Kuidas mõistame usuisa Lutherit?

Jalutasin eile öösel Tartus Toomemäel toomkiriku varemetes ja vaatasin neid ööhämaruses. See on paik, mis on arvajatele ja planeerijatele viimastel nädalatel nii palju kõneainet pakkunud. Vaikne oli. Kuskil eemal võis aimata linnamelu, ent Toomemägi koos varemetega hingas öörahus oma rütmis, varemetes tähti jälgides – tundus, et iidses ja aegu ületavas. Kas siia saab midagi lisada? Pigem saab siit midagi ära võtta. Varasügise hommikud on lummavad. Eriti kui udu tõuseb ...
Ei saa me kristlastenagi üle ega ümber sõjamasinatest. Möödunud teisipäeval, kui naasin pärast nädalast levist väljas olemist meedia mõjuvälja, pidin hämmastuma. Kõik oli ühtäkki ümber tanki keerlemas. Esmapilgul ei saanud millestki aru. Milline tank? Meil on Eestis veel tankmonumente? Kus? Miks nii kirglikult? – keerlesid küsimused peas. Justkui motiiv Vahur Afanasjevi romaanist „Serafima ja Bogdan“ oleks Eesti reaalellu jõudnud. Pean tunnistama, et raamatu lehekülgedel ...