Suured juubelid on valla päästetud. Lõikustänupühal alustasime reformatsiooni juubeliaastat. Siiski enne veel, kui 500 aastat täis tiksub, möödub 100 aastat Eesti vaba rahvakiriku asutamisest. Ja kui suur usupuhastuspüha seljataga, võime tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Võime tänada Jumalat iseseisvuse eest ja meeles pidada, et miski pole antud tühjale kohale. Kõik nimetatud tähtpäevad on omavahel tihedasti läbi põimitud. Suured asjad ei sünni ootamatult. Mõnikord ...

Käes on uus õppeaasta ja Tartu Pauluse kogudus kutsub 30. septembrist 2. oktoobrini kirikusse noortepäevadele. Osavõtumaks 5 eurot (saab tasuda kohapeal) sisaldab majutust kiriku rõdul (madrats ja magamiskott peavad endal kaasas olema), programmi (sh EXITi kontsert) ja toitlustamist neile, kes hiljemalt            26. septembriks oma tulekust teada annavad (kristjan.luhamets@eelk.ee). Reede, 30. september Kl 18 õhtusöök. Kl 19 õhtuprogramm. Kristjani minipiiblitund. ...

Aastaid tagasi ühel kenal suvisel pühapäeval lõppes kirikus jumalateenistus. Kustutasin küünlad ja pesin karika. Viimne kui hing oli silmapiirilt kadunud, kui kirikust viimasena väljusin. Oih, vabandust! Hiigelsuurt ust avades ehmatasin prouat, kes juhuslikult kiriku uksest mööda kõndis. Ilus ilm oli meelitanud teda kiriku aeda jalutama. Kuna proua oli selle koguduse liige, ütlesin, et ta oleks võinud ka sisse astuda. Proua vastu, et ta mitte ei saa pühapäeval kirikusse ...

Tänavu aprillis esitles ajaloolane Aadu Must oma uut raamatut «Muutugu ja kadugu!». Raamat käsitleb baltisaksluse süstemaatilist hävitamist Esimese maailmasõja ajal. Teema on tundlik, sest ülekohtu all kannatajad olid senimaani nautinud suuri privileege. Kerge oleks tunda sellises olukorras kahjurõõmu. Prof Aadu Must on suutnud kirjeldada probleemi olemust erinevaid vaatenurki arvesse võttes. Millest raamat kõneleb? Niipea kui maailmasõda puhkes, algas Vene impeeriumis ...

Koguduse kantseleis heliseb lauatelefon. Võtan toru ja naisterahva hääl küsib, kas ta saaks oma mehe urni Tartu Pauluse kiriku kolumbaariumisse tuua. Ta ise seal käinud ei ole, aga on kuulnud, et pidi ilus olema. On küll. Ja vabu kohti on ka. Aga on ka tingimus, et kiriku alla kolumbaariumisse saab matta ainult ristitud inimese põrmu. Kas mees oli kristlikult ristitud? «Oi-oi, kui kahju!» kostis telefonist kurblik hääl ja mu mõtted rändasid kõigile neile, kellele olen juba ...

Kui ülestõusnud Issand ilmus jüngritele, ütles Toomas: «Minu Issand ja minu Jumal!» (Jh 20:28). Väljendit «minu Jumal» on kasutanud ka Rutt (Rt 1:16), Taavet (1Aj 28:20), Taa­niel (Tn 6:23) jpt. Moosesele tutvustas Kõigeväeline ennast kui Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalat (2Ms 3:16). Kelle Jumal ta siis on? Tundub tobe küsimus. Väljendavad ju loetletud näited tõsiasja, et usk on inimese isiklik suhe Jumalaga. Püüdsin kord kiita üht inimest ja ütlesin, et ta on pärit ...

Kindel on see, et Jumal tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele. Selleks kasutab ta meid. Ühe inimese päästmiseks kasutab Jumal teist inimest. Nii on ta seadnud. Jeesus andis korralduse jüngritele: «Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!» lõikust on palju, seda ülesannet tuleb täita ka tänapäeval. Jumal vaatab veel palju kaugemale, kui meie näeme. Nii juhtus näiteks teisel jõulupühal 1938, kui piiskop Rahamägi ...

Venemaal otsib abi 900 000 põgenikku. Vene siseministeerium eraldas 16. septembril põgenike abistamiseks 7 miljonit rubla. Selline oli Postimehe uudis aastast 1915. Esmapilgul võib olla üllatav, aga täpselt sada aastat tagasi oli ka Eesti ajakirjanduses üks tulisemaid teemasid sõjapõgenike vastuvõtmine. Erinev oli põgenike päritolu – toona tulid peamiselt lätlased. Näiteks septembris 1915 avasid Tartus uksed nii Riia muusikakool kui ka paljud teised Riia linna ja Liivimaa ...

Pikka aega ei ole Eesti luterlik kirik võinud rõõmustada silmale nähtavast meeleparanduse puhangust suurte rahvahulkade seas. Hõredad kirikupingid on märk sellest, et noorel ja elujõulisel põlvkonnal on tähtsamatki teha, kui oma hingeõndsuse pärast muret tunda. Kas tõesti on meie rahval väljasuremisega nii kiire, et pole aega kirikussegi minna!? Sellist haledat juttu on lihtne rääkida. Mina ei taha olla pessimist. Jumala rahva elus võib isegi kõrberännakuid ette tulla ja me ...

EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets sauaga, mis kannab Tartu linna nimipühakute Peetruse ja Pauluse sümboleid mõõka ja võtit. Rein Toom Kui Kursi kiriku kellamees Jüri Pere 6. augustil 2005 õe sünnipäevalt koju jõudis, olid teed ja tänavad oksarisu täis. Sooja augusti heitlik ilm oli pargipuid korralikult sakutanud ning ühe jämedama vahtraoksa pastoraadi aida katusele heitnud. Sealt Jüri selle koristustööde käigus maha lükkas ja kuuri alla vedas. Katus tuli muidugi ...

Laulik ütleb (Ps 20:8), et «ühed ülistavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Issanda, oma Jumala nime». Samasuguse dilemma ees on seisnud ka hilisemad rahvad. President Toomas Hendrik Ilves julgustas võidupüha kõnes kuulajaid: «NATO toimib, NATO reageerib ja Eesti on seetõttu kaitstud.» Need sõnad kõlavad sarnaselt pealkirjaga, mis ulatus üle lehekülje, kui Postimees avaldas Eesti Vabariigi peaministri Kaarel Eenpalu kõne: «Eesti seisukord rahvusvaheliselt on kindel. ...

Millest me tunneme ära asotsiaali? Lõhnast? Välimusest? Veel millestki? Kuigi tundub, et vängest haisust on juba enam kui küll, võib lähemal vaatlusel leida muidki asotsiaalsusele iseloomulikke tundemärke. Tartu Pauluse kirikus on kõnealune seltskond igapäevaseks külaliseks. Päevast päeva saavad nad siin sooja toitu. Õieti kuuel päeval nädalas, sest laupäeval antakse kaasa toidupakk pühapäevaks. Lisaks saavad sööjad tarvidusel kingad ja püksid jalga, särgi ja jopegi selga. ...

Teiste seas lõi talgutöödel kaasa Puurmani vallavanem Margus Möldri (pildil keskel). Kristjan Luhamets «Teeme ära!» 2. mai talgupäev Kursi kirikumõisas oli rahvarohke. Tööde hulk oli suur: korrastati kirik, pastoraat ja neid ümbritsev park. Üle poolesaja osavõtja mehisel jõul ja hulga tehnika kaasabil õnnestus kella 11–18ni ära teha väga palju erinevaid töid. Kirikus puhastati torn, parandati katkised aknaruudud. Pargis niideti muru, riisuti lehed, lõigati oksi, koristati ...

«Meie koguduse laul kõlab umbes nagu tolmuimeja,» ütles mulle kohalik rabi, kui külastasin Leipzigi sünagoogi. «Muusikainstrumente me sünagoogis ei kasuta, sest Jeruusalemma tempel on hävitatud. Me leiname templit.» «Aga miks te siis templit üles ei ehita?» tundsin huvi. «Ah et miks?» oli rabi kohe valmis vastama. «Kas küsimus on rahas?» – «No kuulge! Kas keegi arvab, et juutidel napib raha? Silmapilk kuulutame välja korjanduse ja üle terve maailma tulevad kokku annetused. ...

Vana nali ütleb, mida tegid inimesed 1. jaanuaril aastal 476: nad tulid tänavatele lippude ja loosungitega «Maha orjanduslik kord! Elagu feodalism!». Nimelt loetakse aastat 476 antiik­aja lõpuks ja keskaja alguseks. Nädala eest võtsime jälle ühe uue aasta vastu, ja mine tea – võib-olla tuleb sedagi pidada mõne uue epohhi alguseks. Toob ju uus aasta meie kirikule uue peapiiskopi. Vähem kui kuu aja pärast astub ametisse peapiiskop Urmas Viilma. Sügisesel kirikukogul osutus ...