Suvi on ikka kirikus laulatuste hooaeg. Vaadates selle suve kalendrisse märkan, et laulatusi on kokku lepitud tunduvalt vähem kui eelmisel aastal. Kui viimase abielu registreerimise pabereid Tartu Perekonnaseisuametisse viisin, siis mainisid ka sealsed töötajad, et abiellujate hulk on vähenenud. Helistasin mitmesse suuremasse kogudusse, et küsida, kuidas on neil lood laulatuste ja abielude registreerimisega, ning vastuseks kõlas ...
Juudid tähistasid viiekümnendal päeval pärast paasapüha nelipüha, mis oli sisult lõikuspüha ja alates 2. sajandist pKr ka seaduse saamise püha. Kristlike nelipühade esimeseks keskseks sõnumiks on Püha Vaimu läkitamine. Jeesuse taevaminemise järel oli tekkinud olukord, kus jüngrid tundsid end olevat maha jäetud. Nüüd läkitas Jumal oma Püha Vaimu maailma, et olla iga inimese ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus Exaudi tuleb vastava pühapäeva psalmist (27:7) «Issand, kuule». Kristus lubas oma jüngritele enne oma taevaminemist Püha Vaimu, kes on Jumala suurim kingitus inimestele. Jeesuse taevaminemise järel võisid esimesed jüngrid tunda end üksikuna ja mahajäetuna, kuid Jumala Vaimu väljavalamine nelipühil muutis kogu nende elu. Püha Vaimu tööd on raske inimestele ...
Inimestevahelise suhtluse üks olulisemaid külgi on rääkimine. Teisele inimesele öeldud sõnad on selles maailmas üliväga olulised. Meie kõne teisele inimesele võib olla tuge andev ja julgustav, aga vahel ka muret tekitav, ning mõnedki sõnad võivad viia isegi une. Kuulujutud võivad teha halba kümnetele ja enamatele inimestele. Sõnade pärast on sõditud ja jälle lepitud. Kõige ...
Pühapäeva nimetus tuleb psalmist 98: «Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid». Kui üldiselt on eestlased tasakaalukad ja väheemotsionaalsed, siis muusika ja laulmine on üks meie viise tuua esile oma tundeid ja kogemusi. Laulu saab panna kõik tunded alates ülimast rõõmust ning lõpetades leina ja kurbusega. Nii võib laul saata inimest tema elu kõige olulisematel hetkedel ja tuua esile neid ...
Saabuva pühapäeva nimetus tähendab tõlkes Issanda heldust ja ustavust, ning pühapäeva piiblikohtades keskendutakse Jumalale kui heale karjasele. Tänapäeva inimese jaoks võib karja ja karjase teema olla juba kaugeks jäänud, Jeesuse ajal aga oli tegu usu väga elulise tõlgendusega. Meil tasub siin mõelda, millised on need pildid, mis kõnetaksid tänapäeval inimest sama tugevalt, kui Piibli ...
Ülestõusmispühad on kirikuaasta suurimad pühad. Kui juutluses tähistati hingamispäevana laupäeva ehk sabatit, siis enamik kristlastest tähistab puhkepäevana pühapäeva, sest just sel nädalapäeval tõusis Kristuse üles surnuist. Kristuse ülestõusmine surnuist on sündmus, mis muutis maailma ajalugu. Paulus tõdeb: «Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab ...
EELK vaimulike konverentsil Roostal vesteldi diakooniast ja teenivast kirikust. Kahel päeval toimunud konverentsil osales 110 EELK vaimulikku. Osalejaid tervitas Lääne maavanem Neeme Suur, kes toonitas positiivseid suhteid maakonna ja kiriku vahel ja seda ka sotsiaaltöö valdkonnas. Vajadus abi järele on suur: pooleteise aasta eest oli Läänemaal 250 inimest ilma tööta, aasta eest oli neid 700 ja praegu on juba 1700 ...
Kristuse ilmumise püha kutsutakse rahvasuus kolmekuningapäevaks. Sel pühal loetakse kirikus evangeeliumi kolme Idamaa tähetarga külaskäigust Petlemma püha perekonna juurde. See püha on kiriku ajaloos olnud väga olulise tähendusega ja võib väita, et kolmekuningapäeva on tähistatud kirikus isegi pikemat aega kui jõulupühi. Ilmselt on päev sedavõrd oluline just seetõttu, et ...
Eestlase jaoks on kindlasti jõulupühad aasta kõige olulisemad kirikupühad. Neljandal advendipühapäeval võib öelda, et need pühad on lähedal. Jõulude sõnum kõneleb sellest, kuidas Jumala Poeg Jeesus Kristus sünnib lapsena siia maailma. Jumal saab inimeseks, ta astub inimese juurde inimesena. See on eriline sündmus ja ilmselt just Jumala läheduse kogemise pärast hindavad eestlased nii ...
Saabuvad pühad on sageli seotud külalistega. Vahel läheme ise kellelegi külla, vahel ootame kedagi enda juurde. Külaliste tulemisega on alati seotud ka teatud ettevalmistused. Koristame tubasid, valmistame toitu, katame laua. Ning mida olulisem on külaline, seda rohkem oleme valmis nägema vaeva seoses tema külaskäiguga. Ka kuningate Kuningat oodati läbi aastasadade. Päästja, Kristuse tulemise ootus pani inimesi ...
Advendiaja üks mõtteid on ootamine. Me võime näha, kuidas erinevad inimpõlved on oodanud Päästja tulemist siia maailma. See ootus täitus Kristuse sünniga. Mida ootame meie? Kas jõule ja vabu päevi, küünlasära ja kingitusi? Ilmselt on sellisedki ootused advendile omased. Kuid me ei saa rääkida üksnes eelmiste sajandite inimeste ootustest ja samuti ei peaks meie ootused olema üksnes ...
13. aastat on võimalik vaadata Eesti kinodes PÖFFi filme. Festival kestab 6. detsembrini ja ligi 220 filmist leiab igaüks ennast kõnetava. Tänu filmidele õpime mõistma inimesi ja saame aru nii nende eetilistest kui religioossetest küsimustest. Järgnevalt kirjeldan kirkamaid filmielamusi PÖFFil. Marie Reichi film «Suvebluus» kõneleb tänapäeva lörrijooksnud inimsuhetest. ...
Kirikuaasta algab advendiajaga, mis käsitleb Kristuse tulemise ootamist. Vana Testamendi rahvas ootas aastasadu Päästjat, kuni sündis Kristus Petlemmas. Ta oli maailma valitseja, kuid täiesti teistsugune kui maised riigijuhid. Maised valitsejad sõitsid tavaliselt pealinna uhkete ratsude seljas. Hobune oli sõjapidamise loom ning sümboliseeris võitu ja maist võimu. Kuigi rahvas ootas Jeesusest poliitilisest ikkest vabastajat, ...
Üks kirikuaasta lõpeb ja teine algab. Nii nagu aastad algavad ja lõpevad ning ühele kirikuaastale järgneb jälle teine, nõnda on siin maailmas igale asjale määratud oma aeg, oma algus ja lõpp. Inimpõlved tulevad ja lähevad ning väga vähe on neid, keda mäletatakse kas või vaid sadagi aastat pärast tema surma. Inimene siin maailmas on kaduv. Ometi on keegi, kes on ajaloo üle. ...