Üks on selles maailmas kindel: kunagi saabub lõpp. Pühakiri kõneleb meile sellest, kuidas kord tuleb Kristus tagasi siia maailma. Siis ei tule Ta enam väikse lapsukesena sõimes nagu 2000 aasta eest, vaid saabub jumaliku kohtumõistjana, kellele kõik peavad aru andma oma elust ja valikutest. Maailm kardab oma lõppu. Aastaga 2000 liitus palju hirme, saabuval reedel esilinastub film «2012», mis pakub oma ...

Andestamine võib olla vahel päris raske, eriti kristlase jaoks. Usklikule inimesele peaksid olema olulised Jumala antud käsud ja reeglid. On loomulik, et püüame neid täita ning endastmõistetavalt ootame, et ka teised inimesed neid täidaks ja ühiskondki nende järgi elaks. Kui nüüd keegi eksib reeglite vastu, siis on sageli raske andestada, sest käsk on püha. Ka Jumal vihkab pattu, kurjust ja halba ...

Vahel kirikuvõõraste inimestega vesteldes olen märganud, et nad tunnevad mulle kaasa, sest kristlane olla pidavat olema nii raske. Ei tohi seda, teist ja kolmandat asja teha ning tuleb kogu aeg kirikus käia. Kusjuures inimesed teavad päris täpselt, mida teha ei tohi – näiteks sealiha söömine pidavat olema hirmus patt. Niisugused inimesed on näide sellest, kuidas usk võib muutuda moralistlikuks ...

Päris sageli on sõbrad mulle rääkinud sellest, kuidas nad suudavad kõike kirikuõpetaja töös mõista, välja arvatud matustel käimist, sest see on nii raske. Sellistele kahtlejatele olen alati rääkinud usu kõige olulisemast osast: usust elu võitu. Mis mõte oleks inimese elul, kui see piirduks vaid aastatega, mis on meile siin maailmas elamiseks antud? Aeg läheb ju kiiresti ja ...

Sageli kuulen, kuidas inimesed muretsevad paljude asjade pärast meie ümber. Majandussurutis teeb meid kartlikuks, kardame kaotada töökohta, palga ning pensionide vähendamist ja tunneme hirmu selle ees, et arstiabi käib alla ja me peame varem surema. Kartusi on palju, kuid kas need viivad elu edasi? Usklik inimene ei pea kartma, vaid võib loota Jumala hoolitsusele. Jumal annab oma abi just seal ja just siis, kui vajame seda kõige ...

Pärast rasket ja pikka haigust lahkus 12. septembril meie seast igavikku Tartu ülikooli religioonipedagoogika dotsent dr Pille Valk. Pille Valk sündis 21. detsembril 1959. aastal ja tema elutööks võib pidada kaasaegse Eesti kooli religiooniõpetuse kontseptsiooni loomist ja dialoogi tekitamist ilmaliku koolisüsteemiga. Pille Valk osales aktiivselt religiooniõpetuse platvormi loomisel, koostas õppematerjale, andis ...

Pühapäeval oli Vigala Maarja kirik täis inimesi, kes olid tulnud lähemalt ja kaugemalt koguduse 670. aastapäeva jumalateenistusele. Keskpäeval mindi kogudusemaja juurest protsessioonis kirikusse, kus toimus esmalt Hortus Musicus’e kontsert. Kauni muusika nautimise järel oli kirikulistel võimalus kirikuaias kohvilaua ääres suhelda ja nautida perenaiste suurepäraseid suupisteid. Seejärel koguneti ...

Välismaal käies olen sageli märganud, kuidas inimesed tänavad, kui neile kauplusest väljudes ust selja taga lahti hoiad. Meil järgivad seda tava vaid üksikud. Üldse tundub Eesti inimene olevat pigem nurisev ja rahulolematu kui tänulik. Meie ühiskond pole küll nii arenenud kui lääne riikides, kuid rahulolemiseks on meil küllalt palju põhjust. Vaid tõeliselt pime inimene ei suuda ...

Kuivõrd läheb meile korda teine inimene enda kõrval? Kas tunneme huvi kolleegide, naabrite, teretuttavate ja muude inimeste vastu, kellega oma argielus vaid põgusalt kokku puutume? Kas nad on meie jaoks ligimesed, keda Jeesus käskis armastada, või on nad lihtsalt inimesed, kelle olemasolu me märkame, kuid kellest ei huvitu? Ühiskonna areng on viinud selleni, et me võõrandume üha rohkem teistest inimestest. ...

Vahel arvame, et inimene on looduse kroon, kes suudab kõike ja saavutab seda, mida vaid hing ihaldab. Nii suhtudes võib inimene püüda saavutada üha rohkemat. Meie inimsuhted, karjäär, kodu ja asjad, mida omame, võivad elus saada üliolulise koha. Vahel aga kõigest sellest ei piisa, et olla õnnelik ja edasi minna. Elus on hetki, mil tunneme, et  ei saa ise hakkama. Tavaliselt on need momendid seotud enda ...

Küllalt sageli olen kohanud suhtumist «kirik vs maailm». Kirikus on selle suhtumise kohaselt head ja toredad inimesed. Maailm tähendab aga kõike seda, mis on halb ja Jumalast eemaldunud. Seega võib kohata vastandumist «meie vs nemad». Võib-olla on kristlaste moraal veidike kõrgem kui neil, kes Jumalasse ei usu. Ka kirjatundjad ja variserid, keda Jeesus sellepühapäevases tekstis sõitleb, olid ...

Pühapäevastes kirjakohtades palub Vana Testamendi tekstis Aabraham Soodoma pärast, aga linn hävib, Uue Testamendi lugemises Jeesus hurjutab Galilea linnu ning Luuka evangeeliumist antud kirjakohas Jeesus nutab Jeruusalemma pärast. Saabuv pühapäev jääbki lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga. Kui neid piiblikohti lugeda ja mõelda pühapäeva taustale, siis tekib küsimus, kus siin veel ...

Mis on siin maailmas meie oma ja mis Jumala antud? Vahel võib-olla kaldume pidama paljusid asju enda saavutusteks ja oma töö viljaks. Lõppkokkuvõttes on need aga meile Jumala poolt antud. Väikeses katekismuses loomist seletades kirjutab Martin Luther: «Mina usun, et Jumal on loonud minu koos kõige muu looduga, et Ta on andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, meeled ning mõistuse, ...

 Pille Valk, - õpetaja, ajaloolane ja teoloog,- on sündinud 21. detsembril 1959. Pärast ajaloolase ja õpetaja cum laude diplomi saamist Tartu ülikoolist töötas ta Kehra keskkoolis ajaloo ja kunstiajaloo õpetajana. 1990. aastast töötab Tartu ülikoolis. 1995 kaitses TÜ ajaloo osakonnas Eesti kooli usuõpetuse ajalugu käsitleva uurimuse põhjal magistritöö. Pille Valgu 1990 ...

Eesti Kirikus on seoses uue kirikukäsiraamatu valmimisega kirjutatud mitmeid arvamusi jumalateenistuse uuendusest. Ühed on selle poolt, teised vastu. Liitsõna jumalateenistus vihjab sellele, et seal tegeldakse Jumala teenimisega. Selline termin võib olla eksitav, sest tegu on kahepoolse kommunikatsiooniprotsessiga. Esmalt kõnetab Jumal meid ja annab meile seda, mida oma eluks vajame. Teisest küljest pöördume meie Jumala poole ...