Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Teisiti saabuvatest pühadest

Uus reaalsus puudutab lähenevatel lihavõttepühadel ka kirikurahvast – jumalateenistusest osasaamiseks tuleb kodukirikusse jõudmise asemel tõhustada oma digivõimekust, sest COVID-19 leviku tõkestamiseks on jumalateenistused füüsilisest ruumist virtuaalkeskkonda kolinud. Eesti Kirikule antud intervjuus selgitab peapiiskop Urmas Viilma, milliste praktiliste küsimustega lähenevatel pühadel arvestama peab.  Kuidas EELK korraldab lähenevate ülestõusmispühade ...

Riigi toetus kogudustele

Rõuge õpetaja Mait Mölder on rahulolev, sest rohkem kui 50 000 euroga, mis laekub muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse poolt kokku, on võimalik korda teha kiriku tornikiiver, mis on pikemat aega olnud avariiohtlikus seisus.Liina Raudvassar. Märkimisväärselt paljud EELK kogudused said muinsuskaitseameti 2021. aasta toetusmeetmetest rahastuse oma pühakoja, kirikumõisa ansamblisse kuuluva kõrvalhoone või selle detaili korrastustöödeks. Muinsuskaitseameti kodulehel ...

Juudas Iskariot – kas äraandja või jumaliku plaani osa?

Giuseppe Montanari „Juuda suudlus“ (detail), 1918. Õli lõuendil, 80x96 cm. Vatikani muuseumi kaasaegse kunsti kogu. foto: Merille Hommik. Suure nädala narratiivis on oluline koht Jeesuse jüngril, kes oma Õpetaja oli valmis ära andma hõbeseeklite eest. Mis motiveeris Juudas Iskarioti selleks sammuks ja milliseks kujunes tema elukäik pärast Jeesuse ristisurma, selles ei ole piibliteadlastel ühist seisukohta.  Eesti Kirikule antud intervjuus tunnistab usuteaduse ...

Suure nädala iga päev kõnetab meid omal viisil, tõstes pühade sõnumi esile

Kirikuaasta suurimad pühad on ülestõusmispühad. Sellele eelnevasse nädalasse jääb suur neljapäev, mis on armulaua seadmise püha. Samal päeval Jeesus pesi oma jüngrite jalad. Suurel reedel Jeesus suri ristil, kandes inimeste patud. Vaiksel laupäeval oli ta hauas ning pühapäeva varahommikul leidsid naised tühja haua: Jeesus oli üles tõusnud. Nende pühade iga päev kõnetab meid omal viisil ning aitab luua silda ristiusu keskse sõnumi ja meie argielu vahele. Järgnevalt vaatame, ...

Paastumaarjapäeval algas paljudele küüditee

Kui avalikud jumalateenistused oleks lubatud, oleks Tallinna Püha Vaimu kirik paastumaarjapäeval kaunistatud sinise liturgilise värviga, mis on Maarja ja Eesti lipu värv. Fotol 1995. aastal Anneli Oru valmistatud Püha Vaimu kiriku altaripõll.Marju Raabe. Homne paastumaarjapäev on eestlaste kollektiivses mälus seotud märtsiküüditamisega, mille käigus viidi 1949. aastal kodudest üle 20 000 süüta inimese. Kui 19 ešeloni 72 aastat tagasi märtsis liikuma hakkasid, ei ...

Võistlusmomendist oli olulisem mõttevahetus

Sarnaselt teiste finalistidega viibis ka esimesele kohale tulnud Tartu koolitüdruk Liisa Oks teoloogiliste väitluste ajal oma kodus ning suhtles lõppvoorus žüriiliikmete ja võistluskaaslastega üle veebi. Kuvatõmmis. 12.–13. märtsini üle veebi toimunud usundiõpetuse olümpiaadi lõppvoorus pandi proovile koolinoorte usualased teadmised, aga ka oskus väidelda religiooni ja eetikaga seotud küsimustes. Kaks päeva olid tiheda tegevuskavaga, aga keegi selle läbimiseks kodust ...

Usuliste tunnete väljendamiseks on parim emakeel

Koos elus ja töös: pastoritalaaris Merike ja Michael saksa traditsioonilisel lõikuspeo tähistamisel. 2 x erakogu. 20 aastat tagasi – 11. märtsil 2001. aastal – Bonnis EELK õpetajaks ordineeritud ja sellest ajast Saksamaal elavaid eestlasi vaimulikuna teeniv Merike Schümers-Paas võrdleb oma elu kujundlikult spagaadiga eesti ja saksa elu vahel – see on tema sõnul nii valulik kui ka rikastav. Kui hästi mäletad oma ordinatsioonipäeva 20 aastat tagasi?  Üllatavalt ...

Nädalane lunastustee viis armulauaosadusse

Nädalapikkune leerilaager päädib armulauaosaduses.Kuvatõmmis. 30. märtsini ERRi veebikanalis Jupiter järelvaadatav mängufilm „Eeden“ viib vaataja nädalaks Soome leerilaagrisse. „Vanaema saab infarkti,“ on leeriealise Aliisa ema põhiline vastuargument tütrele, kes vanematele teatab, et ei ole innustunud mõttest võtta osa nädalapikkusest leerilaagrist. Et teatud eas tuleb leeris käia ja läbi elu kirikuasjad korras hoida, see on kristlikku kultuuriruumi kuuluvas Soomes ...

Kultuuripühamus kõlas pidupäeval eesti keel

Pärast pidulikku jumalateenistust on olulise hetke jäädvustamiseks fotole saanud Ingeri piiskop Ivan Laptev (vasakult) ja Eesti piiskop Tiit Salumäe ning Eesti peakonsul Peterburis Carl Eric Laantee Reintamm.Arhiiv. Pühapäeval, 21. veebruaril tähistati Peterburis kolme tähtpäeva: Peterburi Jaani kiriku 160. ja kirikuhoone taaspühitsemise 10. aastapäeva ning Eesti Vabariigi 103. aastapäeva. Neid eesti juurtega inimesi, kes 10 aastat tagasi kiriku suurejoonelisest ...

Palju õnne, Eesti Kiriku lugeja!

Inimestelt inimestele – seda juhtmõtet järgides töötab kirikulehe toimetus, et oma lugejaskonda iga nädal rõõmustada. Tegijad on teadlikud, et ilma lugejata poleks vaeva nägemisel mingit mõtet. Ilma lugejata poleks, kellele kirjutada ega millest kirjutada. Sellel nädalal Eesti Kiriku taasilmumise 31. aastapäeva tähistades mõtleme tänumeeles neile, kes loevad ja tellivad ning lehte sõbralegi lugemiseks annavad. Oma taassünnipäeval 4. märtsil soovib toimetus palju õnne oma ...

Koostöö on tõhus

Ilmo Au on siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja.Arhiiv. Usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au selgitab Eesti Kirikule, et valitsuse vahetumisega läksid usuasjad tagasi siseministri valitsemise alasse. Riigi soov teha kirikutega koostööd leidis kinnitust 22. veebruaril, mil siseminister Kristian Jaani kohtus Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajatega. Kuna uuest valitsuskoosseisust kadus ära rahvastikuministri ametikoht, kelle kureerida eelmises valitsuses ...

Kui koguduseks on terve Eesti ühiskond

Iseseisvuspäeva auks on toomkiriku pealöövi võidukaare kohal suuremõõduline rahvustrikoloor, mis oli okupatsiooniaastatel peidetud koorirõdu peidikusse.2 x Liina Raudvassar. Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamise kavas on kell 11 Tallinna piiskoplikus toomkirikus algav oikumeeniline tänujumalateenistus, kus jutlustab peapiiskop Urmas Viilma. Möödunud kesknädalal toomkirikusse jõudes kohtun pastor loci Arho Tuhkruga, kesjust oli osa võtnud iseseisvuspäeva ...

Arvo Tarmula: ilma kaamerata ma naljalt kodust ei lahku

Pidades ennast fotokroonikuks peab Arvo Tarmula oluliseks olla kohal seal, kus midagi olulist toimub. Erakogu. Kuigi Läänemaa elupõlisele pressifotograafile Arvo Tarmulale (83) meeldib enda sõnul kõike pildistada, on kiriklike sündmuste jäädvustamine tema üks olulisemaid ja hingele pakkuvamaid tegevusi. Vabariigi aastapäeva eel jagatud tunnustuste saajate seas oli üheks äravalituks mees, kes viimase enam kui kolmekümne aasta jooksul on jäädvustanud Läänemaa sündmusi ...

Ajaloo lahtised lehed

Kadrina raamatukogus on näitus kirikuraamatute vahelt leitud lehtedest. Meelis-Lauri Erikson. Austusest möödaniku vastu pani õpetaja Meelis-Lauri Erikson Kadrina koguduse kirikuraamatute vahelt leitud paberilehtedest kokku näituse, mis on huvilistele vaadata Kadrina valla raamatukogus. „Igasugu suuremad-väiksemad paberilehed sõnumite, märkmete, nimedega, aga ka ametlikumad tekstid, kirjad ...,“ loetleb Meelis-Lauri Erikson. Kadrina õpetajana on ta kantseleis asuvaid ...

Vaimulikuks vajadusest tänada Jumalat

Kalle Kõiv näeb teises inimeses Jumala-näolisust, olgu koolis või kirikus. Direktor Kõiv ulatab esimese koolipäeva puhul koolipoisile aabitsa.Arhiiv. 12. veebruaril 50-aastaseks saav Juuru pastor ja kohaliku põhikooli direktor Kalle Kõiv kasutab teatriõpingutest saadud teadmisi nii vaimuliku- kui koolijuhiametis. Et mündil on kaks külge ja sisemise rahuni jõudmiseks peab läbima kurnava kriisi, seda ei tea keegi Kalle Kõivust paremini. Enda nahal on ta selle valusa ...