Lissabonis toimusid 1.–6. augustini ülemaailmsed katoliiklikud noortepäevad, kus osales ka grupp Eesti noori.Ülemaailmsed noortepäevad algatas püha Johannes Paulus II. 1985. aasta jõuluõhtul selgitas paavst Johannes Paulus II Rooma kuuria töötajatele noorte ülemaailmsete kohtumiste vajalikkust: „Kõik noored peavad tundma, kuidas kirik neist hoolib. Sellepärast peab kogu kirik ühes Peetruse järeltulijaga ka maailma tasandil noorte eest rohkem hoolt kandma, reageerides nende ...

Piiskop Philippe Jourdan, Tallinna Peeter-Pauli koguduse preester isa Tomasz Materna ja Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku koguduse preester Tallinnas isa Roman Kikh. Olev Mihkelma. Paavst Franciscus pühendas 25. märtsil Vatikanis Venemaa ja Ukraina neitsi Maarja hoolde.  Paavst palus selle pühendamisega ühineda kõigil piiskoppidel ja preestritel üle maailma. Katoliku kirik Eestis vastas paavsti kutsele. Samal ajal kui paavst pühendamise akti Roomas Püha Peetruse ...

Hetk pühal missal, kus Eliasz Wojciechowski on valmis altari ees lamades vastu võtma preestriordinatsiooni.Marge-Marie Paas. Piiskop Philippe Jourdan pühitses 8. detsembril preestriks Poolast pärit ja Eestis preestrihariduse saanud isa Eliasz Wojciechowski (28). Loode-Poolast Szczecini linnast üheksalapselisest perest pärit Wojciechowski tuli Eestisse Redemptoris Materi seminari 2017. aastal, olles varem olnud Itaalias Macerata seminaris. Eesti piiskopkonna ...

Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis ei unustanud paavst Franciscus tervitada ka kõige pisemaid kirikulisi. Arhiiv. Paavst Franciscuse visiidist Eestisse möödub tänavu 25. septembril juba kolm aastat. Paavsti jaoks oli Tallinn kõige põhjapoolsem pealinn, mida ta on külastanud. Teda puudutas meie väikese riigi tuntus Maarjamaana. Presidendi roosiaias rääkis Püha Isa Eestist: „Maarja on naine, kes peab asjad meeles ja hoiab kõike elavat oma südames (vt Lk 2:19), ja ta on ...

Vitraaž Maarja kabelis on vaadeldav mõlemalt poolt.Marge-Marie Paas. 28. augustil toimus katoliiklik palverännak Viru-Nigulasse.  Palverännak algas kell 11 missaga Viru-Nigula Püha Nikolause kirikus. Missa ajal palvetati kõigi haigete, kannatajate ja nende eest, kes on lahkunud viimasel aastal. Samuti eestkostepalves palvetati kogu maailma rahu eest. Piiskop Philippe Jourdan tõi oma jutluses välja, et maailmas on praegu palju probleeme ja vastus sellele seisneb meie ...

Paavst Franciscus avaldas oma kolmanda entsüklika „Fratelli tutti“ (eesti keeles Vennad kõik) möödunud aasta oktoobris. Püha isa esitles oma magisteeriumi maailmas kasvava lõhestumise ületamiseks, mis on tekkinud koroonaviiruse tagajärjel. Paavst kutsub uue entsüklikaga üles edendama vennalikku dialoogi ühiskonnas ja asetama armastuse teiste inimeste vastu isiklikust huvist kõrgemale. Juba palju tsiteeritud paavsti entsüklika tekst kutsub tema õpetussõnumi üle järele ...

22. veebruaril möödus 79 aastat katoliku peapiiskopi Eduard Profittlichi (1890–1942, fotol) märtrisurmast Kirovi vanglas.  Järgmine aasta kavatseb Rooma-Katoliku Kiriku Eesti Apostellik Administratuur tähistada peapiiskopi 80. surma-aastapäeva. Kas ka õndsakskuulutamisega, seda on hetkel vara öelda. Piiskopkondlik uurimine on lõpule viidud ja kõik arhiividokumendid on süstematiseeritud ja kommenteeritud ning edastatud pühakukskuulutamise kongregatsioonile Roomas. ...

Kaante vahele on saanud esimene eestikeelne lühibiograafia katoliku peapiiskopist Eduard Profittlichist (1890–1942). Raamat kirjeldab Eduard Profittlichi isikut, aitab lugejal teha lähemat tutvust tema vaimuliku elu ja tegevusega Maarjamaal 1930ndatel. Peapiiskop Eduard Profittlich SJ jõudis Eestis tegutseda vaid pisut üle kümne aasta (1930–1941). Siiatulek nõudis temalt kindlasti julgust – ei olnud kerge asuda elama võõra rahva ja kultuuri keskele, tundmata nende ...

Viimastel aastatel kohtame maailmas aset leidvate sündmuste valguses tihti sõna ”märter”. Märtreid ehk veretunnistajaid, kes on usu nimel surnud, ei elanud ainult kristluse esimestel sajanditel, vaid viimasest paarist sajandist teame märtreid, kes on oma elu andnud just nimelt usu nimel ning hukkunud julma kohtlemise läbi. Paavst Franciscus on korduvalt märkinud, et tänapäeval pole sugugi vähem märtreid, kui oli esimestel sajanditel. Ka XXI sajandil teame mitmeid inimesi, ...

Roomakatoliku kiriku hoovi Tallinnas (Vene 18) paigaldati oktoobris neitsi Maarja kuju. Kristus ise ristil andis neitsi Maarja meile kõigile emaks, kelle poole pöörduda. Nüüd on kõigil väga ilus võimalus palvetada selle kuju juures. Esialgu oli planeeritud, et kiriku hoovi hakkab kaunistama Maarja kuju Maarjamaa juubeliaastal 2015, kuid erinevate lubade andmine linna poolt võttis palju enam aega ja kuju sai oma kohale alles mullu oktoobris, kui piiskop Philippe selle ...

2016. aasta lõpus ilmus eesti keeles paavst Johannes Paulus II entsüklika „Usk ja mõistus. Fides et Ratio“. Tekst ilmus ametlikult juba 1998. aastal ja alles nüüd jõuab eestikeelsena lugeja ette. Tegemist on endise katoliku kirikupea ringkirjaga (entsüklika tähendab paavstlikku ringkirja, tuleneb kreeka keelest  ἐγκύκλιος ’ring’, ’ümmargune’) katoliku kiriku piiskoppidele usu ja mõistuse vahelise suhte kohta. Tuleks kohe alguses märkida, et tegemist on väga hea ja loogilise ...

Roomakatoliku kirikus tähistatud halastuse aasta kulmineerub 20. novembril Kristus-Kuninga suurpühal, kui üle maailma suletakse pühad halastuse uksed. Püha uks Püha Peetruse kirikus Roomas, mida tavapäraselt avatakse iga 50 aasta järel, avati selleks erakorraliseks juubeliaastaks käesoleval aastal ja oktoobrikuu alguse seisuga on püha ukse lävepaku ületanud Roomas üle 18 miljoni palveränduri. Sealhulgas mitmed eestlased, kes on võtnud ette palverännaku Igavesse ...

Roomakatoliku kirik sai septembrikuu alguses juurde uue pühaku, kui paavst Franciscus kuulutas Kolkata ema Teresa pühaks rohkem kui saja tuhande tunnistaja juuresolekul Püha Peetruse väljakul. Paavst Franciscus ütles kanoniseerimise missa jutluses, et ema Teresa puhul on raske nime ette panna «püha»: «Nimetame teda ka edaspidi ema Teresaks.» Ta on pühak, kes elas meie ajastul, meie keskel ja oli meie juures, ning ehk see eriline võimalus temaga samal ajal elada teeb ka ...

20. septembril tähistati Itaalia väikelinnas Assisis 30 aasta möödumist ülemaailmsest rahupalvepäevast. Paavst Franciscus palvetas seal kogu maailma rahu eest koos kristlike kirikute juhtide ja teiste religioonide esindajatega. Samuti kohtus püha isa praeguse maailma vägivallaohvritega, sealhulgas kristlastega, kes on kannatada saanud araabia maades, ning ka Nice’i terroriaktis kannatanutega. Palvusest võtsid osa üle maailma erinevad kogudused ja kirikud, et ühineda selle ...

Paavst Franciscus kuulutas pühakuks birgitiinide ordu taaselustaja ema Maria Elisabeth Hesselbladi (1870–1957) ja mariaanide ordu rajaja Stanislaus Papzcinski (1631–1701). Pühakuks kuulutamise tunnistajate seas oli ka grupp palverändureid Eestist, keda püha isa pärast kanoniseerimise missat peetud Angeluse palvuse ajal tervitas. Vatikan teatas, et Püha Peetruse väljakule oli kohale tulnud 40 000 palverändurit. Püha ema Elisabeth ning püha Jeesuse ja Maarja Stanislaus arvati ...