Lugesin ajalehest austatud koolimehe ja vaimuliku Helmut Mõtsniku surmast. Aastaid tundis ta muret kooli usuõpetuse pärast. Uue õppeaasta algul küsis ajalehes lootusrikkalt, kas haridusjuhid teevad midagigi usuõpetuse kordapanemiseks Eesti koolides. Ja imestas „Kas tõesti ei teata, et see on kõiki muid reaalteaduslikke õppeaineid integreeriv õpetus?“ Nüüd on ta läinud, ent tema südamevalus esitatud küsimus jääb, sest „moodsa“ tagaajamine käib ka ideede vallas. Tsiteerin üle ...

Kust saab laps tänuliku meele? Ikka oma lähedastelt, kes talle seda kõike õpetavad. Erakogu Kes ei täna pisku eest, see ei täna ka palju eest, õpetas lapsepõlves meie isa. Tänulikkus on üldine ellusuhtumine, mis võimaldab märgata ja väärtustada positiivset elus. Tänulik inimene on õnnelik inimene, väidetakse, sest tänulikkus ja heaolu on üksüheses seoses. Kuni Robert Emmonsi uurimuseni polnud võimalik otsesõnu öelda, kas tänutunne vallandab heaolutunde või on pelgalt selle ...

3. Tõeline Teddy aga ei ole nõus kandma vimma surnud mehe vastu, kellega ta loodab rohkem kui viiekümneprotsendilise tõenäosusega kohtuda kord surnute maal. Ja kui too kokkusaamine tõesti aset leiab, siis seepärast, et me armastasime teineteist ja soovime kohtuda. Keegi ei vaidle vastu sellele, et ühiskond peab kaitsma lapsi vägivalla ja väärkohtlemise eest. Et päästa alkohoolikute, narkomaanide jt asotsiaalsete vanemate käes olevaid lapsi peksust, näljast ja seksuaalsest ...

2. Koolis kasutatakse kõige rohkem hirmutusteooriat, mis peaks teistele näitama, missugused on pahateo tagajärjed, või nagu Herbart ütleb, et piiri panna mõtteringi, teadvuse akuutsele põletikule. Selle eesmärgiks on edaspidiste eksimuste ärahoidmine. Lastel on väga hästi arenenud õiglustunne ja nad tajuvad küllaltki täpselt, millal nende õpetajad ja vanemad on kas liiga järeleandlikud või liiga karmid – teisisõnu, kas karistus on põhjendatud või põhjendamatu. Karistus peab ...

1. Lapsi on alati kasvatatud. Traditsioonilise kasvatuse alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuld­ajastusse. Ei Sokrates, Platon ega ka Aristoteles kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milleks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaalid. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist − kasvatust. Inimeseks kasvatuse kaudu Inimene saab inimeseks alles kasvatuse kaudu − see ...

«Kui kõik päevad ära on, kuhu siis meie, inimesed, läheme,» küsis üks kolmeaastane tüdrukutirts ühel õhtul. Kust tuli nii väikesele lapsele mõte, et meie päevad saavad ükskord otsa? Tuntud teoloog Karl Barth selgitab, et aja andis inimesele Jumal. Aeg on meile kingitud ja see on tähtajastatud aeg, sest kord meie elu algas, nüüd seisame kas kusagil selle lõpuleviimise keskel, sellest ees- või tagapool ning kord jõuab aeg lõpule. Ka Augustinus kirjutab, et Jumal lõi aja ühes ...

Hariduskonverentsi õhtust arutlusringi juhtinud Joonas Hellermaa küsis osalejate Marko Tiituse, Einike Pilli, Karmen Maikalu ja Meego Remmeli käest, kas on olemas väärtusi, mille nimel nad oleks valmis ohverdama oma elu. Vastustest koorus välja, et sellised väärtused on usk, lootus ja armastus. Neid teatakse kui teoloogilisi voorusi. Nende omandamiseks ei piisa Jumala armust, nende nimel tuleb vaeva näha, alles siis hakkavad nad meie elu kujundama. Usk «Kõige suurem ...