Et pilt ajastust oleks usutav
Kirjandusteadlasel Rutt Hinrikusel on suured teened eesti elulugude kogumisel, uurimisel ja publitseerimisel.
Alar Madisson, Eesti Kirjandusmuuseum.
„Mida laiem on skaala erinevate samal ajal elanud inimeste elulugudest, seda usutavama pildi ajastust kokku saame,“ selgitab Rutt Hinrikus (snd 1946), keda Eesti laiem üldsus tunneb ja tunnustab eelkõige elulugude koguja ja uurijana.
Igati ootuspärane on saada Rutt Hinrikusega kokku Tartus Vanemuise tänaval asuvas ...
Käru puukirik on tellingutes. Tõnis Vaik.
Järva praostkonna Käru kirikus on alanud remont. Kiriku 160. aastapäevaks oktoobris on pühakoda nagu uus.
„Oleme väga rõõmsad, aga oleme ka palju vaeva näinud toetuse saamiseks taotluspabereid ette valmistades,“ tunnistab Käru koguduse kauaaegne juhatuse esimees Elve Sutt. Ta räägib, et tegemist oli kolmanda pöördumisega PRIA poole. „Tellisime Türi valla rahastusel üksikasjaliku remondikava projekti. Sel korral oli rahastaja ...
Diakon Meelis Malk 2016. aastal. Tiia Treimann-Differt.
2. juunil 50aastaseks saanud Meelis Malk, kes teenib diakonina Karuse, Lihula ja Mihkli kogudust, soovib jätkata haridusteed, et jõuda preestriordinatsioonini.
EELK vaimulikkonna tervikpilti vaadates on küllaga näiteid, et usuteaduse juurde jõutakse küpses eas, siis kui lapsed juba kaelakandvad ning eelnevalt õpitud ametiga leib laual. Meelis Malk on üks nendest, kes vaimuliku elukutsest koolipingis ei unistanud ...
Peenikese näputöö tulemusena valminud kirikutekstiil kaunistab Ridala kiriku altarit.
Kai Kraus.
1. nelipüha jumalateenistusel pühitses õp Küllike Valk Ridala kiriku altarikatte laia pitsi, mille ta oma loominguna kogudusele kinkis.
Pühitsuskõnes toonitas õp Valk, et altaritekstiili kaunistavad risti ja karika kujundid on kristlikus sümboolikas keskse tähendusega. Me oleme risti poole teel ja karikast saame jõu sellel püsimiseks, selgitas ta ...
Ove Sander näeb võimalusi, kuidas tõhustada riigi ja kiriku koostööd. Meeli Küttim.
Aasta algul sotsiaalministeeriumis peakaplanina tööle asunud Ove Sander nendib, et olulisemaks takistuseks tervet Eestit hõlmava hingehoiusüsteemi ülesehitamisel on jätkuvalt oskustöötajate nappus: „Meil ei ole täna piisavalt kvalifitseeritud kaplaneid ja hingehoidjaid.“
Eesti haiglates ja hoolekandeasutustes on palgal kümmekond hingehoidjat-kaplanit, lisaks vabatahtlikud. ...
Nelipühade – ristikiriku sünnipäeva – üldtuntud nimeks on suve saabumise ootusest suvisted, aga pühade tähistamise sisu järgi on tuntud ka rahvapärased nimetused kasepühad, kiigepühad, karjasepühad, karjalastepühad.
Lapsepõlvekodust on mul hästi meeles, et nii nagu jõuludeks toodi kuusk tuppa, ehiti kevadel kodu suvistepüha kaskedega. See oli ikka nii, et laupäeva hommikupoolikul võttis isa lapsed metsa kaasa ja koju naastes oli igaühel oma kasepuu maad mööda järel ...
Eesti Seenioride Kodus Stockholmis elanike soovil jumalateenistusi ja palvusi praegu ei toimu, sest Rootsi senised kogemused on näidanud, et just vanurid on kõige suurem riskigrupp.
Liina Raudvassar.
Stockholmi eesti koguduse õpetaja Tiit Pädami sõnul ei keela Rootsi peaepidemioloog jumalateenistuste pidamist riigis, küll aga teevad seda mõnede piiskopkondade piiskopid.
Kuidas Rootsis koroonaviirust käsitletakse ja avalikku elu korraldatakse?
Tiit Pädam: ...
Välimissa, mille kaplan Peeter Paenurm pidas Kevadtormi raames, on järelvaadatav sotsiaalmeedias Facebooki leheküljel „Tapa sõdurikabel“. Marina Loštšina.
Sarnaselt mitmete kogudusevaimulikega ning üldkiriklike algatustega avas ka sõjaväevaimulik Peeter Paenurm eriolukorra ajal Facebookis lehekülje „Tapa sõdurikabel“, mis liidab kaitseväelased kirstlikku osadusse.
„Kriis pani otsima uusi lahendusi ka kaitseväe oludes. Suurel nädalal seisin küsimuse ees, kuidas pühade ...
Urvaste Urbanuse kiriku ust avades on praost Üllar Salumets rõõmus, et taas saab ta inimesi pühakotta jumalateenistusele kutsuda.
Liina Raudvassar
Ka Urvastes rõõmustati, et pärast ligi kahe kuu pikkust isolatsiooni saadakse kirikus jätkata igapühapäevaste avalike jumalateenistustega.
„Mulle on täna juba mitu inimest helistanud kinnituse saamiseks, et kas ikka tõesti pühapäeval saab kirikusse tulla,“ muheleb Urvaste õpetaja ja Võrumaa praost Üllar Salumets ...
Usuõpetuse tund Tartu luterlikus Peetri koolis enne eriolukorra aegset distantsõpet. Lõppeval kooliaastal õpilased enam koolis kokku ei saa. Liina Raudvassar
Et hinnata hetkeolukorda ning teha plaane lähitulevikuks, pidasid Eesti Kristlike Erakoolide Liidu (EKEL) kooli- ja õppejuhid 30. aprillil üldkoosoleku.
Tegemist oli igakevadise nõupidamisega, mis aga tänavu toimus seoses riigis kehtiva eriolukorraga videosilla vahendusel. Vahetati eriolukorras tegutsemise ...
Ka militaarõppusest Kevadtorm raames püüab kaplan Peeter Paenurm (vasakul) võimalikult palju sõduritega suhelda.
Marina Loštšina
Kaitseväe suurõppusest Kevadtorm, mis tänavu toimus seoses epideemiaga vähendatud mahus lühendatud perioodil, võtsid koos oma üksustega osa ka sõjaväekaplanid.
Et koroonakriisist ei kujuneks julgeolekukriisi, toimus tänavugi, hoolimata riigis kehtivast eriolukorrast, aastast 2003 traditsiooniks saanud militaarne suurõppus Kevadtorm. ...
Kuvatõmmis portaalist.
„Tegemist on platvormiga, kus saavad kaastööd teha ja oma avamust avaldada kõik EELK liikmed,“ ütleb konsistooriumi avalike suhete spetsialist Regina Hansen aprillis avatud uudisteportaali e-Kirik tutvustades.
Keda näete portaali tarbijana?
Regina Hansen: See on avar kasutajaskond. Inimene, kes ei ole igapäevane kirikuskäija, kes võib-olla ei teagi kirikust suurt midagi. Heatahtlik otsija, kes siiralt sooviks teada saada kiriku asjadest. ...