2. Kirikumõisa saunas elas siis juba Sammelselgade pere. Sauna seal enam polnud, küll aga kitsuke, kuid hubane elamine. Sama katuse alla mahtus isegi garaaž, kus alailma midagi põnevat meisterdati. Kirikumõisa laudad olid mu varases lapsepõlves veel alles. Meie pere pidas seal lambaid ja kanu. Mäletan isegi ringi kalpsavaid küülikuid ning sulus röhkivat siga. Peagi tuli aga Wirtschaft koomale tõmmata ning lauda aset hakkas täitma osa tõllakuurist, mis täitis ka puukuuri ...

1. 24. aprillil jõudis vaid mõnetunnise hilinemisega minuni Torontosse kurb uudis Kuusalust. Vana ajalooline pastoraat, mis pea kahe sajandi vältel pakkus peavarju koguduse pastoritele ja kuni käesoleva ajani oli järjepidevalt (vähemalt osaliselt) koguduse kasutuses, langes tuleroaks. Vaatasin teleuudistest neid kurbi kaadreid iidse maja hävingust, nagu näeksin oma kodu tuhaks muutumas. Oli ju see maja minu sünnikodu ja lapsepõlve muinasmaa – täis tuttavaid paiku ja ...

Piiskop dr Andrest Taul jäi pensionile Toronto Peetri koguduse teenistusest. Pühapäeval, 27. aprillil kogunes Toronto Peetri kirikusse rohkearvuline kogudus, et lugupidamisega pensionile saata oma kauaaegne hingekarjane. Andres Taul teenis seda kogudust kokku 31 aastat ning oli koguduse liikmetele saatjaks läbi erinevate elu rõõmude ja kurbade hetkede. Üle poole sajandi ametis Selle aja jooksul on ta jõudnud ristida ja konfirmeerida vähemalt kahe põlvkonna lapsed ja ...

Jeesus ütleb: «Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? (Mt 6:26) Usalduse ja muretuse eeskujuks seadis Jeesus linnud taeva all. Üks selline väike linnuke pidavat päeva jooksul sööma umbes oma kehakaalu jagu toitu, et suuta lennata, pesa punuda, järglased üles kasvatada ning ise hinges püsida. Jumal toidab neid. Jeesus armastas tuua drastilisi võrdpilte, et kuulajais ...

Puhas, puutumata loodus. Kas ja kui palju seda enam üldse on? Juhtusin hiljuti kuulama raadiointervjuud Fred Jüssiga. Mehega, kes on aastakümneid jälginud ja lindistanud linnulaulu. Ta tõdes, et lindude laulud on aastakümnete jooksul muutunud lühemaks. Linnastunud elukeskkond, looduses kajav inimtegevuse taustmüra ja paljud muud tegurid on asetanud laululinnudki olukorda, kus lauluhelinasse mahutatud sõnum tuleb suurema intensiivsusega kiiremini edasi anda. Kui varem laulis ...

Kunagi õpetas isa mulle ühe laulu, mille sõnad olid järgmised: Ma loodud linnuks oksale, / sest laulan rõõmsasti. / Ei tunne puudust millestki, / ei muret homse eest. / Kui lendan õhus sinavas / ja pilvepiiri kõrgustes, / siis unustan, et väike ma / ja laulu laksutan. // Kui on ka vahest pilves ilm / ja metsas ulub tuul. / Mu pesakenegi on külm, / ei laula siis mu suu. / Kuid seda kindlalt tean ma, / et homme päike kuldab maa. / Siis sellest täna rõõmustan, / et homme ...

9. märtsil on tsirgupäev – kirjakeeles peaks vist kirjutama linnupäev. Üks kaunis ja kevadine ennemuistne püha, mis meie kirikupühadega otseselt ei haaku. Õigeusulised aga peavad samal aja püha, mille nimi on sorokasveet ehk neljakümne pühamehe/pühaku päev. Pühi märke on kevadine loodus täis. Linnudki pidavat kevadel ilusamini laulma. Isegi linnarahvas võib vaiksematel hetkedel kuulda, kuidas kevadine linnuriik looduse lähenevast õiteajast kuulutab. Mul on olnud õnne ...

Kui ma 29. mai hommikul emeriitpraost Esra Rahula surmateate sain, asusin sirvima oma mälus neid lehekülgi, kuhu tema nimi, kuju ja sõnad olid talletunud. Oli ta ju minu lapsepõlvekodus Kuusalu pastoraadis alati oodatud ja lugupeetud külaline. Üldjuhul olid need visiidid töised, kas lauritsapäeval koguduse nimepäevakülalisena jutlustamas või töistel nõupidamistel. Kuid juhtus ka seda, et külaskäigu ainus eesmärk oligi oma ordinatsioonivenda ja tema peret vaatama ...

Tänavu on vaikne nädal ja ülestõusmispühad nii varajased, et need mahuvad just märtsikuu (paastukuu) viimasele nädalale. Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmise imelisele sündmusele on läbi ajaloo sedavõrd suurt tähelepanu pööratud, et selle pühitsemiseks on pühendatud terve nädal. Jeesus saabub Jeruusalemma Palmipuudepüha juhatab sisse vaikse nädala kirjeldusega sellest, kuidas Jeesuse Jeruusalemma saabumist rahvahulk suure juubeldamisega tervitas. Rahvas hõiskas, ...

Teie ees olev vaheleht on EELK Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi häälekandja, mille eelkäijaks on Eesti Kiriku nime kandnud ajakiri, mis aastakümneid kajastas paguluses tegutsenud E.E.L.K. käekäiku ja ilmus viimastel aastatel Eesti Elu vahel. Vaheleht ilmub ülemaailmsena, olles samal ajal Tartus ilmuva ajalehe Eesti Kirik ja Torontos ilmuva ajalehe Eesti Elu vahel trükituna ning kogumahus ka internetis kättesaadaval ajalehe Eesti Kirik kodulehel ...

Välis-Eesti piiskopkonnaga tuli EELK koosseisu juurde 41 kogudust, lisaks üle kümne kuulutuspunkti. Liikmeid kokku on neis kogudustes hinnanguliselt 4100. Euroopa kolmest praostkonnast, Saksamaa (80 liiget), Inglismaa (120 liiget) ja Rootsi (819 liiget), on viimasena nimetatu nii liikmete kui ka koguduste arvu poolest suurim ja elujõulisem. Keele ja meele säilitamine Samas on mitmeid kogudusi, mis ilmselt lähiajal oma tegevuse lõpetavad, sest kohalik eestlaskond on ...

Montreali Jaani koguduse õpetaja Kyllikki Pitts (fotol) oli üks kolmest Välis-Eesti piiskopkonna vaimulikust, kes osales septembris Tartus toimunud soome-ugri vaimulike konverentsil Kanada praostkonna esindajana. Millised muljed jäid Tartus toimunud konverentsist? Olen väga tänulik, et praost­kond saatis mind koguduste delegaadina Tartusse. Oli hea kuulda, kuidas teised kirikud töötavad ja mis on tähtsamad küsimused. Eriti vähemuskirikuil on sarnased probleemid ja ...