Kirik on inimesed kirikus
Peapiiskop Urmas Viilma kutsus SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu liikmena Valga praostkonna sinodikoosolekul saadikuid üles lugema ja tellima Eesti Kirikut ning kirjutama kirikulehele kaastöid. Liina Raudvassar
Jõulude eel antud intervjuus meenutab peapiiskop Urmas Viilma lõppevat aastat enda elus kui väga tempokat ning seoses sõjaga Ukrainas ka kirikule tervikuna väljakutset esitava aastana. Ta tähtsustab oskust panna paika prioriteedid, mis aitaks aega planeerida ...
16. detsembril 1992 Tallinna toomkirikus: Joel Luhamets (esireas, paremalt), peapiiskop Kuno Paljula ja Elmar Reinsoo, Anti Toplaan (teine rida, paremalt), Veiko Vihuri ja Hannes Nelis. Ahti Toplaan
16. detsembril tähistasid Saaremaa vaimulikud Hannes Nelis, Anti Toplaan ja Veiko Vihuri Saarte praostkonna päeva raames toimunud jumalateenistusel oma 30. preestriordinatsiooni aastapäeva.
Meenutati, et ordinatsioonitalituse pidas 30 aastat ...
Kose kiriku altari ees on kolm sinimustvalge lipuga kaetud puusärki 1945. aasta punkrilahingutes langenud metsavendade põrmuga. 2 x Liina Raudvassar.
8. detsembril peeti Kosel kihelkonna metsavendade auks mälestuspäev. Kirikus toimunud mälestustalituse järel sängitati kolme metsavenna põrmud Kose surnuaiale, kus avati ka piirkonna metsavendadele mälestusmärk.
Hoolimata äripäevast kogunes Kose kirikusse kenakene hulk inimesi. Nii kohalikke, aga ka üle Eesti eri ...
Kristel Neitsov-Mauer Tartu ülikooli peahoone ees advendiajal. Liina Raudvassar.
Juba 15 aastat Saksamaal elav eesti kirikumuusik ja vaimulik Kristel Neitsov-Mauer, kes novembris tähistas oma esimest juubelit, on Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant. Edasiviivaks ja uusi uksi avama innustavaks jõuks nimetab ta enda puhul uudishimu – läbi elu on ta püüdnud teada saada, „mis on metsa taga“.
Oleme ammu kokku leppinud, et kui Kristel Eestit taas kord väisab, saame ...
Riho Saard 4. novembril Kaarli kirikus autogramme jagamas. Külli Saard
Kuigi Kaarli kool tähistas novembris oma 10. aastapäeva, siis Tallinna Toompea Kaarli koguduse juurde loodi kool juba 1918 ja selle õppeasutuse jälgedes astub ka tänane Kaarli kool.
Sõjaeelne Kaarli koguduse gümnaasium sai tegutseda oma nime all küll kõigest 1918–1936, aga suutis selle ajaga jätta nähtava jälje pealinna haridusellu. Gümnaasiumiaastad võtab kokku Riho Saardi koostatud raamat, ...
„Kuni laste ja noorte puudumist kogudustes ei teadvustata ega astuta ühtegi sammu selle probleemi lahendamiseks, kasvõi niipalju, et plaani pidada või paar ajurünnakut korraldada, asuvad kogudused peagi end sulgema,“ nentis peapiiskop Urmas Viilma oma traditsioonilises sõnavõtus eelmisel nädalal toimunud kirikukogu istungjärgul. Kõneleja toonitas, et sellise stsenaariumi korral toimub see koguduste, mitte kirikuvalitsuse initsiatiivil.
Selgitades olukorda meie ...
Foto: Anti Toplaan.
EELK XXXI kirikukogu 3. istungjärk toimus Tallinna Kaarli koguduse majas 23. novembril, aga päev algas jumalateenistusega Toompea Kaarli kirikus.
Sellele, et tavaliselt on kirikukogu sügisene istungjärk kahepäevane, viitas oma avasõnas peapiiskop Urmas Viilma ja märkis, et kogunemise ajastus on seotud Saksa Evangeelse Luterliku Kiriku Ukrainas piiskopi Pavlo Shvartsi Eesti-visiidiga. Kirikupea märkis kirikukogu juhatajana, et EELK kõrgeim ...
Hingehoidja baaskoolituse läbinud koos juhendajate (esireas külitsi) Kerstin Kase ja Naatan Haameriga. Siimon Haamer.
EELK Usuteaduse Instituudi (UI) kevadel alanud hingehoidja baaskoolitus lõppes 11. novembril ning 23 kursusel osalenut said Tartus Pastoraadis seda tõendava lõputunnistuse.
Esimene sellelaadne koolitus viidi Eestis läbi 1992. aastal Soome kiriku vaimulike ja hingehoidjate poolt. Välja arvatud mõned aasta-paari pikkused pausid, on siit alates ...
Anne Burghardt. Endel Apsalon.
EELK vaimulik ja Luterliku Maailmaliidu peasekretär Anne Burghardt (snd 1975) tunnistab Eesti Kirikule oma äsja kaitstud doktoritööst intervjuud andes, et õigeusu teoloogia uurimine on aidanud tal paremini väärtustada seda, mida pakub luterlus.
Kaitsesid doktoritöö Erlangen-Nürnbergi ülikoolis. Millised erinevused on Saksa ja Eesti ülikoolides dissertatsiooni kaitsmises?
Anne Burghardt: Saksamaal on enamikus ülikoolides ...
Sihvakas rauast rist ja massiivsed kivitahukad, millele on graveeritud langenute nimed – selline kujundus ühendab erinevaid Saksa sõjaväekalmistuid. Peeter Kaldur Jõhvi surnuaial. 2 x Liina Raudvassar.
Ida-Virumaal Teise maailmasõja lõpusirgel toimunud ägedad lahingud tõid inimkaotusi mõlemale rindepoolele. Saksa riik koostöös langenud omastega on seisnud hea, et Eestimaa mulda sängitatud Saksa relvajõududes sõdinute mälestus ja hauarahu oleks hoitud. Jõhvi ...
Peapiiskop Urmas Viilma pühitses Kaarli kirikuruumi seinale paigutatud Jeesuse ristitee 14 peatuse puutahvlid. Erik Peinar.
Hingedepäeval, 2. novembril pühitses peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Toompea Kaarli kirikusaali seinal 14 tiigipuust tahvlit, mis kujutavad Jeesuse ristitee peatusi.
Kuigi luterlikus traditsioonis praktiseeritakse Jeesuse kannatustee sümboolset läbikäimist vähem kui näiteks katoliku kirikus, pole see Eesti luteri kirikus kaugeltki tundmatu ...
26. oktoobril kohtusid usundiõpetajad tänuüritusel Pirita kloostris. Kokku olid kutsutud õpetajad, kes on oma õpilasi suunanud vabariiklikule usundiõpetuse olümpiaadile või plaanivad seda teha. Õpetajatele pidas loengu „Religiooni roll Ukraina sõjas“ Priit Rohtmets, toimus ringkäik kloostris ning pidulik lõunasöök. Fotol usundiõpetuse olümpiaadi žürii liige Atko Remmel koos Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika õppejõu ja žürii esimehe Olga ...
Õpetaja Jaan Tammsalu (paremal) esitles Tallinna Jaani kirikus uusimat raamatut „Argipäevast taeva poole“. Marek Sadam ja õp Tammsalu pärast kontsertesitlust Leili Muuga „kaanemaali“ juures. Toomas Tuul.
Soovist jõuda oma mõtetega ka nende inimesteni, kes ei jõua pühapäeval alati kirikusse ega loe vaimulikke mõtisklusi sotsiaalmeediast, on Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu mitu raamatut huvilisteni toonud.
Oma uusima raamatu esitluse järel Eesti ...
Marju Lepajõe Tartu ülikooli aulas. Eesti Kirik.
Marju Lepajõest (28.10.1962–4.07.2019) on keeruline rääkida minevikuvormis, tunnistab usuteadlane Anu Põldsam, kelle hinnangul on Lepajõe mõju tänaseni tunda.
Meenutades Marju Lepajõed, mis meenub eelkõige?
Anu Põldsam: Mõjusus. Marju mõtte, sõna ja kohalolu mõjusus, mis kestab senini. Seetõttu on Marjust minevikuvormis rääkida keeruline. Marju oli ja on alati olevikuline ja samas aegadeülene, kandes endas – ...