Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Koroonakriisi mõjust kõrgkoolidele

Üliõpilased kohtuvad eriseminaril MPEÕK Tartu Püha Jüri kirikus ülempreester Aleksander Aimiga. Kaido Soom. Teoloogilised õppeasutused leiavad muutunud oludes võimalusi kooliaasta lõpetamiseks ja mõtlevad uutele sisseastujatele. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on koroonaviirus olulisel määral muutnud esialgseid plaane. Lõputööde kirjutamise ajal olid raamatukogud ja arhiivid suures osas suletud, seepärast otsustati lisada täiendav lõputööde kaitsmise aeg. Lisaks seni ...

Koroonakriis ja ülikool

Toimub veebiseminar aines katehheetika. Kuvatõmmis. Alates 16. märtsist ei toimu Tartu ülikoolis enam auditoorset õpet, vaid on üle mindud distantsõppele.  Algul tekitas auditoorse õppevormi lakkamine kõigis küsimusi ja hirmugi. Kas distantsõppel üliõpilased ikka osalevad loengutes? Kas ei teki olukorda, kus õppejõu ja üliõpilase vaheline suhtlus väheneb või kaob hoopis? Kas isiklikku kontakti hakkab asendama raamatute lugemine? Aeg e-õppel on näidanud, et need hirmud ...

Kirikukogu kevadine istungjärk jääb ära

EELK konsistoorium arutas 17. aprillil toimunud istungil kirikukogu kevadise istungjärgu toimumise või edasilükkamise küsimust ja langetas eriolukorra tingimustes erakorralise otsuse jätta istungjärk ära.  Tegu on tõeliselt erakorralise otsusega, sest EELK pole seni kunagi oma ajaloos olnud sunnitud jätma kirikukogu istungeid ära. Küll aga jäi kirikuloolase Priit Rohtmetsa sõnul ära teine kirikukongress 1917. aastal, sest poliitilised olud muutusid segaseks. ...

Mida kirik õpetab Jeesuse emast neitsi Maarjast

Bartolomé Esteban Murillo (1617–82) maal „Maarja kuulutamine“. Repro Fra Angelico (11387–1455). Fragment freskost „Maarja kuulutus“. Repro 25. märtsil tähistame paastumaarjapäeva, mille teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimist.  Maarjapäevi on mitu. Eestis tähistatakse enim paastumaarjapäeva, mis langeb alati paastuajale. Sellele osutab ka päeva nimetus. Nii valmistab päev ette üheksa kuu pärast saabuvaid jõulupühi. ...

Koguja leiab elu mõtte osaduses Jumalaga

„Tühisuste tühisus,“ ütleb Koguja, „tühisuste tühisus, kõik on tühine!“ Koguja raamatus kordub sõna „tühisus“ sageli. Kui raamatut kiiruga lugeda, võib tekkida tunne, et elul puudub mõte ja see on tühine. Ometi oleks see vale arvamus. Koguja raamatu võti pole mitte elu tühisust näitavates peatükkides, vaid nendes salmides, kus Koguja viib lugeja igaviku äärde. Kui Issanda kartus kirgastub, siis naaseb taas elu mõte. Kes on Koguja? Koguja raamat on üks Vana Testamendi luule- ...

Tuulikki Karu on eesti juurte kandja Soomes

karu1 Piiskop Tiit Salumäe andis detsembris 2019 tänukirja Tuulikki Karule eestikeelse lastetöö tegemise eest Helsingis. Tuulikki Karu on teinud tööd eesti lastega Helsingis kaheksa aasta vältel alates 2003. aastast. Praegu tegutseb Tuulikki Karu laste- ja peretöö tegijana Kallio koguduses ja seda ennekõike soomlastega, aga mingil määral ka eestlastega. Lastetöö on Helsingis eestlasi kõige rohkem siduv töövorm. Tuulikki Karu meenutab, et eesti lastele olid kohtumised koguduse ...

Ingeri kirikus toimus juhtide vahetus

Laptev_piispaksi-2 Laupäeval, 8. veebruaril toimus Peterburi Maria kirikus piiskop Aarre Kuukauppi lahkumisteenistus ja pühapäeval, 9. veebruaril pühitseti sealsamas Maria kirikus Ingeri kiriku uueks piiskopiks Ivan Laptev. Avaldati tänu Aarre Kuukauppile, kes on kirikut juhtinud piiskopi ametis 24 aastat. See on kiriku jaoks olnud pikk aeg ja toonud kaasa suuri muutusi. Kui algselt oli Ingeri kirik ennekõike ingerisoomlaste kirik, siis ühiskonnas toimunud protsessid nagu ingerisoomlaste ...

Soomes kuulub luteri kirikusse 68,6% elanikest

Soome veebiväljaanne Kotimaa24 toob ära Soome kiriku eelmise aasta statistika, mille kohaselt kuulus kirikusse 2019. aasta lõpus umbes 3 792 000 inimest, mis tähendab 68,6 protsenti riigi elanikkonnast. Tegu pole veel täpse numbriga, kuid see näitab liikmeskonna muutuse suundumust. Aasta tagasi kuulus kirikusse 69,7 protsenti elanikest, ehk 3 848 000 inimest. Kirkusse kuulumise protsent elanikkonnas on seega aasta jooksul langenud 1,1 protsendi võrra. Eelmisel aastal ...

Keskendudes misjonile

Vaimulike konverents toimus 21.–22. jaanuaril Nelijärve puhkekeskuses, mis on viimastel aastatel kujunenud traditsiooniliseks konverentsi toimumise kohaks. Konverents algas avajumalateenistusega Aegviidu kirikus. Teenisid Viru praostkonna vaimulikud praost Tauno Toompuu juhtimisel. Jutlustas Kadrina koguduse õpetaja, abipraost Meelis-Lauri Erikson, kes rõhutas Kristuse-kesksust selles maailmas. Esimesed ettekanded läksid sügavuti pühakirja analüüsi. Piibli ja misjoni suhet ...

Iisraeli Messias ja jõulud

Iga Piiblit tundev inimene teab mainida kuulsaid Jesaja ennustusi Messia sünnist. Aga peale Jesaja on piisavalt ka teisi, kes on Messia tulekut ennustanud. Vana Testament, Seadus ja Prohvetid kõnelevad Messiast veelgi rohkem. Jõululaps Jeesus kumab sealt lugejale. Tegu on siiski traditsioonilise kristliku viisiga lugeda Vana Testamenti. Juutluse Messia-ootus oli kahe aastatuhande eest suur, aga see ei täitunud Jeesuses. Juutlusele ei sobinud kristluse Messias. Akadeemilises ...

Kirikukogu emotsionaalsed päevad

Kirikukogu jooksis põhikirja ja kirikuseadustiku muutmisega ummikusse. Kirikukogu liikmed suhtusid oma kohustustesse tõsiselt ja koosolekust osavõtt oli suur. Esimese päeva, 26. novembri alguses oli kohal 59 otsustuskokku kuuluvast 66 kirikukogu liikmest. Teisel päeval oli kohaletulnuid veelgi rohkem. Arupärimine oikumeeniliste küsimuste asjus Esmalt arutas kirikukogu peapiiskopile 17 kirikukogu liikme poolt esitatud arupärimist oikumeeniliste suhete ja EELK seisukoha üle ...

Uus kirikuaasta annab võimaluse usus kasvada

Oleme astumas uude kirikuaastasse. Kirikuaasta erineb kalendriaastast selle poolest, et siin keskendutakse Kristuse ja kirikuelu seisukohalt olulisele. Julgen väita, et kui inimene käib ühe kirikuaasta jooksul igal pühapäeval kirikus, siis saab ta tuttavaks kõige olulisemate usuliste õpetustega. Kirikuaasta pole kujunenud ühekorraga, vaid siin on tegu pika protsessiga. Algkristlased tähistasid kindlalt ülestõusmispüha, mida võib pidada kirikuaasta keskmeks, ja sellele ...

Kirikukogu asub menetlema eelarvet

EELK XXX kirikukogu 5. istungjärk toimub 26.–27. novembril Tallinnas usuteaduse instituudis ja seal käsitletakse muude oluliste teemade kõrval ka 2020. aasta eelarvet. Eelarve hõlmab juriidilise isiku Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kõiki allüksusi: konsistoorium, usuteaduse instituut ja 12 praostkonda. Kiriku eelarve tundub esmapilgul küll summas 1 390 431 eurot väga suur, kuid kui mõelda, et selles on ka usuteaduse instituudi ja praostkondade summad, siis ei saa kõnelda ...

Igavik tähendab helgust ja kirkust

Kaido2018märts_0453Mt 25:31–46 Sügisel loodus otsekui sureb. Lehed langevad, päevad muutuvad üha pimedamaks ja vihma kallab lõpmatult. Pole ime, et inimese mõtted liiguvad selle kõige taustal nii lähedaste kui enda eksistentsi lõppemisele. See on üks põhjus, miks novembrit ka hingedekuuks kutsutakse. Sel kuul võtab igavikupühapäev kirikuaasta viimase pühapäevana kokku kõik eelneva ja samas ka järgneva. Inimese üks põhiküsimusi on „Mis ootab mind pärast maise eksistentsi lõppu?“ ja ...

Arutelul olid piiskoppide kogu ja piiskopkonnad

Kaldur,Peeter_m2rts2008Piiskoplik nõukogu vaagis EELK põhikirja kirikuseadustiku muudatusettepanekuid. Kiriku juhtimisel ja oluliste kirikuelu küsimuste käsitlemisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel on peapiiskopile abiks piiskoplik nõukogu, mille liikmed on peapiiskop, piiskopid, praostkondade praostid, peapiiskopi poolt kirikukogusse nimetatud kaks kaplanaatide esindajat ning kaks vaimulike konverentsi poolt kirikukogusse valitud liiget. Emeriitpeapiiskop ja ...