Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Suur osa inimestest, kes elasid Jeesuse ajal, ei mõistnud Tema ülesannet siin maailmas ega saanud aru, et just Jeesus on kaua oodatud messias. Issanda õpetatud sõnum Jumala riigist oli lööv ja uut võimalust pakkuv, kuid paljud eelistasid jääda oma vana variserliku traditsiooni juurde. Isegi jüngrid ei mõistnud oma ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus laetare (rõõmustage) tuleb jumalateenistuse alguses loetavast Js 66:10, kus öeldakse: «Rõõmustage koos Jeruusalemmaga ja hõisake tema pärast kõik, kes teda armastate!» Selline jumalateenistuse algus näitab, et saabuva pühapäeva näol on tegu paastuaja keskele jääva rõõmuallikaga.Pühapäeva piiblilugemised kõnelevad toitmisimedest ja ...
Ülestõusmispühadele eelnev paastuaeg oli vanasti ülestõusmispühade ööl toimuvaks ristimistalituseks ettevalmistumise aeg. Ristimisega liitus mitmeid eksortsisme ehk kurjade vaimude väljaajamisi. Nimelt usuti, et ristimata inimene on kurja vaimu meelevallas ja alles ristimine vabastab ta kõigest kurjusest. Nii näiteks viidi ristimistalitus tavaliselt läbi väljaspool kirikusaali: selleks spetsiaalselt ehitatud ...
Pühapäeva nimetus reminiscere (= tuleta meelde) tuleb päevapsalmist: «Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!» Selles lauses on inimese palve, milles ta otsib Jumala halastust. Elu kitsaskohtades, mil kõik tundub ebaõnnestuvat, on hea teada, et viimselt ei sõltu kõik sugugi mitte meist, vaid Jumalast, kellel on kogu meelevald. Me võime palves Jumalale kõigist oma elu ...
Kohtume Helsingi piiskopi Irja Askolaga, kes on piiskopiametis alates 12. septembrist 2010. Soomlastel on piiskopi ees suur aukartus, kuid hirm hajub, kui uksel astub vastu naeratav ja südamlik Irja Askola, kes on meeleldi valmis andma intervjuu Eesti Kirikule. Soome kirikus on üheksa piiskopkonda (Turu, Tampere, Oulu, Mikkeli, Porvoo, Kuopio, Lapua, Helsingi ja Espoo) ja kümme piiskoppi (lisaks piiskopkondade piiskoppidele ka peapiiskop, seega on Turus kaks ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus invocavit (Ta hüüab mind) tuleb pühapäeval loetava psalmi 91:15 algusest: «Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.» Saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Ta suutis seda tänu sellele, et oli Jumala Poeg ja et tal oli tugev ühendus taevase Isaga. See, ...
Läheneb paastuaeg ja oleme astumas viimasesse pühapäeva enne paastuaja algust. Pühapäeva ladinakeelne nimetus esto mihi (eesti keeles ole minule) tuleb psalmist 31:3, mida antud pühapäeval lauldi vanasti antifooniliselt (ole mulle kaitsjaks kaljuks).Jeesuse avalik tegevus on kirikuaasta rütmi kohaselt lähenemas murdepunktile. Ees ootab tee Jeruusalemma, mis tähendas Kristuse jaoks kannatust ja surma. See oli raske tee, kuid ...
Pühakirjas annab Kristus meile misjonikäsu: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!» Selles käsus on Jumala poolt antud ülesanne külvata Jumala sõna sellesse maailma. Nähes, kui palju on maailmas seda, mis vajab paremaks muutmist, ei tohiks kristlane jääda, käed rüpes, ...
Gustav Adolf Werki (GAW) diasporaatööd kajastav ajakiri Gustav Adolf Blatt käsitleb põhjalikult Eesti temaatikat. Gustav Adolf Werk on Saksamaa evangeelse kiriku organisatsioon, mille ülesanne on aidata religioosseid vähemuskirikuid Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Kesk-Aasias. Tegu on Saksamaa vanima abiorganisatsiooniga, mis on asutatud 1832. aastal Leipzigis. Eesti temaatika kajastamine sellise väärika organisatsiooni ajakirjas ...
Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi inimestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa valida oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima. Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole ...
Sel aastal maailma vaadates võime märgata, kui palju on inimestel katsumusi. Looduskatastroofid on tabanud Austraaliat. Egiptuse rahutustes on hukkunud sadu inimesi. Euroopas on kümmekond protsenti elanikest tööta. Need on globaalsed katsumused, mis puudutavad teatud piirkondi ja inimrühmi. Kuid igaühel on elus katsumusi, olgu selleks lähedase inimesega seotud probleemid või isiklikud mured seoses perekonna, materiaalse ...
Vaimulike konverentsil osalejad valisid esitatud kandidaatide hulgast aasta vaimulikeks Joel Luhametsa ja Jaan Tammsalu. Tegu on tavaga, millega motiveeritakse kirikuõpetajaid. Kuue kandidaadi seast valiti sel aastal välja kaks pühendunud kirikutöötegijat, kes mõlemad on praosti ametis. Aasta vaimulikuks saanud praost Joel Luhamets leiab, et tema elus on olulised samad põhimõtted nagu skautidelgi: Jumal, perekond ja isamaa. Sellistest ...
Jeesus räägib tähendamissõna külvajast, kes külvab oma seemet põllule. Aga ka tema vastane külvab oma seemneid. Mõlema külvatud seeme kasvatab vilja, kuid inimene ei suuda alati vahet teha, kust läheb piir Jumala ja kurjuse riigi vahel. Alles aegade lõpul eraldab Jumal terad sõkaldest ning hea halvast. Seega on usklikul inimesel võimalus usaldada Jumalat ja loota Tema peale. Me inimestena ei suuda ...
Täna jätkatakse Pärnu lähistel Audrus eile alanud vaimulike konverentsi korralist istungjärku. Sel aastal on rekordarv osalejaid: teisipäevaõhtuses pidulauas oli üle 130 inimese, kellest üle 110 on EELK vaimulikud. «Tundub, et sellist hulka inimesi pole meie konverentsil kunagi olnud,» leiab konverentsi juhatuse liige Jaan Tammsalu. Tegu on aktiivse osavõtuga ja ilmselt kirikuõpetajad tunnevad ühest ...
Kohtume kristlik-ühiskondliku nädalalehe Kotimaa peatoimetaja Mari Teiniläga toimetuse ruumes, mis asuvad Helsingis Läänesadama lähedal. Meri paistab aknast ja kui oleks selgem ilm, võiks loota, et äkki näeb teisel pool Tallinna. Kuigi Helsingit eraldab Tallinnast vaid 70 kilomeetrit, on tunda, et olen teises kultuuriruumis, milles kirikul ja kiriklikul meedial on sootuks teine roll kui meie ühiskonnas. Saan esitada ...