Eesti luterlikud kirikupead alates EELK loomisest 2. osa
(algus EK nr 43, 29.10.2014.)
Peapiiskop Alfred Tooming
05.07.1907 Harju-Jaani kihelkond – 05.10.1977 Tallinn.
Kasvas talupidaja peres.
Tallinna Jakob Westholmi gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1927–1932. Prooviaasta Äksi ja Võnnu kogudustes 1933–1934.
Ordineeriti 02.09.1934 Tallinna toomkirikus.
1934 Võnnu kog abiõp.
1934–1935 Käina kog õp.
1935–1949 Harju-Jaani kog õp (1941–1945 Punaarmees).
1949–1967 Viljandi Pauluse kog õp ja Viljandi praost.
1954–1967 ...
Piiskop Jakob Kukk
09.09.1870 Tartu-Maarja kihelkond – 25.07.1933 Tallinn.
Kasvas talupidaja peres.
Tartu Hugo Treffneri gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1891–1895. Prooviaasta Rõuges 1897–1898.
Ordineeriti 18.01.1899 Riias.
1899–1900 Võru praostkonna vikaarõp.
1900–1902 Rõuge kog abiõp.
1902–1904 Peterburi Jaani kog abiõp.
1904–1905 Tartu Maarja kog abiõp.
1905–1906 Teškovo kog õp Ingerimaal.
1906–1921 Keila kog õp.
1919–1933 EELK piiskop.
1927–1933 Tallinna ...
3.
Kui Johan Kõpp 1944. aastal Eestist lahkus, täitsid kodumaal piiskopi ülesandeid asetäitjad, esmalt Anton Eilart ja seejärel August Pähn. Mõlemad saadeti Siberisse. Pärast seda, kui Pähn oli 12. aprillil 1949 arreteeritud, määras konsistoorium 20. aprillil piiskopi uueks asetäitjaks 43aastase Jaan Kiiviti (snd 27.2.1906).
Piiskopi asemel peapiiskop
23. oktoobril 1949 võeti Tallinna toomkirikus vastu EELK uus põhikiri. Erakorralise kirikukogu 52 saadikust oli kohal ...
2.
16. septembril 1934 õnnistati Tallinna toomkirikus ametisse 48aastane piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. Ta oli süstemaatilise usuteaduse professor, eelmise piiskopi lähedane kaastööline ja kiriklik-konfessionaalse voolu eestkõneleja.
1930ndate hiilgus ja häda
Piiskopiametis sattus Rahamägi täiesti uude poliitilisse olukorda, sest samal aastal oli Eesti riigis võimu haaranud Konstantin Päts. Autoritaarne riigikord soosis kiriku tsentraliseerimist. Piiskop pälvis ...
1.
Piiskop (ἐπίσκοπος) on ülevaataja, kelle ülesanne on juhtida kirikut Kristuse õpetuses.
Vana-Liivimaa päevil asusid meie piiskopid enamasti Tartus, Tallinnas, Haapsalus ja Riias. Pärast Poola, Taani ja Rootsi aegu kujunesid keskusteks Tallinn ja Riia. Kuigi neis linnades asunud kirikujuhte nimetati kindralsuperintendentideks, täitsid nad siiski piiskopi ülesannet.
Eeskuju jätab jälje
Juba Pauluse ajal oli vaja meelde tuletada, et ülevaataja peab ka oma isikuga ...
Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: «Jumal kiusab mind!» Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.
(Jk 1:12–15)
Jumal tahab anda meile parimat. Kiusatus ...
Möödunud aasta detsembris ilmus raamat, mille ma kiiresti raamatupoest üles otsisin ja kohe huviga läbi lugesin – Priit Rannuti «Mälestused».
Onu Priit oli pika ja põneva elukäiguga mees, keerulistest aegadest ja suurtest raskustest läbi käinud. Küllap vormis Jumal teda nagu pottsepp voolib savi, sest Priidust sai hea ja ustav tööriist Issanda käes.
Nii mäletatakse onu Priitu noorte kristlaste innustajana nõukogude ajal, mäletame teda EELK Märjamaa koguduse õpetajana, ...
Kirikunoorte kokkutulek ootab sind 11.–14. juulil Pilistveres. Laagri pealkiri «Tule minuga!» tuletab meelde Jeesuse kutset, millele tahame järgneda.
Veel pole hilja pakkida telk ja hambahari, sööginõud ja ujumisriided, et saada osa noorte kristlaste heast seltskonnast. Noored ise on nimetanud selle laagi festivaliks «Järgmine peatus» (siit ka lühend JäPe).
Muidugi on laagris teretulnud ka juhuslikult kaasakutsutud sõbrad ja tuttavad, sugulased ja üleaedsed; nii need, ...
Piibel ei ütle, kas me peaksime eelistama tuhastamist või hauamatust.
Aabraham teadis juba elades, et ta on põrm ja tuhk (1Ms 18:27) ja pattulangemise järel öeldi: «Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!» (1Ms 3:19).
Jumal, kes on maailma loonud, suudab meid ihulikult üles äratada sõltumata sellest, kas saime põrmuks mõne tunni või sajandiga.
Kui Aabraham läks Iisakit ohverdama, oli tegu põletusohvriga. Aabraham oli valmis seda tegema, «sest ta arvestas, et ...
Tiina Luhamets ja Maris Lend on mõlemad muusikapedagoogid ja terve elu kirikus aktiivselt tegutsenud muusikud. Neil on palju erinevusi alates sellest, et lapsena oli üks valge-, teine mustapäine, neil olid erinevad huvialad ja erinev iseloom, praegu elab üks Tartus, teine Tallinnas. Mis on neil aga ühist? Enne, kui neid võis hakata ühendama muusika, ühendas neid sünnipäev – Tiina ja Maris on kaksikõed.
Arstide perest sirgusid muusikud
Terve kooliaja on nad klassipingis ...
Kes on Tartust paarkümmend kilomeetrit Võru poole sõitnud, mäletab tee ääres silti «Kambja – eesti koorilaulu häll».
Põhjuse selliseks reklaamiks andis Johann Christian Quandt noorem, kes 1794. aasta septembris kirjutas vennastekoguduse aruandesse, et Kambja kirikuõpetaja Heinrich Andreas Erxleben on «mõnikord jõulupühil ja kannatusnädalal mõned laulud lasknud kooriviisi laste ja koguduse poolt laulda, mis pole jäänud härduseta, ja kui uudne on see rahvast ...