seni oli seda tähistatud üsna tagasihoidlikult. Seekord oli aga Tartu Pauluses suur kontsertjumalateenistus, mille korraldas Pauluse Muusika Selts P. Kivi juhatusel. Soololauljana tegi kaasa Alice Kopli-Wiegandt. Jutlustas õpetaja H. Haamer, Tartu rahu vaimust kõneles ...

80 aasta tagune detsembrikuu algas kohe huvitavate sündmustega. 1. detsembril oli Niguliste kirikus vene ühendatud kirikukooride kontsert, kus ettekandele tulnud Arhangelski leinalik teos «Panihida» pühendati 1924. aasta 1. detsembri kommunistide mässu ohvritele. Teos «väljendab algupärase võimsusega slaavi rahva hingeelu omapärast müstilist elementi», kirjutab Päevaleht. Kontserdi 2. osas esitati Bortn­janski rõõmsameelne «Jõulukontsert». Samal päeval tähistas oma 15. ...

80 aastat tagasi, 1935. a novembris valmistati ette uue agenda kavandit, Rapla kirik sai täishiilguses elektrivalguse, kogudused said uusi õpetajaid ning oldi mõtetes lahkunutega. 7. novembril oli koos liturgiline komisjon, kes vaatas läbi uue agenda kavandi muusikalise osa, mille oli ette valmistanud helilooja Enn Võrk ja mis kujutas endast ühtlast tervikut. Uuele agendale pidi lõpliku hinnangu andma 21.–23. jaanuaril 1936 Tartus aset leidev usuteadlaste konverents. Sel ...

Selle kuu tähtsaim sündmus oli kindlasti kirikukogu kokkuastumine, millega ühtlasi tähistati Tallinna toomkiriku 700. aastapäeva. Kutsutud oli 37 õpetajat, 7 köstrit ja 31 koguduste esindajat. 30. oktoobril leidis toomkirikus aset pidulik jumalateenistus, kus kõne pidas piiskop Rahamägi ja jutlustas praost emer. K. Thomson, kaasa teenisid õpetajad Uhke, Kuusik ja Steinberg. Esines Tallinna Pauluse ja toomkiriku ühendkoor Arnold Biltse juhatusel, solistina astus üles prl ...

1935. aasta septembris seati Harju-Jaani kirikus ametisse tulevane peapiiskop Alfred Tooming. September oli mitmete alguste kuu. Tallinna Püha Vaimu kirikus tehti teatavaks uuendus – helistada kella mitte ainult jumalateenistuse eel, vaid ka selle lõppedes, samuti laupäeva õhtul pühapäevarahu väljakuulutamiseks. Eestimaa kristlased võtsid aktiivselt osa ka ilmalikumat laadi üritustest. Raamatuaasta alguse puhul oli 8. septembril aktus-jumalateenistus Tallinna Kaarli ...

Suvel peeti laulupäevi ja vabaõhu-jumalateenistusi, Järva sinodil tõdeti, et inimesed on rohkem hakanud arvestama Jumala seadustega. 80 aastat tagasi, 29. juulil 1935. aastal said Eestimaa muhameedlased oma esimese mošee. Selleks ehitati Narvas üks suurem elumaja ümber pühakojaks. Avamisele oli tulnud muslimeid Helsingist, Tallinnast, Tartust, Jõhvist jm. Eestis arvati elavat umbes 200 muslimit, neist 100 Narvas. Kirikus ja tammikus 18. augustil oli Pühajõel piiblipüha. ...

Rooslepa kabel Läänemaal. 1935. aastal peeti kabeli 100. aastapäeva. Kabel lagunes pärast II maailmasõda. Taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Arhiiv 1935. aasta juunis meelitas suvi ka meie kirikumuusikud pühakoja seinte vahelt välja. 8. juunil sõitis Tallinna Kaarli noorte kirikukoor Helsingisse ja 16. juunil Kose kirikusse. Noortel oli menu. Helsingi Suurkirikus laulis koor õhtusel jumalateenistusel «haaravaid Saare ja Karafini koraale». Soololauludega ...

Maikuu tähtsamaid üldiselt tähistatavaid pühi oli muidugi emadepäev. Kiriklikud ringkonnad rõhutasid sel puhul kristliku ema väärtust ja usulist kasvatust perekonnas. Toomkirikus korraldas Pauluse kogudus emadepäeva jumalateenistuse, kus päevakohase jutlusega esines õpetaja R. Uhke. Tallinna Jaanis oli pidulik jumalateenistus, kus kõneldi emaarmastusest ja lapse kohustustest vanemate vastu. Südamlik emadepäeva õhtu oli linnamisjoni majas ja Kaarli Noorte Koondises. Kaar­li ...

Aprillikuusse 80 aastat tagasi jäi palmipuudepüha ja vaikne nädal rohkete kontsertide ja jumalateenistustega. Palmipuudepühal, mis 1935. aastal oli 14. aprillil, tähistas Viljandi maakogudus piduliku jumalateenistusega oma õpetaja Jaan Lattiku 25 aasta ametijuubelit. Juubilar oli lõpetanud ülikooli kandidaadiastmega, teinud prooviaasta Peterburis Rudolf Kallase juures ja saanud 1909. aastal Viljandi maakonna vikaarõpetajaks, kust valiti 1910 maakoguduse õpetajaks. Jaan ...

80 aastat tagasi, 1935. aasta märtsis pööras ajakirjandus palju tähelepanu piiskop Rahamäe tegemistele. Aga äramärkimist leidsid ka kontserttegevus, tähtpäevad ja vennastekoguduse uudised. Piiskopi töörohked päevad Kirikumuusika sekretariaadi koosolekul 19. märtsil võtsid piiskop Rahamägi, õpetajad L. Raudkepp ja A. Eilart ning muusikud prof A. Topman ja A. Siiak käsile edasise töökava. Sekretariaadi ülesandeks seati klassikaliste ja uuemate kirikulaulude kogumine, nende ...

Toomkiriku sisevaade 1930ndail. 10. veebruaril 1935. a õnnistati Tallinna Toomkirikus Issanda viinamäge harima korraga seitse noort õpetajat. Ordinatsioonikõne aluseks oli piiskop Rahamägi valinud «Issand ütleb: mitte teie pole mind ära valinud, vaid mina olen teid ära valinud». Arhiiv Veebruari tähtsamaid sündmusi aastal 1935 oli muidugi vabariigi 17. aastapäev, mispuhul toimusid jumalateenistused, kus tänati Jumalat, et ta on aidanud vabastada ja hoida meie maad. Osavõtt ...