Tõtt-öelda üllatas mind väga, kui lugesin 1. veebruari Eesti Kirikust, et vaimulike konverents otsustas võtta lauluraamatusse tuleva liturgia aluseks nimelt uue ehk Kirikukäsiraamatu korra ja mitte vana, Agenda korra.
Eelkõige üllatas see mind seetõttu, et paar lehenumbrit varem (18.01.23) olid ilmunud küsitluse tulemused, mille järgi kasutab suurem osa meie 169 kogudusest, nimelt 97, jumalateenistusteks Agenda ehk vana korda. Ametitalitusi toimetatakse pigem ...
Valdav osa sakslasi on lihtsalt mures kõige toimuva pärast. Teemat valgustatakse väga mitmest küljest: televisioonis kajastavad uudised alati sõjategevust otse sündmuskohalt ning teistes kanalites räägitakse sellest, kuidas aidata saab ja kuidas abi kohale jõuab. Arutletakse aga palju ka probleemi tekke ning rahvusvaheliste suhete üle. Televisioon näitab iga päev kas mingit Venemaa poliitikat kajastavat filmi (näidatakse ka varasemaid dokumentaale) või teisi ...
Endiselt ärksa vaimuga Hoerschelmann vestleb enesestmõistetavalt Zoomi vahendusel. Kuvatõmmis.
10. detsembril 2021 tähistas Paul Gerhard von Hoerschelmann oma 90. sünnipäeva. Auväärne vanahärra on Eesti kiriku haridusmaastikule jätnud kustumatu jälje: just tema juhatamisel avati 1995. aastal EELK Pastoraalseminar, asutus, milleta luterlike pastorite koolitamine täna mõeldamatu oleks.
Pea 40 aastat on Paul Gerhard von Hoerschelmann koos oma abikaasa Sieghildega ...
Rm 12:6–16
Tänane kirjakoht on nii uskumatult aktuaalne, et seda ei olegi vaja kommenteerida – sõnum on lihtne ja kõigile arusaadav. Lisaks selgusele on kiri ka inspireeriv ning aitab näha olukordi meie tänases elus teises valguses. Ennekõike on tegemist aga manitsusega – ajatu meeldetuletusega sellest, mis tegelikult on tähtis ning mida me kiriku- ja koguduseliikmetena tegema peame. Enne, kui tänase kirjakoha juurde jõuan, toon siin ära ka kaks sellele eelnevat ...
Mõtteid paberile panema ajendas mind üks lause 10. novembri kirikulehe esimesest loost. Seal seisab: „See põhimõte kehtib ka uue lauluraamatu koostamisel, mida meie kirikumuusikud on hoole ja armastusega projektijuht Sigrid Põllu koordineerimisel ette valmistanud juba kaks aastat.“
Hool ja armastus on tõesti õigesti öeldud, aga selle kandjateks ei ole muidugi mitte ainult kirikumuusikud. Veelgi enam, lauluraamatu koostamisel on kirikumuusikud isegi vähemuses, 13 ...
Palverännukeskuses Siegsdorfis, Lõuna-Saksamaa väikelinnas, asub tilluke jõulusõimemuuseum. Seal on üles seatud eraisikute annetatud eksemplarid. 2 x Kristel Neitsov-Mauer.
Saksamaal peetakse jõululaupäeval traditsiooniliselt kolm jumalateenistust: pärastlõunane jõulumäng, õhtune Christvesper (tavaliselt siis peajumalateenistus) ning hilisõhtune või öine Christmette.
Peredele on ilmselt kõige tähtsam nimetatud pärastlõunane jõulumäng. Tegemist on ...
Saksamaal elav Jüri Reinvere ütleb, et praegune põlvkond välismaal elavaid eestlasi ei ole enam väliseestlased, sest ollakse pooleldi ju Eestis. Kristel Neitsov-Mauer.
Helilooja Jüri Reinvere on ooperimaailmas tegija olnud juba ammu, kuid selle aasta jaanuaris tõusis tema täht rahvusvahelisel horisondil kindlasti veelgi kõrgemale, kui Regensburgis esietendus „Minona“.
Reinvere on tegelikult veel palju enamat kui helilooja – esseist, libretist ja inimesena lihtsalt ...
Ef 1:3–6(7–10)11–14
Päris esimene pilt, mis mulle tänast kirjakohta lugedes silme ette kerkis, oli Pärnu Eliisabeti kirik. Sisevaade ikka. Nagu istuksin seal ja kuulaksin oma tollase koguduseõpetaja Andres Põderi jutlust, nii selgelt kangastus see minu peas. Arhailine sõnade kombinatsioon, mille puhul tundub, nagu oleks tegemist off-beat-rütmiga, haarab oma vooluga kaasa. Kohe järgmise asjana meenusid Taizé palvused Pühavaimu tänaval, kus väike hulk noori inimesi istus ja ...
Kui Jumal Aabrahamile tõotas, siis ta vandus iseenese juures, kuna tal ei olnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda. Ta ütles: «Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!» Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta tõotuse täitumist. Inimesed vannuvad ju kellegi suurema juures, kui nad ise on, ja vanne on neile kinnitus igasuguse vastuvaidlemise lõpetamiseks. Just seepärast, et Jumal tahtis tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nõu kõikumatust, ...
Saksamaa praostkonnas on praegu viis kogudust: Bielefeld, Hamburg, Köln-Bonn, München ja Nürnberg. Alates 2011. a peetakse jumalateenistusi taas ka Oldenburgis, kus kirikutegevus vahepeal välja oli surnud.
Koguduse täisliikmeid on praostkonnas 88, neid aga, kes jumalateenistusi külastavad ning kiriku üritustest osa võtavad, oluliselt rohkem. Kuna koguduste piirid on natuke hägusad, näiteks Nürnbergi elanikud võtavad mõnikord osa ka teenistustest Bonnis, siis ei saa väga ...
20. oktoobril kohtusid Saksa praostkonna esindajad, et teha kokkuvõtteid ja arutada tulevikuplaane.
Oma kohalolekuga austas meid peapiiskop Andres Põder, kes rääkis pisut olukorrast Eestis. Sinod ja armulauaga teenistus leidsid aset Kölni linnaosas Mühlheimis Kultuuripunkris.
Kuigi selle kultuurikeskuse nimetus tundub natuke põrandaalune, olid nii sinod kui sellele järgnev Eesti Ühiskonna Saksa Liitvabariigis 60. aastapäeva tähistamine täiesti legaalsed ...
«Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli,» öeldakse Ap 27:39 Pauluse laevahukust pääsemise loos. Esimesel kokkupuutel ei teadnud Paulus kohast midagi, kuid pärast talvitumist sõbralikul Malta saarel olid tema suhted kohalikega väga head, mille tõenduseks seisab Ap 28:10 «... ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.» Erinevalt Pauluse laevameeskonnast teadsin mina Malta saarele jõudes, mis maaga on tegemist, kuid ...
«Isand Johann Sebastian Bach vastas minu esitatud küsimustele nii, et ma arvan tema sobiva olevat Thomas-kooli* kantoriametisse saamiseks,» kirjutas 1723. aastal Leipzigi teoloog ja professor Johann Schmid konsistooriumi tunnistustesse. Otsusega nõustus ka superintendent** D. Salomon Deyling ning isand Bach oma suure majapidamisega võis asuda teele Köthenist Leipzigisse, et võtta vastu üks tolleaegseid tähtsamaid (kiriku)muusikaga seotud ameteid – linna muusikadirektori ...
«Üks Euroopa puha,» mõtleme ikka nüüdsel ajal, kui lennukitega siia-sinna reisime või hoopis elukohta vahetame. Bürokraatlikus mõttes on selles muidugi iva sees, inimestega suheldes ja rahvuslikel tasanditel aga mitte alati. Üks hästi suur vahe Eesti ja Saksamaa asjaajamistel on aja mõiste. Kui Eestis käib kõik kähku, otsuste tegemine kaasa arvatud, siis siin on kõigil aega ...
Esimene: «Olla eestlane välismaal on raske töö!» Minu esimene kontakt Maie Kisis-Vainumäega (57) tekkis seoses ülesandega, mis mulle esiotsa kummaline tundus – pidada jumalateenistus Saksamaa eestlaste koroona- ja jakkolo-meistrivõistlustest osavõtjatele Bonnis. Kui alguses jäi kogu see üritus mulle pisut selgusetuks, siis kohale jõudes oli positiivne üllatus suur – kolmeks päevaks ...