Juuniküüditamise 75. aastapäeva tähistades pühitseti eile, 14. juunil Tartus üliõpilaskorporatsiooni Filiae Patriae konvendimaja aias mälestusmärk neile 29 organisatsiooniliikmele, kes nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse küüditati. Unustada ei saa ning vaikida oleks vale, jäi kõlama mõte mälestuspaviljoni avamiselt. Nii nagu üle Eesti, linnades ja maapaikades, mõeldi ka ülikoolilinnas eile, juuniküüditamise aastapäeval, kommunismiohvritele. Neile, kelle «süüks» oli ...

Lipupäeva tähistades mõtlesin samal päeval 90aastaseks saanud Ain Kaalepi meenutusele, et «vanal Eesti ajal» seda päeva pühana ei tuntud. See tähendus anti okupatsiooniajal, selgitas vanahärra. Vabadussõjaga vabaks võideldud Eestis tundus lipp vapi ja hümni kõrval üks kolmest riiklikust sümbolist midagi nii loomulikku, et rahvas ei tundnud vajadust tema tähtsust teemapäevaga rõhutada. Rahvuslipu 132. aastapäeval võrdles peapiiskop Urmas Viil­ma lipu heiskamist ja ...

See, kui kaunilt tolmukübemed kuldavas päikeselaigus tantsu lõid, on Ain Kaalepi esimene mälestus: pooleteiseaastase poisina istus ta kodumaja trepikojas. Intervjuus Eesti Kirikule räägib Eesti lipu päeval, 4. juunil 90aastaseks saav kirjamees oma lapseeast, samuti ajast Treffneri koolis ja ülikoolis. Kui tähenduslik on teie jaoks looduse ärkamise aeg? Igasse aastaaega suhtun natuke erinevalt. Ühegi vastu midagi ei ole, aga juba noorest peale on just kevad ja kevadised ...

Juba kolmandat aastat on huvilised oodatud 12.–29. juunini Peipsi-äärsetesse pühakodadesse head orelimuusikat nautima. «Peipsimaa orelifestivali näol on tegu klassikalise muusika kultuurisündmusega, mis toob esile paikkondliku pärandi, orelikultuuri,» selgitab festivali korraldaja Elke Unt (fotol) Eesti Kirikule. Peipsimaaks nimetatud piirkond, kus kokku saavad kaks rahvust ja kolm kultuuri – vanausuliste, eesti talupoja-, baltisakslaste mõisakultuur – on omanäoline oma ...

Tänast urbanipäeva tähistati Võrumaal juba laupäeval, 21. mail Urvaste Püha Urbani kiriku aias kohalikku kogukonda ühendava laadaga, mis algas Eesti lipu heiskamise ja jumalasõnaga. Kui Eesti Kirik pool kaheksa hommikul Urvaste kirikuaeda jõudis, oli laat juba hoos. Pastoraadist kirikuhooneni laiuval pargialal sõõrjalt kohad sisse võtnud müügilaudade ümber kulges elav kauplemine. Autosid vuras aga aina juurde ning nende parkimist korraldasid helkurvestides ...

Pärast pidulikku tseremooniat õnnestus kirikulehel Seppo Rantaneni jutule pääseda, et uurida, milline on olnud soomlase osa Eesti kiriku toetajana. Oma tagasihoidlikkuses ei olnud ta just väga huvitatud oma tegevusest avalikult rääkima, aga Eesti Kirikule asus appi Hageri koguduse juhatuse esimees, Rantaneni kauaaegne sõber Agu Kaljuste. Aastaarv oli siis 1971, kui Seppo esimest korda Eestisse tuli. Mitte turistina vaatamisväärsustega tutvuma, vaid kristliku ülisalajase ...

Esimesel nelipühal tänas peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK nimel kiriku tublisid töötegijaid ja kaastöölisi. «Jeesuse armastus on meile eeskujuks,» kinnitas peapiiskop Viilma luterliku hümniga «Üks kindel linn ja varjupaik» alanud tänujumalateenistusel peetud kõnes (kõne teksti saab lugeda 2. lk). Kirikupea kõrval teenisid suvistepühale kohaselt kaskede ja punaste kirikutekstiilidega ehitud katedraalis piiskop Joel Luhamets ja pastor loci Arho ...

Harri-Johannes Rein (89) peab suureks auks, et kirikuvalitsus on otsustanud talle anda EELK elutööpreemia, ning soovib, kui Jumal selleks vaid elu ja tervist annab, minna peapiiskopilt preemiat 1. nelipühal Tallinna Piiskoplikku Toomkirikusse vastu võtma. Andes terekätt vaatab õpetaja Rein sügavalt silma ning lubab naeratuse suunurka märgiks, et on kirikulehe esindaja ära tundnud. Viimati Tartus silmaarstil käies polnud tal enda sõnul aega toimetusest läbi astuda, aga proua ...

Kurvastavalt tihti loob tuntuse negatiivne kuvand. Nii nagu aastate eest tõi teatud muinsuskaitsereegli eiramine Kivi-Vigala küla paljude teadvusse, on alanud kevadel kõigi mõtted Narvaga Aleksandri kiriku pankrotimenetlusega seoses. Sama kiriku tuhast üles ehitamine ei pälvinud pooltki seda tähelepanu nagu nüüd, kus hoone edasine eksistents jumalakojana on küsimärgi all. Suheldes oma Narvas elava klassiõega sai keegi mu eakamatest tuttavatest kuulda sügavat muret kiriku ...

Kui ühel paastukuu pühapäeval Saarte praostkonna praosti ja Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaanega Kuressaare kiriku käärkambris jutule saan, pole veel teada, et minu vaimulikust intervjueeritavale antakse kirikule ja kogukonnale osutatud teenete eest nelipühal EELK Teeneteristi III järgu orden. Sestap keskendub meie jutt äsja lõppenud USA reisile ning muljetele esimesest ametiaastast praostina. Vastu tänast naasid Ameerikast. Palun räägi, mis reisiga oli ...

Mis on aastast 1989 taas ilmumist alustanud kultuuriajakirja Akadeemia missioon ja kuidas toimub sisu kokkupanek erinevate valdkondade vahel, sellest oli Eesti Kirikule valmis rääkima ajakirja peatoimetaja Toomas Kiho ja universalia valdkonna eest vastutav toimetaja Jaan Kangilaski.     Kõneldes Akadeemiast ei saa mööda värviteemast. Nüüd saan uurida, kuidas leiate uuele aastakäigule ajakirja kaaneümbrise jaoks värvi. Toomas Kiho (T. K.): Trükikojast saadetakse lehvik ...

Veteraninädala raames, 19. aprillil toimus Tartu raekoja platsil militaarne kogunemine, mille käigus Tartu linn andis 2. üksik-jalaväebrigaadile kingitusena üle lipu, mille meie kaitseväe vaimulikud õnnistasid. Kui päev oli märkimisväärselt vihmane, siis vahetult enne liputseremooniat paduvihm lakkas ning ere kevadpäike lubas kogu üritusel meelde jääda helges koloriidis. Raeplatsile kogunenud rohked huvilised ei pidanud pettuma: pakuti nii sõna kui vaatemängu ja ...

Jüripäeval, 23. aprillil toimus Tartu Pauluse kirikus laste vaimulik laulupäev «Me võime rõõmsalt laulda», mille korraldas EELK Kirikumuusika Liit. Laulupäevast võttis osa 260 last ja täiskasvanut. Publiku jaoks üle tunni kestvat kirikukontserti tähendanud laulupäev algas lastele ja nende juhendajatele juba ennelõunastel hommikutundidel. Kaugemalt, Saaremaalt ja Tallinnast tulijatele aga päris varahommikul või ka juba eelmisel päeval. Läbi laupäeva kuni õhtuse kontserdini ...

Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja usuteaduse instituudi dotsent teoloogiadoktor Arne Hiob (55) tunneb ennast kulgevat teel, mis talle määratud, ja adub kutsumusena teha oma tööd nii hästi, kui temale antud annid lubavad. Vabaduse väljakul asuv Jaani kirik on keset pealinna melu otsekui oaas, kus igati paslik aeg hetkeks maha võtta. Et rääkida usust ja uskumisest ning sellest, mis tänapäeval ristiinimesele jalale lambiks. Arne Hiob on oma tihedas päevakavas, kus tuleb ...

Nõo koguduse õpetaja ja Valga praostkonna abipraost Mart Jaanson (50) räägib, miks ta juba diplomeeritud muusikuna 28aastaselt otsustas usuteadust õppima asuda ning kuidas temast kiriku liige ja luterlane sai. Kui palju sinule isiklikult tähendab 50. eluaastani jõudmine? Tähendab päris palju. Kinnise inimesena ei näita ma seda teistele välja, aga iseendas tajun selle olulisust. Vaatan reflekteeriva pilguga esimesele 50 aastale. Tean neid, kes selles eas juba siit ilmast ...