Hiljuti sattus minu lugemislauale norralasest seikleja, kirjastaja ja ettevõtja Erling Kagge raamat „Vaikus müraajastul“ (Post Factum, 2018), milles autor toob välja huvitava fakti tänapäeva inimese keskendumisvõimes toimunud kiire muutuse kohta: kui aastatuhande vahetusel oli inimese keskendumisvõime keskmiselt 12 sekundit, siis nüüdseks on see langenud kaheksale sekundile. Mõistagi on iga inimese keskendumisvõime erinev ning mõned taluvad väliseid segajaid paremini kui ...

Möödunud nädalavahetusel pidas oma esimese väljaspool Ameerika Ühendriike toimunud väljasõiduistungi legendaarse ÜRO peasekretäri Dag Hammarskjöldi mõisas Skånes ÜRO Julgeolekunõukogu, mille mittealaliseks liikmeks kandideerib aastateks 2020–2021 ka Eesti. Tähelepanuväärselt tõdes organisatsiooni peasekretär António Guterres tänapäeva maailmas valitseva olukorra kirjelduses, et uus külm sõda on alanud, kuid võrreldes eelmise külma sõjaga on mitmeid erinevusi: kui toona oli ...

Viimase poole aasta jooksul on siinkirjutajal olnud tavapärasest rohkem kokkupuuteid rootsieestlaste ja nende teise-kolmanda põlve järeltulijatega. Need on üldjuhul paralleelselt mitme identiteediga inimesed. Sageli ei ole nende kodune keel eesti keel, kuid see ei ole takistuseks end eestlasena tundmisel. Eestil on nende inimeste südames eriline koht. On olnud üllatav, kuivõrd kiiresti on võimalik nendega vesteldes jõuda Eestist põgenemise ja uues ühiskonnas kohanemise ...

11. Nende tegevuse geograafiline areaal oli lai ning nad tegutsesid paljudes Euroopa maades, kus evangeelset usku on kuulutatud ja selle vaimus elatud – Saksamaal, Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, Põhjamaades, Itaalias ja mujal. Kõigil neil naistel on olnud reformatsiooni kontekstis väga oluline roll kas reformaatorlike ideede levitajatena, nende toetajatena või evangeelsete ideede levikule kaasaaitajatena, kasutades oma ühiskondlikku ja poliitilist mõjuvõimu, et ...

10. Marguerite de Navarre oli võimekas literaat ja reformatsioonist kantud teoloogiliste vaadete patroon Prantsusmaal. Reformaatorlikud kirjutised mõjutasid Marguerite’i sedavõrd, et mõjuvõimsa roomakatoliku Sorbonne’i ülikooli teoloogiline eliit mõistis ta teravalt hukka ja süüdistas teda tema kirjutistes esinevate reformaatorlike ideede pärast. Üks munk leidis koguni, et Marguerite tuleks panna kotti ja visata Seine’i voogudesse. Arvatakse, et kui Navarra kuninganna näol ...

9. Olümpia surmale järgnes Euroopa humanistlikes ringkondades järelhüüete laviin. Paari kuu jooksul lahkusid katku tagajärjel ajast igavikku ka tema abikaasa Andreas ja vend Emilio. Märkimisväärne osa Olümpia Morata ladina- ja kreekakeelsest vaimsest loomingust (ladinakeelsed dialoogid ja kreeka poeemid, aga ka ladinakeelne kirjavahetus humanistidest mõtlejatega ja itaaliakeelne teiste mõttekaaslastega) läks kaduma Schweinfurdi piiramise käigus, ülejäänud avaldas Fulvio ...

8. Koraali on lauldud üle 500 aasta ning ka tänapäeval on see Saksa evangeelses lauluraamatus (nr 67). Johann Sebastian Bach komponeeris koraali ainetel 200 aastat hiljem kantaadi „Herr Christ, der einge Gottessohn“, milles kasutab koraali esimest ja viimast salmi. Elisabeth Crucigeri koraal on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Elisabeth oli kahe lapse ema. Poeg Caspar Cruciger (1525–1597) nooremast sai isa eeskujul teoloog ja pastor. Tütar Elisabeth (1529–?) abiellus pärast ...

7. 1586. aastal kutsuti 35aastasena ajast igavikku Mikael Agricola ja Pirjo Olavitütre ainus poeg Christian Agricola. Pirjo Olavitütar suri üheksa aastat hiljem 1595. aastal 70aastasena. Oma elu jooksul jõudis Pirjo Olavitütar olla suurte muutuste keskel: näha reformatsiooni saabumist ja kinnistumist Soomes just reformatsiooni seisukohast tähelepanuväärseimas paigas Turus. Samas said tema eluajal nähtavaks ka olulised vastureformatsiooni ilmingud. Reformatsioon, mis tõi ...

6. Ajaloolised allikad annavad Pirjo Olavitütre võrdlemisi pikast eluteest väga fragmentaarse ülevaate. Üks põhjus on arvatavasti selles, et 1546. aastal Turut armutult laastanud tulekahju hävitas märkimisväärse osa Turu arhiivist (k.a kirikuraamatud) ja toomkoolist. Küll aga esineb Pirjo Olavitütre nimi Rootsi riigiarhiivis olevates dokumentides. Allikate põhjal ei ole kahtlust selles, et 1525. aastal sündinud Pirjo Olavitütre puhul oli tegemist Soome esimese luterliku ...

Kogu käesoleva aasta vältel on Soomes, selle lähiriikides, k.a Eestis, ja üle maailma tähistatud väga eriilmeliste üritustega Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. Küllap on see meile, kes me peatselt oma riigi asutamise 100. aastapäeva tähistamisele asume, olnud nii inspiratsiooniks kui ka eeskujuks – nii nagu see Eesti-Soome suhete puhul erinevatel aegadel ikka on olnud. Eesti ja Soome suhted on sedavõrd laiapindsed ja sügavad, et raske on leida valdkonda, kus meie riigid ja ...

Abielludes oli Mathias Katharinat vannutanud olema emaks vaestele ja põgenikele, selle kohaselt ka Katharina tegutses. Katharina kirjutab: „Abiellumisest alates olen võõrustanud mitmeid suurepäraseid ja õpetatud inimesi nende põgenemisel ja trööstinud neid nagu Jumal on öelnud: „Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!“ (Js 35:3).“ Lisaks põgenike eest hoolitsemisele oli ta ka kirjavahetuses nende kaasadega, keda julgustas oma usus kindlaks jääma. Tulijate ...

4. Katharina Schütz Zell Reformatsioon seondub sageli ennekõike kolme silmapaistva isikuga: Martin Lutheri, Johan Calivini ja Ulrich Zwingliga. Samas tegutses nende kõrval märkimisväärne hulk õpetatud mehi ja ka naisi, kes reformatsiooni levimisele kaasa aitasid ja Euroopa eri piirkondades ellu viisid. Käesolev kirjutiste seeria keskendub reformatsiooniaja tähelepanuväärsetele naistele ning eelmises kolmes osas keskendusime Martin Lutheri abikaasale Katharina ...

ERRi „Kajaloodi“ saates rääkis 21. oktoobril EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop kaasahaaravalt sellest, kuidas tema koordineeritavad projektid – näidetena tõi ta erinevad restaureerimis- ja konserveerimisprojektid Eesti kirikutes – on loonud sünergiat eri ametkondade ja valdkondade spetsialistide vahel ning seda mitte ainult Eesti-siseselt, vaid ka laiemalt. Mainitud sünergia „inkubaatoriteks“ ja uurimisobjektideks on meie kirikute n-ö ...

3. Lisaks lastele oli Käthel alaline mure Lutheri viletsa tervise pärast, millesse Luther ise võrdlemisi hoolimatult suhtus. Üheks põhjuseks Lutheri tervise pideval halvenemisel pidas Käthe Lutheri reise, mis toimusid iga ilmaga ja igasugustes oludes. Ühel järjekordsel reisil olles reformaator 18. veebruaril 1546 oma sünnilinnas Eislebenis ka suri. Pärast Lutheri surma olid leseaastad Wittenbergi koidutähele väga rasked. Mõnede allikate andmetel kukkus ta vaimselt kokku. ...

2. Isand Käthe Öeldakse, et iga eduka mehe taga on naine. Sama võib üldistatult täheldada ka Katharina Lutheri (neiupõlvenimega von Bora, 1499–1552) puhul. Katharina von Bora lapsepõlve kohta pole väga palju teada. Ta sündis 20. jaanuaril 1499 Lippendorfis (Neukieritzschis). Ema kaotas viie aasta vanusena. Isa abiellus uuesti ning majanduslikel põhjustel viis isa tütre 1504. aastal benediktlaste kloostrisse kooli. 1508. aastal asus Katharina hea mainega Nimbscheni ...