Kirikupäev ja vaimulik laulupidu on selleks korraks jäänud seljataha, ent puudutavad ja inspireerivad kohtumised, laulu- ja mängurõõm, kogemus lootusrikkalt Jumalale vaatavast ning kaasinimesi ja ühiskonda teenivast ja rikastavast Eesti kirikust ja kristlaskonnast tuleb kaasa homsesse ja ülehomsesse. On põhjust olla uhke oma kiriku üle ning veel kord südamest tänada kõiki, kes kirikupäeva ja laulupeo õnnestumiseks panuse andsid. Religiooniõpetaja ja Eesti Kiriku kolumnist ...

4. juuni hilisõhtul, vahetult pärast Viljandis toimuvate rahvusvaheliste hansapäevade avatseremoonia lõppu, pühitseb piiskop Tiit Salumäe Viljandi Jaani kiriku uue kellamängu kellad. Selle õhtuga saab peaaegu et punkt pandud projektile «Tornikell meie linnas», mille raames valati Jaani kirikule Saksamaal Gescheri kellavalukojas kaks uut tornikella, paigaldati neile elektrilised helistamismasinad ning Hollandis valatud ainulaadne 25 kellast koosnev kellamängu komplekt, mis ...

21. jaanuaril läks Vikerraadio saates «Ööülikool» eetrisse Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõu Marju Lepajõe intrigeeriva pealkirjaga loeng «Miks haridus on püha?». Ta juhib tähelepanu sellele, et praegu valitsev suhtumine haridusse on mitmes mõttes ambivalentne. Ühelt poolt ei möödu päevagi, ilma et avalikkuses arutataks haridusega seotud teemasid, teisalt ei ole hariduse toimejõud olnud väga kaua aega nii nõrk kui praegu: haritud inimesi kohtab tegelikkuses üsna harva ...

1. aprillil täitus mul kümme aastat teenimist Viljandi Jaani koguduse õpetajana. Kui jätta kõrvale vanematekodu ja omaloodud perekond, siis pole ma üheski inimkoosluses püsinud nii pikalt ja pidevalt (ametid ja rollid, mille täitmine eeldab kohalviibimist mõned korrad kuus või aastas, ei lähe siinkohal arvesse). Olen palju mõelnud sellele, kui kaua peaks vaimulik ühel ametikohal teenima. Ühest vastust sellele küsimusele pole, sest vaimulikud, kogudused ja nende ...

Täna, Eesti Kiriku ilmumispäeval lõpeb kahepäevane vaimulike konverents, mille juhatus on palunud mul pidada ettekande vaimuliku valmimisest ja vaimulikuks valmistumisest. Princetoni teoloogilise seminari professori Richard R. Osmeri käsitluses on praktilise teoloogia – ent iga kogudusevaimulik on praktilise teoloogia viljeleja – esimeseks ülesandeks preesterlik kuulamine (preesterlik seetõttu, et niisugust kuulamisviisi harrastades osaleb vaimulik või kristlane otseselt ...

Jaan Tätte kirjutab oma raamatus «Vaikuse hääl»: «Kuidas sa tänapäeval südant pesed? Kunagi oli pihitool. Lapsena ma ei saanud aru, miks sa pead minema ja kirikuõpetajale kõik ära rääkima. See ei olnud kohustus, see oli väljakujunenud vajadus. Elus juhtub asju, mida sa ei saa rääkida ei oma naisele ega parimatele sõpradele. Sa kannad endas mingisugust väikest negatiivset asja, mis kasvab su sees, närib su südant, hinge ja vaimu. See on ime, aga kui oled selle kellelegi ära ...

6. oktoobril Põltsamaa kiriklas toimunud kohtumisel küsiti peapiiskopikandidaatide käest, kas nad oleksid tulevikus valmis teenima naispeapiiskopi juhtimisel. Naine, kelle sisemist autoriteeti ma alati olen tunnistanud ning kelle ees kui kiriku ülemkarjase ees ma ühegi kõhkluseta olnuksin valmis kummarduma, oli Kose koguduse õpetaja Mare Palgi. Aeg, mil ma Marega tihedamalt kokku puutusin, jäi minu Juuru koguduse teenimisperioodi – olime Marega naabriteks ning jagasime ...

2Kr 9:6–15 Kord oli suur ja jõukas talu – kari oli suur ning rammus ja salved nii vilja täis, et talul oli ikka kahe-kolme aasta leib ees. Seal talus käis palju külalisi. Perenaine võttis neid kõiki lahkesti vastu – jätkus leiba omadele, jätkus külalistele. Viimaks tüdis perenaine külalistest: «Küll oleks hea, kui külalisi ei käiks, saaks ise rohkem töö juures olla ja see, mis külalised ära söövad, jääks kõik järele.» Läks siis targa käest nõu küsima, kuidas külalistest ...

Vaatasin möödunud nädalal veebist Raimo Ülavere e-kursust «Kuidas anda ja saada tagasisidet?» ning lisaks teada-tuntud tõsiasjadele leidsin sealt mõnegi värske vaatenurga ja nõuande. Näiteks see, et negatiivse tagasiside andmise puhul tuleks loobuda klassikalisest hamburgeri-meetodist (kõigepealt kiida, siis noomi ja lõpuks jälle kiida). Negatiivse ja positiivse tagasiside mõju inimesele on üldjoontes 3 : 1 ning suure tõenäosusega jääb domineerima esimene. Kui seda aga ...

Assessor Mati Maanas tõdeb 4. juuni Eesti Kiriku juhtkirjas, et «meie kiriku jätkusuutlikkus on olnud viimased paarkümmend aastat kahaneval kursil ning on puudunud tahtmine sellele vastu seista või vähemalt mõjusalt pidurit tõmmata». Ta kutsub (peapiiskopiks kandideerijaid) üles avaldama oma mõtteid ja plaane kiriku jätkusuutlikkuse tagamiseks, mis peab saama lähituleviku esmaseks ülesandeks. Julgen avaldada arvamust, et EELK haldusstruktuuri analüüs ja vajalike muudatuste ...

Meie palved on sõnad, sellepärast nad pole täiesti õiged, oh sina, kelle troon on Põhjanaelal. Aga me palume, et sa kuuleksid läbi neist tuule häält ja paneksid tähele iseenda hingetõmbeid. (Uku Masing) Möödunud pühapäeval luteri kirikutes kõlanud jutlusetekstis tõdeb püha Paulus: «Me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab …» (Rm 8:26). Kas pole tuttav tunne? Tunnistan, et minu jaoks on (sõnadega) palvetamine mõnigi kord keeruline – mitte siis, kui pean ...

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Olete praostina juhtimas praostkonda, aga teil on kirikus ja väljaspool kirikut teisigi ülesandeid. Kuidas suudate end ja oma aega jagada? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on liikmeid samavõrd kui ühes keskmises praostkonnas, siis neljandikus kogudustest on ...

How many times must a man look up before he can really see the sky? «Kui mitu korda peab inimene üles vaatama, enne kui ta suudab tõeliselt näha taevast?» (Bob Dylan, «Blowin’ in the wind») Vaikne nädal asetab mu silme ette Kristuse risti. Jah, ma olen seda näinud varemgi. Kannan risti kaelas ja õnnistan end päevas mitu korda püha ristimärgiga. Ent kui mitu korda peab inimene ristile vaatama, enne kui ta suudab tõeliselt näha Jumalat? Rist ilmutab mulle elu ja ...

Valdur Mikita väidab oma raamatus «Lingvistiline mets», et eesti kultuuri mõistmise üks nurgakive on multiidentiteet. Nii nagu Eesti loodusel on mitu nägu, on rohkelt erinevaid ilmeid ka Eesti ajalool ja kultuuril. Erinevatest tahkudest on hirmus raske kokku seada ühte kõikehõlmavat kuvandit. Niipea kui  hakkame otsima oma identiteedile ühist alusmüüri, muutub meie enesekuvand tugevasti moonutatuks. Mikita meelest on eesti kultuur juba sünnist saati olnud mitmetuumaline: ...

Nädal tagasi algas paastuaeg – tuhkapäevaga, mis on saanud oma nime muistsete iisraellaste kombest endale patukahetsuse märgiks tuhka pähe raputada. Ka itkemine, enesele vastu rinda löömine või riiete lõhkikäristamine kuulus avaliku leina ja kahetsuse juurde, sest semiit ei jätnud kunagi oma emotsioone füüsiliselt väljendamata. Eestlastega on vastupidi – kui meie hulgast peaks keegi endale tuhka pähe raputama, siis on see teiste jaoks kahtlane. Tõelised tunded on need, mis ...