Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Setukeelne rõõmusõnum on trükist tulnud

Seto Instituudi väljaandena sarjas «Seto kirävara» ilmus esimese teosena setu keelde tõlgitud Uue Testamendi neli evangeeliumi. Tegemist on teise, oluliselt parandatud trükiga. Esimene ilmus Õpetatud Emakeele Seltsi toimetistes 1926. aastal. Pühakirja setu keelde ümberpanemise oli toona võtnud enda kanda Tartu Treffneri gümnaasiumi (eksternina) lõpetaja Ernst Puusepp, kes veel polnud jõudnud astuda õppima ülikooli usuteaduskonda, hilisem mitme EELK koguduse pastor. ...

Koda vana ja uue jaoks

Eesti Rahva Muusemi (ERM) peahoone ehitatakse Tartusse Raadile valmis 33 kuuga ehk 2015. aasta lõpuks, kinnitasid lepingu allkirjastajad Eesti rahvale. Päike, mis ebalevad kiired läinud nädala teisipäeval Raadi mõisasüdamesse tegemiste tunnistajaks saatis, sai ülekuldamiseks ajaloolised hetked. Ennelõunal Ülejõe linnajaos liikvel olijad võisid vaid imestada erinevaid logosid kandvate autode rohkust, mis sihikindlalt mõisakompleksi väravast sisse vurasid: Postimees, ...

Kirikukoolide siht on üks

Kuidas pakkuda üksteisele tuge ja teha usuõpetuse õppekava väljatöötamiseks koostööd, sellest oli juttu EELK kristlike koolide esindajate kooviibimisel Tallinnas 29. jaanuaril. Aeg Eesti hariduses tundub küps olevat kristlike erakoolide asutamiseks. Jõuliselt on seda tajunud mitmed EELK kogudused, taotledes vajaliku koolitusloa ning asudes jagama kooliharidust, mis kantud kristlikest põhimõtetest. Juba teist õppeaastat tegutseb Tallinnas toomkool, mis väga selgelt ...

Kirikumuusik Elke Unt pälvis kultuuripreemia

Tartu Ülikooli-Jaani koguduse organist-muusikajuht Elke Unt sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemia sarjade «Keskpäevamuusika veerandtund» ja «Suvehelid» korraldamise eest. «Olen väga rõõmus, aga ennekõike ikka üllatunud,» sõnastab Soome Sibeliuse akadeemia kirikumuusika eriala haridusega muusik Elke Unt oma emotsioone kirikulehele. Ta märgib, et on eriti õnnelik, et tunnustus liigitati rahvakultuuri alla: «Selles näen viidet, et minu tegevust ...

Nahksepa palvemaja asub Antslas

1925. aastal katuse alla saanud vennastekoguduse palvemaja Antslas on praegu Urvaste koguduse omandis ning jätkuvalt palvekojana tegev. Milline oli piirkonna usuelu, kitsamalt vennastekoguduse tegevus ja kuidas Antslasse palvemaja ehitati ning milline on palvemajaks ehitatud hoone ajalugu kuni tänapäevani ja rakendus, kõigest sellest annab hea ülevaate õp Kristjan Luhametsa kirjutatud ja äsja trükivalgust näinud brošüür (fotol). Palvemaja teatakse Nahksepa palvemaja nime ...

Kus suri laulu «Hoia, Jumal, Eestit» autor?

Preester Vello Salo on võtnud südameasjaks uurida välja, kuidas lahkus Eestist Saksamaale pastor Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948, fotol) ja millisteks kujunesid tema viimased päevad paguluses. «Tema elulugu ootab alles kirjutajat,» kinnitab preester Salo Raudkepist kõneldes. Salo hinnangul väärib mees, kes andis Maarjamaa rahvale sõnumi «Rahu, töö ja kainus olgu eesti viis, venna arm meil ainus kandja võitlusis», et me tema elukäigust rohkem teaksime. Nagu preester ...

Ametis ligimese heaks

Kuue väärilise kandidaadi seast valis EELK vaimulike konverents aasta vaimulikuks Nissi koguduse õpetaja Lea Jants-Ylöneni (43) ja Tallinna toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma (39). Kuue aastaga on aasta vaimuliku valimisest kujunenud vaimulike konverentsi oodatumaid päevakorrapunkte. Kahele vaimulikule, kelle tegevus oma tulemuslikkusega kodukogudusest kaugemale silma jäänud, omistavad kolleegid aasta vaimuliku tiitli, demonstreerides seega oma lugupidamist ning tunnustust. ...

Maarjamaalt roosikrantsi ja Lutheriga

Küsimus «Noh, kas raamat juba olemas?» tähendas neil päevil kahte võimalust: silmas peeti kas Urmas Petti koostatud-tõlgitud Martin Lutheri «Valitud töid» või Anti Selarti koostatud «Eesti ajaloo» II osa. Mõlemad kaalukad teosed kujunesid vaata et kohustuslikuks lektüüriks ja omade ringis kaasarääkimisel vältimatuks. Kui Lutheri raamat on asjatundjatele veel «närimata kondiks», siis vastsest lähenemisest Eesti ajaloole on arvustused ajakirjanduses juba kired kõrge leegiga ...

EELK vaimulikud: missioonist tehtud misjon kannab vilja

EELK vaimulike konverentsi korraline istung, mis peeti 22.–23. jaanuarini Läänemaal Roostal ja kus võeti fookusesse misjoni teema, tõi üle Eesti kokku sadakond vaimulikku. Rooslepa kabel oli täidetud päikesekullast ja vaimulikest, kui organist Lia Salumäe alguslaulu «/.../kutsu meid, sest lõikust palju, pisut lõikajaid!» orelil üles võttis. Konverentsi algusjumalateenistuse viisid läbi Viljandi praostkonna vaimulikud. «Ma päris kindlalt tean, et olite algul kõik paganad,» ...

Kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo ettevalmistus on hoos

Tartus kahe ja poole aasta pärast toimuva EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo motoks on valitud «Maarjamaa – Isa maa», õige pea saavad valitud ka esitamisele tulevad laulud. «Aega on just parasjagu,» tõrjub EELK Kirikupäeva ja Vaimuliku Laulupeo SA juhatuse esimees Piret Aidulo oletuse, nagu oleks «pidu veel mägede taga». Ta selgitab, et korraldava toimkonna ettevalmistused on just poole peal. Ettevalmistustempot dikteerib suuresti asjaolu, et ainult üks inimene on ...

Kirik mahub kultuuri­pärandi kuvandisse

Kultuuriministeerium on tänavuse aasta kuulutanud kultuuripärandi aastaks. Aasta juhtlauseks on valitud «Pärijata pole pärandit». Üle Eesti toimub palju rahvakultuuriga seotud üritusi. Aasta esinduslinn on Viljandi, mille roll pärandihoidjana on üldteada. Kultuuripärand kannab kultuuri järjepidevust, kinnitati pressikonverentsil vendade Parikaste majas Tallinnas, kus ajakirjanike küsimustele olid vastuseid andmas aasta korraldamisega seotud kantsler Paavo Nõgene, ...

20aastane Jõgeva kogudus on ärkamisaja laps

Möödunud aasta jõulukuul tähistas Jõgeva kogudus oma asutamise 20. aastapäeva. «Koguduseliikmed hoiavad oma kogudust ja kirikut väga, samuti valitseb siin tugev kogukonnatunne,» kinnitab koguduse õpetaja Valdo Reimann, kel tänavu suvel täitub vaimulikuna Eesti külmapealinnas 10. tegevusaasta. «Ah lasteaeda otsite, siis ei ole tee pikk, vast kümmekond minutit selles suunas,» juhatatakse mind rongijaamast lahkelt õigele teeotsale. Tavapärane meetod orienteerumiseks 5500 ...

Mõeldes kommunismiohvritele Eestis

Kuni 25. jaanuarini on Tartu renoveeritud jaamahoones Vaksali 6 võimalik külastada rändnäitust kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile saabunud võistlustöödest. Paremat kohta näituse korraldamiseks oleks Tartus raske leida. Just siit algas aastatel 1941 ja 1949 paljude tartlaste kannatustee piki raudteed külmale maale. Siis, kui saatanlik punarežiim oma mõjujõu kindlustamiseks külvas hirmu, ahastust ja kaost. Äng sellest on jätnud haava rahva mällu. Ja vajaduse anda ...

Sädemest saab alguse tuli

Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots pälvis kohaliku elu edendamisel silmapaistmise eest Harjumaa 2012. aasta sädeinimese tiitli, mis anti üle 30. detsembril rahvusooperis Estonia. Kirikulehelt õnnitlust vastu võttes tunnistab õpetaja Ots, et on oma suhtumist tunnustamisse viimastel aastatel oluliselt korrigeerinud. EELK autasude komisjoni liikmena jõudis ta äratundmisele, et iga inimene, kaasa arvatud vaimulik, vajab kiitust tehtu eest. Tore on, kui aitäh ütleb kodukogudus, ...

Kukesammuga valgusesse

Norra päritolu nobelist Sigrid Undset kirjutab põhjala inimeste kokkukuuluvustundest, mille aluseks on ühine lapsepõlvekogemus: «Mulle meenus, mis tunne oli säärastel talvehommikutel kooli minna. Kõik soome lapsed on seda tundnud, ja kõik norra ja rootsi ja taani lapsed /…/ Ma ei kahtle, et see on üks neist faktoritest, mis on teinud meid, põhjamaalasi, individualistideks: inimene ei saa end rohkem üksi tunda kui kooliteed astuv laps pimedal talvehommikul. Ja seda oleme kõik ...