Uuest Testamendist leiame tunnustähti, milles avaldus Jeesuse jumalik vägi. Mõnikord nimetame neid sündmusi imedeks. Kuid millist imetegu võiks pidada suurimaks, millest lähtub kõik ülejäänu? Sellele küsimusele vastamiseks sobib hästi tuleva pühapäeva juhtsalm: „Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu“ (Jh 1:17). Kuigi Moosese Seadus on püha, õige ja hea (Rm 7:12), ei saa see iseenesest kedagi õndsaks teha. Andes küll teada kõik, ...

Kui Jeesus oli Jordani jões ristitud, avanesid taevad ja Jumala Vaim laskus otsekui tuvi tema peale – ning hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!“ (Mt 3:16–17) Teame, et Jeesust ei tehtud Jordani ääres Jumala Pojaks, vaid taevast kostnud sõnad üksnes kinnitasid Jeesuse pojaseisust. Ent kuidas on inimkonnaga, kes kaotas pattu langedes oma taevase kodu? Kas meiegi võiksime taas saada Jumala lasteks? Kirjutades Rooma kogudusele elust Jumala ...

Mt 11:2–10 Ristija Johannese küsimus Jeesusele paneb meid imestama. Mees, kes täideti Püha Vaimuga juba oma ema ihus; mees, kelle elu oli täielikult pühendatud Issanda tee valmistamisele ja kes kartmatult kuulutas meeleparanduse vajadust; mees, kes ristis Jordani jões Jeesuse ja kuulis taevast sõnu: „See on minu armas poeg, kellest mul on hea meel!“; mees, kes Jeesusele otsa vaadates ütles talle: „Vaata, see on Jumala Tall!“ – just tema küsib nüüd korraga: „Kas sina oled ...

Lev ja Maarika Lekarkin koos lastega. Erakogu Meie kiriku diakon Lev Lekarkin tähistas 23. aprillil oma 50. sünnipäeva. Paljud tunnevad Levi kui tagasihoidlikku ja vaikse loomuga, kuid samas väga selgete usuliste vaadetega vaimulikku. Juba aastaid võib teda kohata Soome äratusliikumise Rahu Sõna misjonäride ringreisidel Eestis. Kuidas jõudsid usule Jumalasse ja leidsid tee kirikusse? Lev Lekarkin: Juba lapsepõlvekodus oli kokkupuude usu teemaga. Mäletan, et õde rääkis ...

Reformatsiooni 500. aasta lõpetamise jumalateenistus Jumalateenistus toimub 31. oktoobril kl 12 Tartu Peetri kirikus ja kl 18 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Usupuhastuse juubeliaastal on mitte ainult paslik, vaid lausa hädavajalik meenutada meie luteri kiriku usualuseid. EELK põhikirja järgi tuleb meil nii õpetuses kui eluviisis juhinduda eelkõige Piiblist ja seda seletavatest luterlikest usutunnistuskirjadest. Olgu nimetatud, et luterlikud usutunnistuskirjad ...

Ettekande pidas õpetaja Mihkel Kukk. Veiko Ilus Rohkem kui sajand vanas Tõdva palvemajas toimus 10. juunil vennastekoguduse suvepäev. Pidades silmas reformatsiooni juubeliaastat, valiti ürituse teemaks „Usupuhastus“. Eesti Evangeelne Vennastekogudus on suvepäevi korraldanud juba kuus aastat, soovides sellega koondada oma liikmeid, sõpru ja huvilisi. Kõiki, kes väärtustavad lihtsa vormi ja selge sisuga kristlikku osadust. Palvemajade jaoks on suvepäev kahtlemata suursündmus, ...

Keilas Harjumaa Muuseumis avati 20. mail näitus „Kirik keset küla. 500 aastat reformatsioonist“, mis jääb avatuks 7. jaanuarini 2018. Näituse idee pakkus muuseumile välja Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots kolm aastat tagasi. Muuseumi direktor Riine Kallas ja tollane peavarahoidja Mall Siniveer tulid mõttega kaasa. Aja möödudes liitus töögrupiga kirikuloolane Priit Rohtmets, kes asus juhtima kogu projekti sisulist osa. Üheskoos jõuti otsusele, et näitus keskendub ...

Hiljuti nägi trükivalgust vennastekoguduse raamatuke «Vaimulikud loosungid 2017» (fotol). Tegemist on ainulaadse väljaandega, mille saksakeelne originaal hakkas ilmuma Herrn­hutis alates aastast 1731. Loosungiraamatu põhiosa sisaldab iga päeva jaoks kahte piiblisalmi – Vanast ja Uuest Testamendist –, kusjuures esimene neist loositakse ca 1800 Vana Testamendi kirjakoha hulgast. Eestisse jõudis loosungiraamat seoses vennastekoguduse misjonitööga juba 18. sajandi esimeses ...

Mk 11:1–10 Taas alustame uut kirikuaasta ringi. Olen sageli mõelnud, kui tänuväärse võimaluse annab kristlaskonnale tõsiasi, et tohime rääkida kahest algusest: kirikuaasta ja n-ö ilmaliku aasta algusest. Eks ole see ju ilmekas märk sellest, kes on ristiinimene: nimelt keegi, kes arvestab ühtaegu nii praeguse nähtava kui ka tulevase, alles varjatud maailmaga. Kirikuaasta pole ju lihtsalt üks piiblijutustuste jada, vaid eelkõige elav kokkupuude Jumalaga tema Poja Jeesuse ...

1. oktoobri pärastlõunal alanud tänu- ja pühitsusjumalateenistusega viidi lõpule Keila Miikaeli kiriku kellasüsteemide uuendamine. Nüüd seisab nii Keila koguduse kui ka kohaliku kogukonna jaoks ees uus ajajärk: üle linna kostuva kellahelina omaksvõtmine ja selle tähenduse kinnistumine. Kolme kellaga Keila kirikus on kelli kasutatud vähemalt alates 15. sajandist. Selle kohta annab teateid harukordne «Keila kirikuvöörmündrite arveraamat 1472 1553». Nimetatud allikale toetudes ...

Igaüks, kes uurib Eesti ajalugu, ei pääse üle ega ümber vennastekoguduse (hernhuutluse) liikumisest meie maal. Enamasti nähakse vennaste tegevust positiivses valguses. Kirikulooliselt rõhutatakse, et just hernhuutlus tõi kristluse lõpuks maarahva südamesse, kultuurilooliselt aga, et vennastekogudus valmistas ette rahvuslikku ärkamist jne. Tõepoolest, hernhuutlik usuline aktiivsus talurahva seas 18. ja 19. sajandil tekitab imetlust ning moodustab erakordse peatüki Eesti ...

Eesti Evangeelse Vennastekoguduse (EEVK) sinod toimus Tallinnas Endla 68 palvelas laupäeval, 2. aprillil. Sel korral valiti ka peavanem ja uus eestseisus. Sinod algas palvusega, mida juhatas peavanem Eenok Haamer. Seejärel esitati sinodile ülevaade vennastekoguduse töödest-tegemistest 2015. aastal. Sinodile koostatud sõnalist aruannet täiendasid palvemajade ja osadusgruppide esindajad. Palvetunnid toimuvad üheksas palvemajas, lisaks koguneb vennastekoguduse hulgake veel ...

Hiljuti väitis keegi ajakirjanik, et president Toomas Hendrik Ilves jääb Eesti ajalukku eelkõige oma eraeluliste seikadega. Ajakirjanikuga võib muidugi vaielda. Tõsi on aga see, et meedia kihab juba pikemat aega sündmuste ümber, mis päädisid presidendi kolmanda abielu laulatamisega Halliste kirikus. Viimasega seoses on muuhulgas küsitud, kas EELK käitus õigesti, pannes Ilvese ja Kupce paari. Seda enam tekitas minus imestust viis, kuidas ajaleht Eesti Kirik 6. jaanuari ...

Lk 3:15–18, 21–22 Kirikuaasta mosaiigis oleme jõulupühad taas jätnud seljataha. Muidugi ei tähenda see, et jõulusündmus – Jumala lihakssaamine – muutuks nüüd kuidagi teisejärguliseks. Tegemist on ju vundamendiga, millele ehitub kogu ülejäänud Jumala päästetegu: Jeesuse Kristuse avalik tegevus, tema kannatused, ristisurm, ülestõusmine ja taevaminek. Enamgi veel, inkarnatsiooni saladusele rajaneb kogu kristliku kiriku elu ja kasvamine. Kristus võtab üha uuesti kuju usklike ...

Tuleb ainult tervitada, et EELK peapiiskopi valimiste teemal võetakse üha rohkem sõna. Annab ju seegi võimalikele ülemkarjasekandidaatidele mõtteainet, kuidas tulevikus atra seada ja kirikuelule parimat kurssi leida. Ei tohi unustada, et peapiiskopi valimine pole pelgalt kirikupoliitiline sündmus, vaid kaalul on otsused, mis mõjutavad vahetult EELK vaimulikku elu, identiteeti ning sellest lähtuvaid praktikaid. Nõustun Veiko Vihuriga (EK 26.3.2014), et kiriku ühtsuspüüdeid ...