Eestlased on õnnelik rahvas juba seepärast, et meie kirikud on vanad ning täis sõnadeta jutlust Jumala riigist. Neis pühakodades olles tajume turvalist eraldatust. Kitsad ja kõrged aknad, paksud müürid ning võlvitud lagi moodustavad imelise terviku. Kogu ümbritsev elu ja melu jääb väljapoole. Sajanditevanuste võlvide all kulgeb aeg hoopis teises rütmis. Inimene on ajast aega vajanud Jumalaga kõnelemiseks eraldumist argipäevast. Vajame hetki, mil koorem maha panna, selga ...

Albert Schweitzer (1875–1965), teoloog, misjonär ja Nobeli preemia laureaat, on öelnud, et suurim tunnustus inimesele on, kui saab öelda: „Ta on hea inimene.“ Siit jõuame ka selle pühapäeva mõttekäiguga kaduvatest ja kadumatutest aaretest  ikka usu ja armastuse juurde. Kaasinimestele suudab teadlikult head soovida ja teha vaid neid armastades. See aga ei nõua enamat ega vähemat kui kõike. Selles mõttes on armastus ja usk sarnased. Kummastki võib inimene luua endale ...

Isa on mulle rääkinud, et tema lapsepõlves lauldi Tartu Maarja kirikus veel lõunaeestikeelsest lauluraamatust. Tänaseks oleme nii kirjakeelestunud, et kohalikus murdes jutlustada pole hädavajalik. Aga ilus on see küll, kui kuskil maakirikus kuuleb kantslist ehtsat kodukandi keelt. Jumal tuleb justkui lähemale. Piiblist leiame kaks väga otseselt keelega seotud lugu. Paabeli torn jäi lõpuni ehitamata. Jumal segas ära inimeste keele ning ehitajad ei saanud üksteisest aru (1Ms ...

Tänavu on emadepäev, mille tähistamine sai alguse 10. mail 1908 Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias asuvas Graftoni kirikus ja mida Eestis esmakordselt peeti 1922. a Uderna koolis, sattunud kirikuaastas Püha Vaimu ootuse pühapäevale. Päevalauluks on kaunis Johann Crügeri koraal (KLPR 129) Paul Gerhardti tekstile, mis eestikeelses tõlkes algab sõnadega: „Mu hinge sisse tule, oh Looja Püha Vaim! Uut elu tõid Sa mulle, kui ilmale ma sain.“ See laulusalm ehitab kauni silla ...

In memoriam Roman Toi 18.6.1916–7.5.2018 7. mail lahkus igavikku 101 aasta vanuselt helilooja, dirigent, organist ja väliseestlaste laulutaat Roman Toi. Eesti kirikurahval on põhjust meenutada Roman Toid iga kord, kui avada „Kiriku laulu- ja palveraamat“. Tema oli üks nendest olulistest inimestest, kelle panus nüüdseks üle veerandsajandi kasutusel olnud lauluraamatu sünnile on olnud väga kaalukas. Oli ta ju üks esimesi ulgueestlasi, kes julges ning tulihingeliselt ...

Austraalia parlamendis kehtib reegel, et aulised rahvaesindajad ei tohi kelleltki midagi paluda. Kord küsis üks saadikutest parlamendi infotunnis esinenud ministrilt: „Palun öelge meile …“ Parlamendi spiiker sekkus ja ei andnud ministrile võimalust vastamiseks ning rahva esindaja pidi oma küsimuse ümber formuleerima: „Öelge meile …“ Meie kultuuris oleks niisugune reegel natuke võõras. On ju meid kõiki lapsepõlvest alates õpetatud mõistma, et „palun“ ja „tänan“ on hea ...

Viimase sajandi jooksul on pidevalt umbes 200 000 eestlast elanud laias maailmas. Torontos on minu praeguses koguduses inimesi, kellel korraga taskus Eesti, Kanada, USA, Inglismaa, Austraalia või Argentiina passid – vastavalt sellele, kus keegi neist pagulaste järeltulijana sündis. Reisida on nii ju mugavam, sest mitme riigi piiril tervitatakse: „Tere tulemast koju!“ Kui aga siin oma kodukirikusse koguneme, palvetame kodumaa eest Eesti hümni kolmandat salmi meenutades: „Su ...

Reisimine on muutunud kiireks ja mugavaks, aga koduigatsus jääb. Võib vaid aimata, kui suur võis olla muistsete maailmarändurite koduigatsus, kui pikad teekonnad kestsid aastaid. Aga olen tänapäevalgi näinud suurt ja eluaegset koduigatsust. Näiteks kunagi kodumaalt põgenenud või võõrsil sündinud eestlaste seas, kes laias ilmas elades kannavad südames igatsust kaotatud kodu või esivanemate maa järele. Kuni unelm tagasipöördumisest veel ootab realiseerumist, saab ju teha oma ...

Mu esimestest ametiaastatest meenub, et maakogudustes tuli veel sajandivahetuse eel jumalateenistuste aega sobitada nii bussi sõiduplaani kui lüpsiaja järgi. Maarahva majapidamises olid ju ikka lehm ning mõned pudulojused. Ajad muutuvad. Tänased lapsed küsivad, et mida tegi karjane. Homsed lapsed hakkavad küsima, kes oli bussijuht. Vanas Testamendis võrreldakse Jumalat karjasega: „Issand on mu karjane …“ (Ps 23:1). Ka kuningaid nimetatakse Piiblis rahva karjasteks. VT ...

Meidki on kutsutud ja valitud Ülestõusnu tunnistajateks, rõõmusõnumi kuulutajateks. Eesti kontekstis võib ju tunduda, et Kristuse järel käijate hulk on tagasihoidlik vähemus, kuid maailmas kokku on meid umbes 2,1 miljardit. Olgu ka see teadmine meile julgustuseks ja vajadusel argumendikski kristlastena ilmalikus riigis elades. Edetabelite ajastul küsitakse ikka, et kes oli esimene. Samas polegi see üldse asjatu küsimus ja pigem on nüüdisaja kontekstis päris aktuaalne ...

Kirikuaasta tähtsaim püha pole Eesti rahva seas niisugune massiüritus kui jõulud. See ei kahanda  aga ülestõusmispühade ülevat tähendust. Kuid masside tähelepanu kuulub nähtustele, milles osatakse end osalisena tunda. Sünd ja surm, elu õnn ja traagika on tuttav kõigile. Surnuist ülestõusmise kogemus meil enamasti veel puudub. See puudus ka Jeesuse aja inimestel. Rahvamass oli oma töö teinud – nad olid Jeesust kuninglikult tervitanud ning ta ka surma saatnud. Jeruusalemm ...

Palmipuudepühaga algab vaikne/suur nädal, millesse jäävad kirikuaasta tõsiseimad pühad. Selle püha peateemaks on Jeesuse kuninglik saabumine Jeruusalemma. Tänavune lugemine Matteuse evangeeliumist räägib aga, kuidas Jeesus ajab templist välja kaubitsejad ja rahavahetajad. Nädala pühad suur neljapäev, suur reede ja vaikne laupäev kõnelevad Jeesuse kannatusteest ning ristisurmast. Kogu selle sündmuste ahela juures on taustaks nimetu, kuid määrava tähtsusega kõrvaltegelane – ...

Pühapäeva evangeelium lõpeb Jeesuse mõistukõnega ära heidetud, kuid nurgakiviks saanud kivist. Vana Testamendi kirjakoht räägib Iisraeli pimedusest ja silmakirjalikkusest. Jutluseks antud epistel rõhutab, et kivi, mille ehitajad hülgasid, on saanud nurgakiviks. Meie ajal tähendab nurgakivi panek ehitise sümboolset alustamist. Omas ajas oli see pigem hoone valmimise tähis. Tipukivi paigale seadmine, mis lukustas näiteks võlvkaare kandvaks tervikuks. Ajalooliste ehitiste ...

Selle pühapäeva evangeelium räägib eluleivast. Vana Testamendi kirjakoht kutsub januseid vee juurde. Jutluse aluseks antud epistel tunnistab: Kristus on kõik kõiges – A ja O, algus ja ots. Paastuajal üksnes vee ja leivaga läbiajamine on kasinuse proov. Iga päev on meie toidulaual enamasti see, mida vanasti leivakõrvaseks nimetati. Kaunis emakeel on aga säilitanud leiva tähenduse peatoidusena. Teenime leiba, vahel laseme ka leiba luusse ning töötuna jääksime leivast ...

Õied on ilusad, aga elu jätkumiseks peavad õitest saama viljad. Samas on õnnelik õitsemine vilja saamise eelduseks. Mulle on juba lapsepõlvest alates aastaaegadest enim meeldinud sügis. Algul hommikuse kargusega ja seenelõhnalise metsaga, siis värvilise lehesajuga. Lõpuks on oma karge ilu ka jätkuvas vihmas ning vettinud väljades, mis seavad end talveuneks valmis. Selles kõiges on täidetud missiooni rauget majesteetlikkust. Aga kui ilmastikus midagi väga paigast nihkub, ...