Tulin reisilt ja märkasin, et köögi lakke oli tekkinud niiskuseplekk. Pärast uurimist selgus, et tormiga oli lumi tuisanud pööningule ja vahepeal sulailmaga läbi lae tilkudes tekitanud sinna pleki. Teine mure on autoga, sest lund on nii palju, et sõidukit ei saa kuhugi parkida. Võib selgelt tunda, kui sõltuvad oleme ka meie, tänapäeva inimesed, loodusjõududest. Kuid mis on üks lumesulamisplekk või ...
Vahel olen kuulnud inimesi omavahel rääkimas sellest, kuidas keegi hakkas usklikuks. Samas usklikuks hakkamine pole sugugi inimese enese töö. Usk on Püha Vaimu and inimesele. Usklikuks ei saa keegi hakata, vaid usk sünnib inimese elus mitmete erinevate protsesside koosmõjul ja maiselt ei saa seda mitte keegi piisavalt hästi lahti seletada. Tegelikult pole meie elus mitte midagi meie endi kätes. Keegi meist ei saa öelda, miks ...
Jeesuse tähendus inimkonna jaoks ei seisnenud sugugi mitte ainult Jumala Poja inimeseks saamises, vaid Tema elu üks olulisi mõtteid oli Jumala väe inimeste juurde toomises. Nii võime näha Kristuses Jumala väge, mida inimesed senini polnud veel kogenud. Pühapäeva evangeeliumikohad kõnelevad erinevatest teemadest: Jeesuse esimesest imeteost, tema vestlusest Samaaria naisega ja sellest, kuidas Jeesus astus üles Naatsareti ...
Pühapäeval kõneldakse kirikus Kristuse ristimisest. Teiste jaoks tähendas Ristija Johannese läbiviidud ristimisrituaal meeleparandust, Jeesuse jaoks oli see aga avaliku tegevuse alguseks. Alates ristimisest Jeesus õpetas, tervendas ja sammus kindlalt vastu ristisurmale. Jeesuse ristimisele mõtlemine tuletab meelde ka meie endi ristimist. Meid liidab ristimine Kristuse ja kirikuga. Ristimine on Jumala suur kingitus inimesele, milles Jumal on ...
Jumalasse usutakse sõna kaudu. Vana Testamendi ajal andis see sõna tõotuse Päästja tulemisest siia maailma. See usk andis inimestele jõudu. Jumalat ei saanud küll keegi näha, kuid sõna andis inimestele lootust. Jeesuse sünniga siia maailma toimuski midagi ainulaadset. Sõna sai lihaks. See, mida inimesed olid lootnud ja millesse nad olid sõna kaudu uskunud, täitus Jeesuses. Kristus õpetas Jumalalt antud ...
Peapiiskop Andres Põder kuulutas kolmandal advendipühapäeval külmapealinnas Jõgeval välja jõulurahu. Tegu on ilusa kombega, mis on pärit Skandinaavia kultuurikontekstist. Prof Jarmo Virmavirta hinnangul on jõulurahu kuulutamine tavaks alates keskajast, mil kuulutati aeg-ajalt erirahu teatud olukordade keskele. Oli tururahu, õllerahu, kodurahu, kirikurahu, kohturahu ja naisrahu. Jõulurahu kuulutamine on üks vanimaid ...
Teoloogiadoktor Kaido Soom vastab lugejatelt saabunud küsimustele. Kas inimene pääseb igavesest hukatusest Jumala armust või on vaja ka teha palju heategusid?Luterliku kiriku teoloogia kohaselt saab inimene igavese elu tõesti usu kaudu Jumala armust. Head teod, mida inimene teeb, on aga usu vili. Seega ei saa öelda, et headel tegudel pole uskliku elus mingit rolli. Kus on usk, seal on ka head teod, armastus Jumala ja ligimese vastu. Kuid ...
Jõulud on jõudnud juba väga lähedale. Kuusel süttib neljandal advendipühapäeval neli küünalt, mis on märk valguse kasvust. Keset selle maailma kõige pimedamat aega tuleb meile Päästja valgus. Pimedal jõuluööl süütame talvekülmas küünlaid ning kõik tundub soojem ja helgem. Jumala headust ja armastust tuli meile Kristus tooma. Ta sai inimeseks, et meil oleks elus ...
Kolmandal advendipühapäeval kõneldakse Ristija Johannesest kui Jeesuse teevalmistajast. Ristija oli üks suuri Jeesuse aja usulisi mõjutajaid. Johannese kuulutuse kese seisnes kutses meeleparandusele. Väga paljud inimesed mõistsid, et Johannes on tõeline prohvet ja Päästja teevalmistaja, mispeale nad lasid end ristida meeleparandusristimisega. Mitmetest Johannese järgijatest said hiljem Jeesuse jüngrid. Nii oli ...
Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva ladinakeelne nimetus adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. Mõeldes Kristuse taastulemisele, on sageli inimestel tekkinud hirmutunne, sest tegu tundub olevat millegi kohutava ja hirmutavaga, sest enam ei tule Jumala Poeg siia maailma väikese lapsena, vaid Ta tuleb kohtumõistva kuningana. Inimesel on loomulik ...
Oleme astumas uude kirikuaastasse. Kirikuaasta lähtub Kristuse ja maailma elutsüklist ja kõneleb meile sellest, et oleme Jumalale olulised. Kirikuaasta algab Kristuse tulemise ootamisega ja lõpeb igavikupühapäevaga, mis räägib igavesest elust.Seega võib öelda, et kirikuaastas on toodud olulisemad usulised sündmused alates algusest ja lõpetades igavikuga. Keskne päev on pühapäev, mis meenutab Kristuse ...
Selle nädala neljapäevast saab alguse 14. Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF), mille käigus on võimalus osa saada Euroopa ja maailma kinokunstist. Filmifestival on kogunud aja jooksul üha suuremat populaarsust: eelmisel aastal oli PÖFFil 55 000 külastust. Sel aastal on võimalik vaadata filme 73 riigist, mis annab meile suurepärase võimaluse tutvuda teiste maade kultuuri ja religiooniga. Samuti ...
Oleme astunud advendiaega, mille nimetus tuleb ladina keelest: Adventus Domini – Issanda tulemine. Algab jõuludeks ettevalmistamise aeg, mis kutsub üles meeleparandusele ja Issanda taastulemise vastu valmistumisele. Advendiaja esimesel pühapäeval kõneldakse kirikus Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Ta tuli alandlikkuses: mitte sõjaratsu seljas, nagu oleks olnud kohane kuningale, vaid hoopis lihtsa eesli seljas. See tähendas aukuninga ...
Kirikuaasta viimasel pühapäeval on Eesti vanemas traditsioonis tähistatud surnutemälestuspüha. Nüüd kõneldakse igavikupühapäevast. Tegelikult pole neil kahel teemal erilist vahet. Surnutemälestuspüha tuletab meelde neid, kes on sellest maisest elust lahkunud. Surnute meenutamine on kirikuaasta lõpul igati kohane. Samas ei ole surm uskliku jaoks veel sugugi kõige lõpp, vaid see on uks igavesse ellu. ...
Kirikuaasta eelviimane pühapäev rõhutab vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku ootust. Ainus kindel asi siin maailmas on see, et keegi meist ei saa olla siin igavesti. Kord peab inimene lahkuma kas oma surma läbi või siis lõpeb selle maailma ajastu Kristuse taastulemisega. Kui argielus teame ees ootavaid suuremaid sündmusi, siis valmistame end põhjalikult nende vastu. Laulatuse aja lepivad inimesed vahel aasta ette. Kooli ...