73 aastat Vabaduse väljakul asunud Tallinna Jaani kirikut ähvardas 1940. aastal lammutamine. Kirik valmis 1867. aastal. Pildil puhastavad naised Pärnu maanteed, tagaplaanil Jaani kirik, 20. sajandi algus. Raamatust „Kirik keset linna“, 2017 1940. aasta aprilliks oli II maailmasõda kestnud juba seitse kuud. Baaside lepingu tagajärjel olid pool aastat Eesti territooriumil olnud Punaarmee väeosad. Kirikuis toimusid teenistused ja üritused, elati üsna tavalist elu. Tallinnas ...

Arnold Janno (17.5.1902–1.9.1941) perepildil koos abikaasa Leonidia ning poegade Jüri ja Reinuga. Arnod Janno ordineeriti 9.3.1930. Oli aastatel 1930–1941 Kihelkonna Mihkli koguduse õpetaja. Arreteeriti 14. juunil 1941 NKVD poolt ja mõisteti surma. Tema pojatütar Tiina Janno on Saarte praostkonna vikaarõpetaja. Erakogu. 1940. aasta märtsis oli aeg küll ärev ja tulevik tume, aga sellegipoolest hakati valmistuma järgmiseks üldlaulupeoks, mis pidi toimuma 1943. aastal. ...

1940. aasta veebruari jäi meenutama sulailm vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril ja selle järel kärekülm 25. veebruaril, nii et toomkiriku noorte talvepäeva jumalateenistus tuli pidada Randvere kogudusemajas, mitte kirikus. Tallinna praostkond pidas 4.–7.veebruarini Tallinna Kaarli Noorte Koondise ruumes VII lastetöö konverentsi. Osavõtjaid oli saja ringis. Algusjumalateenistusel Jaani kirikus jutlustas õpetaja R. Kiviranna.  Palvepäeva palved Aeg oli aga ...

1940. a jaanuaris Tartus peetud tavapärasel usuteadlaste konverentsil esines ka piiskop Johan Kõpp, kes rääkis kuulutamise ja hingehoiutöö eeldustest praegusel ajal. Fotol on ta (paremal) 1939. aasta detsembris koos Jaak Varikuga, kellelt  ta võttis üle kiriku juhtimise. Arhiiv Alanud oli uus, 1940. aasta. Meeleolu kogu maailmas oli ärev. Sõjategevus laienes. Eesti oli okupeeriti Punaarmee poolt. 17. juunil astus Jüri Uluotsa valitsus tagasi. Päev varem, 16. ...

Gustav II Adolfi monument Tartu ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil. See on 27. juunil 1928 riigivanem Jaan Tõnissoni poolt avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud mälestusmärgi koopia. Arhiiv. Heidame tagasipilgu 1939. aasta novembrisse läbi kirikuelu sündmuste. Luterliku kiriku hooldaja J. Varik kutsus 8. novembril Tallinna Börsisaali kokku kirikuõpetajate koosoleku. 140 suust kõlas vägevalt alguslaul „Kuis pean vastu võtma“. ...

80 aastat tagasi, augustis 1937 tegid kogudused väljasõite, aga uue ilme sai mõnigi kirik. Tallinna Kaarli 3. pihtkond võttis 1. augustil ette väljasõidu õpetaja A. Soomre tallu Klooga-Laulasmaal. Osavõtjaid jätkus bussi ja ka rongi peale. Jumalateenistus, kus jutlustas õpetaja Koolmeister, peeti metsas. Sellele järgnesid mängud ja lõkketuli. Õpetaja Soomre jagas oma muljeid Pariisi maailmanäituselt ja reisidelt teistesse Euroopa maadesse. Oli teisigi mittevaimulikke ...

8. ja 9. mail tähistas noor Mõisaküla kogudus 10. aastapäeva. Mõlemal päeval oli tähtpäevale pühendatud jumalateenistus, õhtul vaimuliku kavaga kontsert. Jumalasõnaga osalesid praost Grünberg ja õpetajad Tammaru (Pärnu-Jakobi) ja Paigaline (Sindi). Rahvakommete uurija H. Kuurberg pidas suurele rahvahulgale loengu ülikoolis 9. mail. Endistel aegadel võeti Piiblit liigagi tõsiselt. Kui taheti, et lapsest tark inimene kasvaks, joodeti talle sisse põletatud leht Piiblist. Kui ...

Gustav Albert Haller (1871–1947) oli Martna koguduse õpetaja aastatel 1897–1937. Lahkus 1939. aastal Saksamaale, kus ka suri. Arhiiv 80 aastat tagasi, 1937. aasta 25. aprillil tähistas Tallinna Peeteli kogudus jumalateenistusega Rootsi-Mihkli kirikus ja perekonnaõhtuga koguduse palvelas oma 10. aastapäeva. Soololauludega esinesid hr-d Tenno Vironi ja Oja ning koguduse keel- ja puhkpilliorkester. Aprillis peetud sinoditel oli päevakorral „puhta usu“ levitamine ja selle ...

Aksel Erich Vooremaa (endise nimega Aksel Erich Wöhrmann; 27.12.1903 Kuressaares – 8.7.1941 Tartus, vanglas maha lastud). Repro Paul Saare maalist Ülestõusmispühad langesid 1937. aastal märtsikuule. 1. märts tõi sõnumi tulevase peapiiskopi Edgar Hargi kohta. Sel päeval asus ta ametisse Lohusuu õpetajana. 7. märtsil pidas Edgar Hark Lohusuus oma esimese jumalateenistuse. Kogudus oli rõõmus, et „jumalateenistus võis täpselt väljakuulutatud ajal alata“. Rahvast oli uut õpetajat ...

Eesti Vabariik sai 1937. aastal 19aastaseks. Veebruaris tähistati kirikus muidki tähtpäevi ning arutati ka tõsiseid tööasju. Veebruari kiriklikud üritused algasid Tallinna Kaarli kiriku 2. pihtkonna õpetaja Friedrich Stockholmi 25 aasta ametijuubeli piduliku jumalateenistusega. Sündinud oli ta 1. oktoobril 1884 Tartus. Ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1911. Õpetajaks õnnistati 4. veebruaril 1912. Aastatel 1914–1918 teenis Peterburi Jaani kirikus. Kaarli kirikus teenimise ...

Millele mõtles Eesti luterlik kirik 1937. aasta saabumisel? Mõtted on ärevad. Manitsetakse elusündmusi ja oma elu tõsiselt võtma. Ja mitte meelt heitma, sest tigedust on maailmas palju. Kõigepealt levitab kurjust meie enda süda, siis teiste tige süda. Maailmas levib saatanlik tigedus, mis külvab vaenu ja õhutab kadedust. Kõige sellega tuleb meil toime tulla, sest „Jumal on meidki jätnud siia 1937. a sündmustikkude keskele neid vastu võtma, nende keskel otsustama, tegutsema, ...

November 1936 algas pühapäevaga ja tõi lisaks tavapärastele jumalateenistustele muidki jälgi jätnud ettevõtmisi. Randvere kirikus esines 1. novembri jumalateenistusel Tallinna Kaarli kiriku koor Alfred Karindi juhatusel ja solist Paula Virgas. Tartu Pauluses oli perekonnaõhtu. Erilist huvi pakkus õp A. Võõbuse kõne kristliku koguduse elust 1.–2. sajandil. Räpinas oli sel päeval noortepüha, jutlustas õp H. Haamer. Tallinna Püha Vaimu kogudus korraldas Estonia kontserdisaalis ...

1936. aasta oktoobrikuu algas kohe pidulike sündmustega. Tallinna Kaarli koguduse noortekoondis tähistas 4. oktoobril oma teist aastapäeva. Altarikõnes maalis praost Aleksander Kapp noortele silmade ette tõsise, kuid rõõmsa elutee. Jutlustas õpetaja Koppel. Õhtul oli noortekoondise uutes ruumides Tatari 26 pühitsemistalitus. Kogudus oli saanud siia päranduse teel kaks maja koos suure krundiga. Koguduseelu Ajaloolisteks kujunesid piiskoplikud visiteerimispäevad 3. ja 4. ...

Algas kooliaasta. Sel puhul olid mitmel pool jumalateenistused. Valgas osalesid 1. septembril jumalateenistusel algkoolide õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Räpinas, kus koolialguse jumalateenistus peeti 27. septembril, laulis pühapäevakooli lastekoor. Noor-Eesti kirjastus andis õppeaasta alguseks paljude kooliõpetajate soovil välja «150 palvust koolidele». Raamat oli vajalik neile õpetajaile, kes polnud usuteadust õppinud, kuid pidid korraldama koolides ...

1936. aasta suvel sai mitu kogudust endale uue õpetaja. 12. juulil valiti Tõstamaale Joh. Teras ja Pinti Karl Puusemp. Raplas koguneti 9. augustil kirikusse osa saama uue abiõpetaja V. Kirotari ametisse pühitsemisest. Oma tervituskõnes hoiatas õpetaja J. Liiv, et Rap­las on vaimulikul palju tööd. Jutlustas muidugi uus hingekarjane. Jumalateenistust kaunistas koor köster P. Schützi juhatusel. Paistus möödus 9. august õpetaja Jaan Bergmanni ja helilooja Friedrich August ...