Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Eesti tuntud inimesed räägivad looduslikest pühapaikadest

Tartu ülikooli arheoloogia kabineti algatusel on valminud lühifilmide sari, kus Eesti tuntud inimesed kõnelevad looduslikest pühapaikadest. Õpetaja Tanel Ots tutvustab Jüri kirikut ja Animäe hiit. Sõna saavad muusik Tõnis Mägi, kirjanik Kristiina Ehin, tippsportlane Gerd Kanter, ärimees Sonni Aswani ja näitleja Mari-Liis Lill. Esitlusel rääkisid nii sarja loojad kui selles osalejad. Õpetaja Ots rõhutas, et looduslike pühapaikade kaitse on kogu Eesti rahva asi ning seda ...

Rõõmusõnum Petseris

«Petseri koguduses kuulutati selges puhtas eesti keeles rõõmusõnumit Kristuse ülestõusmisest,» kinnitab Võru Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere, andes Eesti Kirikule ülevaate teise ülestõusmispüha jumalateenistusest Petseri Peetri koguduses. Peale vaimuliku võttis sõnajumalateenistusest osa kaks inimest: elupõlisest petserlasest koguduseaktivist Mart Kallas ja Balti filmi- ja meediakooli üliõpilane Nora Särak, kel käsil kooli lõputööna film Petserimaast ja Petseri ...

Peapiiskop Urmas Viilma käis Rootsis

27.–30. märtsini kohtus peapiiskop Urmas Viilma EELK Rootsi praostkonna külalisena praostkonna koguduste ja Stockholmi eestlaskonnaga, esines ettekandega ning jutlustas palmipuudepüha jumalateenistusel õpetaja Tiit Pädami teenitavas Stockholmi koguduses. «Praostkond saatis vastvalitud peapiiskopile pärast valimisi kutse ja Urmas Viilma võttis selle hea meelega vastu,» kommenteerib Eesti Kirikule visiidi tagamaid praost Ingo-Tiit Jaagu. Eesti Majas peetud ettekandes «Eesti ...

Kevadel Jaakobi teele

Põhjusi, miks võetakse ette rännak Hispaaniasse Camino de Santiagosse (Santiago tee), on erinevaid, kinnitab Maarika Traat, kes kutsub huvilisi ühinema endaga retkel mööda Jaakobi teed juba sel kevadel. Millal jõudsite esmakordselt Santiago teele? Maarika Traat: 2011. aastal. Tegin läbi kõige levinuma marsruudi, nn Prantsuse tee, mis algab Hispaania-Prantsuse piirilt, kust on 800 kilomeetrit Santiagoni. Rännak vältas vähem kui kuu. Kuivõrd kattus kohapeal kogetu eelneva ...

Oluline mitte unustada

Eestimaa keskel Pilistveres on omapärane memoriaal, mille rajamist alustati 1988. aastal, ent mis ei saa kunagi lõplikult valmis. Nii kaua, kui veel on neid, kes tahaks oma murekivi kangrusse jätta, kasvab mälestusmärk. Siia on toodud kive üle Eesti ja kaugemaltki, kive on suuri ja pisikesi, tekstiga ja tekstita. Märtsiküüditamisel Siberisse viidud ja võõramaa mulda jäänud kalleid omakseid mälestab kivikangrusse toodud massiivne maakivi, kuhu lisaks ristimärgile on sisse ...

Joel Markus: koos Kristusega pole ma kunagi üksi

Kuidas sünnivad usuteemalised luuletused ja kui lihtne on olla kristlik noor, sellest kõneleme Vanalinna hariduskolleegiumi viimase klassi õpilase Joel Markus Antsoniga, kelle video kujul salvestatud luuletus «Metanoia» on pälvinud avalikkuse huvi. Algatuseks uurin, millal, millest ja miks Joel Markus luuletama hakkas. Saan teada, et neli ja pool aastat tagasi. Siis, kui tunnetas ja teadvustas huvi usu, vaimsuse ja filosoofia vastu. Lihtne arvutus näitab, et praegune ...

Elu on elamist väärt

Kindlasti oleks Ronald Rüütli (90) elutee teisiti kulgenud, kui teda poleks koos vanematega 1941. aastal Siberisse küüditatud ning pärast Eestisse põgenemist 1949. aastal taas külmale maale saadetud. Kokku veetis ta Siberis väljasaadetuna 17 aastat. «Elu on alati elamist väärt,» on sõnum vanahärralt, kes äsja tähistas oma 90. sünnipäeva ning kelle noormeheaastad möödusid väljasaadetuna Eestist kaugel. Ta teab, mis on elu hind karmides Siberi tingimustes. Hoolimata paljudest ...

Kui aeg oli küps

Kontsertaktuse vaheajal jutuhoos president Konstantin Pätsi pojapoeg Matti Päts (paremalt), Jüri Eha­salu, teenekas vabadusvõitleja Heli Susi, peapiiskop Urmas Viilma ja Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma. Liina Raudvassar Estonia kontserdisaalis tähistati piduliku aktusega Eesti Kongressi 25. aastapäeva. Kui Arvo Pärdi klaveriminiatuur «Aliinale» oli saalijõudnud mõtlikku meeleollu juhatanud, tõusis kõnepulti peapiiskop Urmas Viilma. Täpselt nii nagu 25 aastat tagasi ...

3000 lauljat harjutab suveks

123.–5. juulini Tartus toimuva EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo «Maarjamaa – Isa maa» ettevalmistused on korraldajate sõnul hoos ning kõigiti ajakavas. Tegevsekretär Kaie Tanner vahendab Eesti Kirikule, et korraldustoimingutega ollakse tõepoolest plaanitud järjel ning just neil nädalatel jagatakse veel viimaseid täpsustavaid ülesandeid, mis puudutavad päevade sisulist poolt. Läbirääkimised käivad solistide ning saatebändiga. Eriti suurt rõõmu tunneb Tanner lauljate ...

Annika Laats on diakooniahaigla kaplan

Alates veebruarist suurenes Annika Laatsi töökoormus, sest lisaks Risti koguduse õpetaja ametile asus ta tööle ka kaplanina Tallinna diakooniahaiglas. Tegelikult võtab oma osa veel Tallinna lastehaigla, kus õpetaja Laats on hingehoidja. Töö inimesega, sünnist surmani, kuulub vaimuliku töö juurde niikuinii, ent Annikale oli inimese elukaare terviklikkus huviks juba lapsena. Õpingud meditsiinikoolis ja ülikooli arstiteaduskonnas näivad olevat loogiliseks eelduseks ...

Eesti Kongressi 25. aastapäev

Täna 25 aastat tagasi, täpsemini 11.–12. märtsini 1990 toimus Tallinnas Eesti Kongressi esimene istungjärk. Estonia teatri kontserdisaali kogunes vabariigi kõrgeim esinduskogu pärast Teist maailmasõda, et teha kogu maailmale teatavaks eesti rahva tahe taastada Eesti Vabariik. Esinduskogu, kuhu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget, otsustas taastada Eesti iseseisvuse õigusliku järjepidevuse ...

Paastukuusse oma valikuga

Pole kaksipidist vastust küsimusele, milline teema edestas möödunud nädalal konkurente. Isegi kirikukohvilauas kahvatasid päevapoliitika kõrval kõik teised. Päring, kas valimas käidud, astus tihkelt kanda viisakusküsimusele, kuidas läheb. Jah, isegi jutlusse kippus põletav teema. Vähemalt Tartu Jaanis, kus õpetaja Naatan Haamer tõstis piibliloo tänapäeva konteksti, lastes Jeesusel variseri majapidamise asemel ühe parteikontori kaheldavast külalislahkusest osa saada. Mida ...

Kui aeg oli hõlpu täis

Aastaarvuks kirjutati siis 1990, mil ajalehe Edasi toimetuse kohvikus koondus seltskond arutama Eesti Kiriku taastamist Eestis. Esimesel nõupidamisel (vasakult) tegevtoimetaja Olev Türn, keeletoimetaja Elli Zimmer, vastutav toimetaja õp Joel Luhamets, raamatupidaja Asta Ehastu ja (seljaga) kunstnik Harri Kõiva. Malev Toom Taas ilmuma hakanud Eesti Kiriku esiknumbrist, mis nägi trükivalgust pühapäeval, 4. märtsil 1990, ajame juttu õpetaja Avo Üpruse ja dr Heino Noorega, kes ...

Patrik Göransson elab rõõmuga Eestis

Pastor Patrik Göransson räägib, et Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus toimuvad jumalateenistused neljas keeles: eesti, rootsi, soome ja saksa keeles. 2 x Liina Raudvassar Eestil läheb riigina hästi siis, kui ta iseendaks jäädes on avatud nii itta kui läände, arvab Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja, kes eestirootslaste vaimulikuna on Eestis leidnud endale teise kodumaa. Avades rasket õueväravat, mis tulija Rüütli tänavalt Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku õuealale juhatab, ...

Marko Tiirmaa usaldusväärsust on märgatud

TiirmaMarko TIIT6108 copyValgetähe V klassi teenetemärgi saab Otepää Maarja koguduse diakon ja Kaitseliidu Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa (fotol). «Tema peale võib alati kindel olla. Kui sõna annab, on kohal ja teeb ära,» iseloomustab Marko Tiirmaad Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik Rein Säinas. Tema sõnul tegid presidendile ettepaneku teenetemärgi andmiseks Valga maavalitsus ja Kaitseliidu Valgamaa malev kahasse. 2010. aastal diakoniordinatsiooni saanud Marko Tiirmaa (40) asus ...