Collinsi sõnaraamat on aastaid kuulutanud välja aasta sõna, mis lisaks uudissõnadele peegeldab ka aasta ühiskondlikke arenguid ja rahvusvahelisi sündmusi. Kui näiteks 2016. aasta sõna oli ’valeuudis’ (fake news), siis mullune aasta sõna oli ’permakriis’ (permacrisis), mis kirjeldab püsivat kriisiseisundit ja ebakindlust. Ennustatult on 2023. aasta sõna on ’AI’ (artificial intelligence) ehk tehisaru. Need uudismõisted on ühtaegu globaalsed ja lokaalsed, mõjutavad masse ja ...

Elame suurte vastuolude ja kiirete muutuste ajastul, mil omavahel võistlevad ja ka võitlevad ühiskonnakorrad, riigid ja riikide grupid, rahvad, üksikisikud, religioonid, väärtusruumid, erakonnad. Ka pühakiri osutab sellele, et vastandumised on inimkonnale igiomased aegade algusest. Ei ole teemat, millest ei saaks vastandust tekitada. Eesti ühiskonnas on viimastel aegadel olnud sellisteks muudatused maksupoliitikas, kestev obstruktsioon riigikogus, perekonnaseaduse ...

Mõned päevad tagasi noppisid ERR (06.05.23) ja Postimees (06.05.23) Tallinna Jaani koguduse sotsiaalmeediast üles õpetaja Jaan Tammsalu arutelu inimeste tühistamise teemal. Hea kolleeg kirjeldas peamiselt kolme näite – Andres Mustonen, Aivar Mäe, Juhan Smuul – varal, kuidas mõned inimesed püütakse kustutada avalikkusest ja halvimal juhul isegi meie ajaloonarratiivist. Arvamuslugu pälvis kiiresti laialdast tähelepanu, sest käsitles teemasid, mis viimasel ajal on tekitanud ...

Hetek Johanna Haamer Viimase pisut rohkem kui pooleteise aasta jooksul on minust saanud aktiivne autokasutaja, veedan autoroolis rohkem tunde, kui mulle meeldiks. Regulaarne liiklemine kahe Eesti linna vahel on muutnud teadlikumaks liikluses toimuvast ning tekkinud on mõned uued rutiinid. Üks neist on ilma- ja liiklusuudiste jälgimine.  Juba mõnda aega teeb järjekordseid liiklusuudiseid, liiklusõnnetusi ja tabatud roolijoodikute statistikat kuulates mõtlikuks ...

Merille Hommik. Möödunud nädalal kogunes Turus XIV soome-ugri vaimulike konverents. Konverentsi planeerima hakates ei olnud veel mitte mingisugust aimdust hiljem puhkenud koroonapandeemiast ja veelgi enam Venemaa agressioonist Ukrainale ning algne plaan oli keskenduda tuleviku seisukohast kiriku jaoks ühele kesksele küsimusele – kristlikule kasvatusele ja haridusele. 24. veebruari varahommikul puhkenud sõda Ukrainas mõjutas aga ka konverentsi päevakorda sedavõrd, et ...

Merille Hommik. Jaanipäevaeelne aeg on eriline – pikad ja päikselised päevad, pikad õhtud ja valged ööd. Koolides on lõpuaktused ning sotsiaalmeedia kihab rõõmsatest koolilõpetajatest ja uhketest vanematest. Ent paljude perede jaoks pole see nii, sest lõpuaktuse piltidelt on puudu lapsi, kes seal peaks olema, ja saamata on lõputunnistused, mille nimel on aastaid tööd tehtud ja vaeva nähtud. Neid ei ole seal seepärast, et nad ei jaksa. Ei jaksa, sest on haigestunud ...

Kristjan Luhamets. Hiljuti saabus minu postkasti reklaam, milles kutsuti liituma ühe temaatilise raamatuklubiga. Kõikidele liitunutele lubati teatud summa eest temaatilisi lühikokkuvõtteid raamatutest, mida keegi teine on lugenud ning refereerinud, teatud summa eest kuus. Kokkuvõtteid on võimalik kuulata taskuhäälingus ning lisaboonusena märgitakse, et salvestusi saab kuulata ka ajal, mil teed midagi muud.  Tundub justkui ideaalne lahendus neile, kellel ei ...

Kristjan Luhamets. Alates 2007. aastast on 22. septembril tähistatud vastupanuvõitluse päeva, mil mõtleme neile, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal interreegnumit ära kasutades püüdsid taastada riigi iseseisvust. Päevad pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist ja Nõukogude Liidu pealetungi olid täis kirjeldamatut teadmatust, ärevust ja hirmu. Paljud olid sunnitud kodud maha jätma ja teadmatusele vastu astuma. Enamik minejatest oli minimaalse varustuse ja teemoonaga, ...

Merille Hommik. Möödunud nädal viis mind seoses tööülesannetega Gotlandile. Kohtumisel maavanema ja kohaliku vallavolikogu esimehega olid mõistagi esimese päevakorrapunktina esil Gotlandi ja Eesti suhted. Kohaliku volikogu esimees meenutas, kuidas 30 aastat tagasi toimusid Stockholmi esmaspäevamiitingute eeskujul Visby toomkirikus palvused, kus palvetati naaberriikide iseseisvuse eest. Hiljem, riikide taasiseseisvudes loodi suhted nii oikumeenilisel tasandil kui ka ...

Merille Hommik. On levinud ütlemine, et igas halvas on midagi head. Rohkem kui aasta on maailm elanud rütmis ja kujul, mida me veel mõned aastad tagasi ei osanud ette ennustada. On tulnud väga palju elu ümber korraldada ja olla valmis, et olukord võib veelgi keerulisemaks muutuda.  Aasta, mis on ühiskonna toimenõtkuse proovile pannud, on olnud ühtlasi proovikiviks isiklikus plaanis kodanikuna, pereliikmena, kolleegina, ligimesena. Pandeemiaaeg on pannud meid ...

Ameerika ettevõte Sleep Junkie lasi korraldada uurimuse inimeste lugemisharjumuste kohta, selgitamaks välja, kas ja millised on seosed lugemise ja une kvaliteedi vahel. Küsitluse, millel osales ligi 1000 inimest, tulemused näitasid, et sõltumata sellest, kas loeti üks kord kuus või igal õhtul enne magamaminekut, aitas lugemine neil, kellel oli harjumus lugeda, kergemini lõõgastuda, vähendas stressi ja parandas une kvaliteeti. Need, kellel oli harjumus lugeda, magasid ...

Sattusin hiljuti lugema raamatut eakast daamist, kes otsustas ajalehekuulutuse kaudu leida kaasmaalane, kes oleks valmis kord nädalas prouat tasu eest külastama ja emakeeles juttu ajama. Proual läks hästi, sest ta leidis vestluspartneriks noore, haritud ja tarmuka üliõpilase ning nende iganädalastest vestlustest kujunes mõlemale oodatud aeg. Seda ka neil kordadel, kui nad oma jutuajamistes täielikule teineteisemõistmisele ei jõudnud. Aga see ei olnudki peamine – selleks ...

Jh 12:12–24 „Neil päevil sündis …“; „… ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: „Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!““; „Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale …“; „Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse …“. Need nopped võtavad kokku evangeeliumi ja on ühtlasi tuntuimad kirjakohad, mida teavad ka usu- ja kirikukauged inimesed. Ükski neist ...

Viimased nädalad on pannud meie kodanikuks olemise ja sotsiaalse närvi kõvasti proovile. Kui üldjuhul minnakse valima lootuses positiivsetele muudatustele või vähemalt senise säilimisele, siis seekordsed valimised on endaga esialgselt toonud kaasa pingeid, segadust ja teadmatusest kantud ärevust, mis Toompealt on kandunud all-linna ja sealt valgunud edasi üle Eesti ja väljapoole selle piire. Eestis aset leidvaid arenguid vaadates võib ju tõdeda, et toimuval on sarnasusi ...

Usutluses „Inimese vertikaalist“ (Looming 10/2017) tõdeb religiooniloolane Marju Lepajõe, et kirikutornid on tema jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus – nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme ning et kirikutorn teeb väiksed maakohad vaimselt suuremaks, kõrgemaks. Isegi kui kirikutes tegutsevate koguduste roll paikkonniti on väga erinev, on nad kellegi jaoks alati olulised ja olemas ning seda mitte ainult nähtaval maastikul, vaid ka hingemaastikul. Kunagi ...