Sageli inimesed arutavad selle üle, milline käskudest on suurim. Tihti tundub, et üksmeelt on keeruline saavutada. Vaadates käskude peale tundub sageli, et meie jaoks tähendavad käsud vaid keelde, mida kristlane teha ei tohi. Tegelikkuses pole kõige olulisem mitte see, mida oma elus tegemata jätame, vaid hoopis see, mida me oma eluga teeme. Nii annab Jeesus oma õpetuses inimestele lihtsa armastuse kaksikkäsu, mis on kogu ...
Vahel arvatakse, et kristlase elu koosneb üksnes piirangutest, käskudest ja keeldudest. Sellise arvamuse on kujundanud ilmselt ühiskond, arvates, et usk on üksnes reeglite kogu. Ning selliste piiride seadjad arvavad täpselt teadvat, milline on üks õige kristlane. Olen kohanud inimesi, kes siiralt arutlevad, kas televiisori vaatamine on patt, kas tantsimine on patt, kas lühikese seelikuga tänaval liikumine on sobimatu. Nii pannakse ...
Lõikustänupüha kutsub meid vaatama tagasi lõppeva suve saagile ja tooma tänu Jumalale selle eest, mida oleme võinud lõigata. Tänapäeva inimese suhe loodusesse on muutunud teistsuguseks, kui oli varem, mil igapäevane leib tuli oma talu põllult. Siis sõltus inimeste heaolu ja hakkamasaamine otseselt sellest, milline oli viljasaak ja kui palju nopiti kartulit. Kui saak oli kehv, siis ootas talvel ees nälg. ...
Usk Jumalasse tundub tänapäeva inimese jaoks sageli olevat teatud usutõdede heakskiitmine. Nii võib usk tähendada mõnele inimesele Jumala olemasolu tunnistamist. Teise jaoks jälle lootust sellele, et pärast surma saab inimene igavesse ellu. Kolmanda jaoks tähendab uskumine teatud piiblitõdede kehtivaks tunnistamist. Samas on usk tähendanud alati midagi palju enamat, kui see sageli on tänapäeva inimese jaoks. ...
John Edvin Vikström (fotol), kes oli Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop aastatel 1982–1998, tähistab 1. oktoobril 80. sünnipäeva. Enne Porvoo piiskopkonna piiskopiks valimist (1970) töötas Vikström Åbo Akadeemias süstemaatilise teoloogia assistendi ja lektorina ning eetika ja usundifilosoofia abiprofessorina. Vikström ordineeriti vaimuliku ametisse 1956. aastal. Peapiiskopiks sai ta 1982. aastal. Soome kirikus ...
Eelmises Eesti Kirikus ilmunud artikkel «Põlva Püha Neitsi Maarja kirikus on nüüd tabernaakel» äratas Facebookis elavat keskustelu, milles küsiti, miks meie luterlikus kirikus on tabernaakel seni tundmatu ja nüüd mõnes koguduses nii oluline.Tabernaakel tuleb ladinakeelsest sõnast tabernaculum. See tulenes juutluses Moosese käsul ehitatud kogudusetelgist, mis oli Jumala auhiilguse paigaks Egiptuse orjusest ...
Gustav-Adolf-Werkis on aasta 2011 paljudes Saksa maakirikutes ristimise teema-aasta. Avalike suhete juhi Maaja Pauska teabe kohaselt andis Gustav-Adolf-Werk sellega seoses välja kolmest kaardist koosneva seeria, mille motiiviks on ristimiskivid erinevatest partnerkirikutest. Üks motiiv on pärit Eestist: selleks on Valjala kiriku ristimiskivi Saaremaalt. Foto autoriks on Aare Külaots. Teised motiivid on pärit Rumeeniast (metallist valatud ja ...
Elus on piisavalt palju asju, millega oleme harjunud ja mille olemasolu peame endastmõistetavaks. Elu, tervis, perekond, kodu, töö, vabadus tunduvad meie jaoks nii endastmõistetavad, et me ei oska sageli nende olemasolu tähele pannagi. Tihti märkame, kui olulised need väärtused meile on, alles siis, kui mingil põhjusel peame nendest loobuma. Siis tuleb meile meelde ka Jumal, kellelt palume uusi võimalusi. Jumalasuhtes kipub ...
Kui vaatame Jeesuse elu, siis näeme, kuidas ta andis oma elu ja õpetusega tunnistust Jumala armastusest, mis ületab kõik inimlikud piirid. Ta aitas abivajajaid, tehes haiged terveks. Isegi surm ei olnud Jeesusest tugevam ja Piiblist võime lugeda, kuidas Kristus äratas surnuid üles. Ta oli inimestega nende erinevates eluolukordades ja Issand astus patuste poolele, andes neile võimaluse pöörduda Jumala poole. Temas oli armastus ...
Elus on hetki, mil tunneme, et maailmas on palju kannatusi ja ebaõiglust. Meie Aadama ja Eeva järglastena kogeme tänaselgi päeval oma elus patu vilja, milleks on lahutatus Jumalast, haigused, kannatused ja surm. Lisaks sellele toob inimkonna tehniline progress kaasa õnnetusi, looduskatastroofe ja muid raskusi. Kuid nende selle maailma raskuste ja kannatuste keskel pole vaja kristlasel heituda, sest ta teab, et Jumal on armastus, ja armastav Jumal ...
Küllaltki sageli on inimestel harjumus vaadata teisi ja näidata nende peale näpuga. Lihtne on süüdistada oma naabreid, kolleege, koguduseliikmeid nende pahedes ja olla nende suhtes kriitiline. Sellise käitumise taga on tüüpiline variserlik hoiak, kus peetakse ennast teistest inimestest paremaks. Ilmselt variser oligi oma elulaadilt parem kui patune tolliametnik. Kuid variseri probleem oli selles, et ta oli endas nii kindel, et ei ...
Saabuv pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga, milleks on juutliku pärimuse järgi aabkuu 9. päev. Sellele sündmusele viitavad pühapäeva evangeeliumitekstid. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august.Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Sageli takistab ...
Olen kohanud inimesi, kes on väga uhked oma andekuse üle. Selline inimene võib arvata, et kõik teised on halvad ja vaid tema hea. Samas enamik inimese andekust iseloomustavatest sõnadest on välja kasvanud saabuva pühapäeva jutlusetekstist. Sõna «talent» näitab toonast rahaühikut, mille peremees andis oma sulastele, et nood seda haldaksid. Sõnad «and» ja «anne» aga vihjavad sellele, et ...
Iga inimene tahab ilmselt oma eluteel järgida tõde ja hoiduda sellest, mis on eksitus. Samas on väga raske eristada tõde eksitusest. Nii oli osade Kristuse ajal elanud inimeste jaoks Jeesus tee, tõde ja elu. Teine osa aga pidas Kristust seevastu eksiõpetajaks ja nad lõid Päästja ristile. Igaüks tegutses tõe nimel ja eksituse vastu. Kristlasel tuleb eristada tõde valest ja õige väärast ning see ...
Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: «See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!» Neil meestel polnud enam vaja ...