Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Kõneldi olukorrast kirikus

Kirikukogu, EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, koosneb vaimulik- ja ilmikliikmetest. Kevad­istungit alustavale jumalateenistusele Kose kirikus ruttavad jutuhoos peapiiskop Andres Põder (vasakul) ja Tallinna praostkonna sinodisaadik Jüri Ehasalu. Liina RaudvassarEELK XXVIII kirikukogu 4. istungjärgul 26. aprillil Kose kirikumõisas jäi kõlama mõte usulise mentaliteedi olulisest muutumisest meie ühiskonnas.Päeva alustas jumalateenistus Kose Püha Nikolause kirikus, kus kirikukogulistest kogudusele ütles tere tulemast pastor loci Mare Palgi, pikema pihikõne pidas Ida-Harju praost Tanel Ots ning armulauda jagas õpetaja Margus Kirja Jõelähtmelt.Päevakord kujunes ...

Hiis ja kirik samal joonel?

Kirikukogu istungil viitas titulaarpraost Eenok Haamer vajadusele luteri kiriku nimel pöörduda avalikkuse poole üleskutsega pöörata tähelepanu pühapaikade kaitsele. Tutvustades koosviibijatele Marju Kõivupuu äsjailmunud raamatut saja ühest Eesti pühapaigast, kinnitas ta: hiis ja kirik asuvad samal liinil, kuna neid ühendab pühaduse mõiste. Pühaduse austamine on teinud meie esivanemad ...

EELK delegatsioon sõidab USAsse

Homme, 5. mail sõidavad peapiiskop Andres Põder abikaasa Marjega, konsistooriumi kantsler Urmas Viilma abikaasa Eglega ning avalike suhete nõunik Arho Tuhkru Ameerika Ühendriikidesse. Mõned päevad hiljem liituvad nendega misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru, juhatuse esimees ja organist Olaf Lääne ning Ingrid Mäsak Paide kogudusest.Arho Tuhkru vahendas Eesti Kirikule, et kutsujaks on ELCA Delaware'i-Marylandi sinod ja piiskop ...

Võru praostkonnas on väljakutseks uute töövormide leidmine

Pastor loci Margit Lail annab ülevaate Kanepi koguduse elust, kus tooni annavad teenistused väljaspool kirikut hooldekodudes. Liina RaudvassarVõru praostkonna sinodil Kanepis valiti praostiametit jätkama Urmas Nagel ning abipraostiks edasi Üllar Salumets, kohal olid kõik kaheksa praostkonna vaimulikku.Sinodipäeva alustati armulauaga jumalateenistusega Kanepi kirikus, mis oli ehitud palmipuudepüha ootuses urvaokstega, kirikutekstiilid olid kannatusajale kohaselt violetsed. Hoolimata avatud ustest ruumi soojendama pääsenud päikesekiirtest polnud avar pühakoda ...

Kevad muudab avatumaks

Kõnetatuna Eesti Päevalehe karikatuurist, kus arvutifriik nopib sotsiaalvõrgustikust Facebook sõnumi kevade saabumisest, ja sooviga mitte samastuda urbaniseerunud pintsaklipslasega, seadsin nädalavahetusel sammud sihikindlalt metsa.Natuke lehekõdus urgitsedes õnnestus jõuda tärkamissignaali ootel sinililledeni, kõnelemata suurvee vulinast ja linnukeste sirinast. Uue aja kõnepruuki kasutades võib retke loodusesse ...

Konsistoorium pidas nõu

 Kirikuvalitsuse liikmed pidasid läinud nädalal Viinistus väljasõiduistungi.Peapiiskop Andres Põder (fotol) selgitas Eesti Kirikule, et väljasõidu ideeks oli väljuda rutiinsest töökeskkonnast kirikuvalitsuse ruumes Toompeal, et Eestimaa looduskaunis kohas Viinistus keskenduda aktuaalsetele teemadele meie kiriku elus. Kirikupea sõnul oli üheks oluliseks märksõnaks kiriku arengukava. Selle kiriku visiooni ...

Tõnu Lehtsaar: usu ja teaduse vahel

 Raamatulettidele jõudnud prof Tõnu Lehtsaare raamat «Ilmutus ja varjutus» koondab olulisema osa autori varem avaldatud esseedest ja ülevaate ilmunud erialaraamatutest.Ilmamaa «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud esseed on liigitatud nelja rühma: sisekaemusest, suhetest, moraalist, usust. Autor nimetab eessõnas, et on kirjutanud need südamevaluga. Ta ütleb, et iga teksti loomine on olnud ilmutuslik, silmas pidades selle ...

Huvi ja teadmisi noortel jagub

Minni Saapar Tartu Miina Härma gümnaasiumist on usundiõpetuse olümpiaadil oma teadmisi proovile pannud juba mitmel aastal, tänavu sai ta viienda koha. Anne Kull Tartus kohtusid usundiõpetuse üleriigilise olümpiaadi lõppvooru jõudnud kaksteist finalisti. Teoloog Meelis Frieden­thali juhitud seitsmeliikmeline žürii võttis endale raske ülesande reastada religioonihuvilised koolinoored paremuse järgi. Esimese kadalipu olid eelvoorus osalejad essee saatmisega juba läbinud, nüüd pidid nad oma kirjatöö suuliselt kaitsma ning vastama küsimustele maailma ...

Medal kajastamise eest

 Eelmise nädala meeleolukamaks hetkeks kujunes riigimees Jüri Trei visiit toimetusse. Hr Trei on alati oodatud külaline, kes suudab lummata oma jutustamisanni ning kogemustepagasiga. Selgi korral katkestasime pooleliolevad tööd, et pühenduda pealinnast saabunu seltskonna nautimisele. külaline reastas leheinimesed kõnet kuulama. Metafooridega vürtsitatud retoorilise ülesastumise mõte oli tänada Eesti Kirikut ...

Vaimulik, kes käib purjekaga kogudust teenimas

Kalle Rebane elab Kuusalus, õpib Tartus ja töötab Pranglil. Arhiiv26. märtsil 50. sünnipäeva tähistav Prangli koguduse diakon Kalle Rebane on üle kümne aasta erinevaid ilmaolusid trotsides käinud mandrilt saarele jumalasõna viimas.«Oli see siis Jumala seadmine või juhuste rida,» kommenteerib juubilar vaimulikuametisse jõudmist. Üks samm on viinud teiseni. «Suu oli kuiv ja kraevahe märg,» meenutab mees oma esimest jutlust 1987. aastal Kuusalu kirikus, mil ei ...

Treffneristid: et avarduks maailmapilt

Töiselt loomingulises meeleolus möödub Treffneri gümnaasiumi religiooniloo topelttund klassiruumis, mille aknast vaatavad sisse Tartu Jaani kiriku terrakotafiguurid. Liina Raudvassar      Koolis, mille teoloog Hugo Treffner 1884 asutas ja kus kirjamees Anton Hansen Tammsaare 1898–1903 õppis, on religioonilugu pärast Eesti taasiseseisvumist katkematult õpetatud. Üle kümne aasta on õpetajaks Toomas Jürgenstein, kes lisaks religiooniloole annab ka filosoofiat ja on tänavu lõpuklassi juhataja. Eesti Kirik jõudis ajaloolisse majja Tartus Rüütli ja Munga tänava nurgal, kui 11.d klass alustas ...

Kirikuõpetajast kooliõpetaja

Urmas Viilma on 20. aastat koolis religioonilugu õpetamas.  Arhiiv Lisaks vaimulikutööle ka 20. aastat kooliõpetajaks olnud Tallinna toomkoguduse õpetaja kantsler Urmas Viilma peab plaani koolist lahkuda. Miks ja kuidas Teist sai kooliõpetaja?Mulle väga meeldis koolis käia. Mäletan, et gümnaasiumi viimases klassis tundsin päris nukrust, et meeldiv aeg läbi saab. Ja kui siis asjalood kujunesid nii, et mulle tehti ettepanek uuest sügisest värske vilistlasena oma kooli naasta, ...

Päev emakeelele

Emakeele veatu omandamine ning igapäevane kasutamine tagab meie rahvakillu ellujäämise rahvaste keeltepaabelis. Seda teadis 210 aastat tagasi sündinud Kristjan Jaak Peterson ja seda aimab intuitiivselt põlvepikkune Ekke Jaan. Liina RaudvassarEsmaspäeval, 14. märtsil, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni 210. sünniaastapäeval, lehvisid rahvuslipud eesti keelele au andes. Kolmeteistkümnendat korda tähistasime emakeelepäeva riikliku tähtpäevana.«Emakeelega tuleb tegeleda iga päev,» rõhutas president Toomas Hendrik Ilves emakeelepäeva pidulikul koosviibimisel Võrumaal Vastseliina gümnaasiumis, kus autasustati Emakeele Seltsi eestvõttel ...

Göran Grahnil on Maarjamaale tihti asja

Göran Grahn näitab Eesti presidendi otsusega saadud teenetemärki, mida hakkab enda sõnul kandma suure uhkusega.  ErakoguVabariigi president andis rootslasele Göran Grahnile (55) Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi teenete eest Eesti kultuuri toetamisel. Möödunud nädalal taas Eestit visiteerinud oreliasjatundja kinnitas, et kolme Balti riigiga seovad teda tihedad töösuhted, mille algus jääb 1990. aastasse. Esimeseks projektiks Eestis oli Saaremaal Kihelkonna kiriku oreli restaureerimine. Et paremini siinses keeleruumis partneritega suhelda, ei ole ...

Arengukava peas ja südames

Vastavalt meie kirikuseadustikule oodatakse 10. märtsiks nii üksikkogudustelt kui kirikuvalitsuselt arengukava täitmise aruannet EELK arengunõukogule.Võib vaielda, mis kasu on kogudusel arengukavast. Repliigiga selles küsimuses esines meie teoloogiline konsultant Kaido Soom: arengukava peab olema peas ja südames. On nonsenss eeldada koguduselt teadmist, mis sünnib aasta või viie pärast. Kuhu jääb innovaatilisus ja ...