Jh 4:5–26 Kiriku aastaringis on Kristuse ilmumisaeg jõulupühade valguskuma ja inglite julgustus: ärge kartke, sest ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale, teile on sündinud Päästja! Kristus on ilmunud maailmale, Iisraeli rahvale, paganatele, ka eestlastele ja minule. Kristuse ilmumine maailma tähendab kohtumist Jumala Pojaga. Kohtumisel Jeesusega on tähendus, meile kinnitatakse, et kohtumine temaga lahutab maailma ja Jumala lapsed, vaimulikus ...

Neil päevil olen olnud koos paljude teistega tunnistajaks, kuidas mu kodukiriku torni tippu asetati kullatud kukk. Loetud minutite jooksul sai üks nähtav sümbol tunnistuseks paljudele silmadele. Sündmus ise oli eriline, asjaosalised said tänatud ja rõõmu ning imetlust on rohkesti. Aga sel sündmusel on oma eellugu ja tagajärjed ning mõju, mida võime inimestena vaid aimata. Erilised sündmused sünnivad kellegi pühendumise läbi, eneseületamise ja ühise eesmärgi nimel ...

Lk 9:57–62 Muinasjutus valivad vennad teede hargnemiskohas igaüks enesele selle tee, mida mööda edasi liikuda ja eesmärgile jõuda. Tavaliselt lõpeb muinaslugu sellega, et ainult üks vendadest leiab oma teel parima osa. Seega on sõnum selge: iga tee ei vii sihile, vahest poleks siis mõtet igale teerajale astudagi! Ehk tark tunneb teed. Evangeelium kõneleb Jeesuse teekäimisest. Teatud sümboolset, üldistavat maiku on selles väljenduses – Jeesus on minemas oma teed! ...

Nelipühil, sel aastal on I nelipüha 31. mail, näeme kirikuis punaseid kirikutekstiile. Punane liturgiline värv sümboliseerib Püha Vaimu ja kirikut. Fotol Tartu Jaani kiriku altar. Kätlin Liimets. See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. (Sk 4:6) Kuidas sünnivad suured ja võimsad asjad? Liivalossi ehitav laps toimetab tasaselt ja püüdlikult, vormides filigraanselt kujundeid, oodates päikesekiirte valguses ehitise kuivamist, et ...

Jh 6:1–15 Maailm ei tunne Jumalat. Lahutav kuristik Jumala ja minu vahel on ületamatu. Mitte kõige vähematki ei saa ma teha omalt poolt selle lahutava kuristiku ületamiseks. Ega peagi midagi tegema! Sest Jumal on kõik teinud, kõik andnud. Jumala arm Pojas, Jeesuses Kristuses. On Kristuse kannatamisaeg. Kristus on kannatanud ja surma läinud minu pärast, sinu pärast, meie kõigi pärast. Et meil oleks julgust, see tähendab ühendav tasapind üle lahutava kuristiku. Ristiinimese ...

Petlemmas Jeesuse sünnikirikusse sisenemiseks on ukseava tehtud madalamaks ja kitsamaks, mis sisendab tulijasse alandlikku meelt. Margit Lail Kuidas ma leian Jumala? Armulise Isa, kelle Poeg on sündinud maailma Päästjaks? Ilmselt on iga Jumalas hingatud hetk suur ime, mille algus ja lõpp on Jumalas. Jõuluime – Jumal sünnib inimesena maailma, saab meie vennaks. Sünd, inimese elu on ime. Silmale nähtamatust rakust luuakse füüsilis-vaimne täiuslik tervik. Looja ja armastus, usk ...

Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle! Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi!“ Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud: „Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle ...

Aastaringis on mõned verstapostid, mil me paneme tähele loodu toimimist. Suvine pööripäev ja põhjamaine valgusküllus. Ristija Johannese sünnipäev, jaanipäev. Selle päevaga on seotud palju erinevaid tavasid ja tegevusi. Paljudes surnuaedades kogunetakse püha pühitsema, mõeldakse lähedastele, ollakse koos perede ja sugulastega. Ristija Johannese juurdegi tulevad inimesed. Kuulama ja kuulma. Johannes ristib kuuljad. Tema kuulutuse sisuks on kutse tagasipöördumisele Jumala ...

Jh 21:1–14 Igal hommikul avame oma silmad. Rõõm on ärgata hommikusse, kui avatud silmad tajuvad valgust. Pimedamad hommikud vajavad enam jõudu. Inimese meeled ja võimed ning Jumala loodud maailm annavad üheskoos hulgaliselt võimalusi toimimiseks: väsimuseks, isegi tüdimuseks, kartuseks, aga ka edukogemuseks, oma võimekuse taipamiseks, lootuseks ja armastuseks. Maailmas on alati teatud pinge jumalikkuse ja inimlikkuse vahel, pean silmas inimese katkematut valikut selle ...

Jeesuse viimased päevad ajalikus maailmas on vägev kuulutus. Tema kaasaegsed on nagu eelnevad põlved haaratud usulistest sooritustest, et taas kord meenutada Kõigeväelise hoidmist ja kandmist. Jeesuski on pühadeks Jeruusalemmas, õhus on pinget – midagi peab muutuma! Prohvetite kuulutus lubab Jumala rahvale tröösti, Messias peab kord tulema. Pühadetoimingud hoiavad teatud usulist ühtsust ja rahva eneseteadvust, pühad rituaalid julgustavad ootama ja mõistma ...

Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda. Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus? Keegi ei saa teenida ...

On aasta ilusaim aeg, võimsaim nädal. Kristuse kannatusnädal, suur nädal. Sündmused, millele sel nädalal pühendume, ei jäta ükskõikseks. Need kõnelevad, tõsiselt ja rõõmsalt ning väga isiklikult. Läheme Jeesuse jälgedes Jeruusalemma. Kirikutes kogunetakse kuulutama ja kuulama, südametes pühitsetakse. Suur neljapäev – Jeesus on koos lähimate sõpradega lauaosaduses, Õpetaja viimne söömaaeg. Jeesus julgustab, õpetab teenima ja seob tavalisimad annid sõna läbi sakramendiks. ...

Seepärast ei ole ka meie, sellest päevast peale kui me seda kuulsime, lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises, et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks. (Kl 1:9–11) Kui aeg sai täis, läkitas Jumal ...

Kahe praosti, Urmas Nageli ja Marko Tiituse ühisest äratundmisest sai kokku Viljandi ja Võru vaimulike konvent. Päeva läbivaks teemaks sai piiskopiamet. Kõik ei saanud mahti, aga suurem osa vaimulikest oli mõlemast praostkonnast kohal, ametis olevatele lisaks ka emeeritused. Päeva alustuseks kinnitati ühist osadust missal, jutlustas Urmas Nagel, teenisid mõlemad praostid. Ühise arutlemise hakatuseks oli selgus selles, et tahame jagada oma isiklikke mõtteid selle üle, ...