Ingel kõneleb Maarjaga. Jaak Kadarik. Siis leidsin end hoidmas Sinu õpetuse õrnust silm nägemisele koitmas tuhastades põlgust Heida armu, minu Tegija korjan ise killud kokku ... mitte ise, Sinu abiga ise olles sean end ohtu ... Pisar igatsusest tahke kustuv vaikus meele halvab Oled teenimatult lahke endiselt ligidal, aina valvad Mina jätan, Sina mitte mina vajun, Sina tõstad janus talutad mu vette täna jälle vastu võtad ...