Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Jeesus äratab usule

Jeesuse avalik tegevus oli alanud. Inimesi õpetades ja haigeid parandades ilmutas ta oma jumalikkust. Jeesuse imeteod ja nende tunnistused, kes olid kogenud tema väge, äratasid inimestes usku temasse. Nii võisid paljud inimesed kogeda Jeesuses midagi erilist ja tänu sellele oli Jeesusel palju järgijaid. Inimesed mõistsid, et Jeesuses täitusid Vana Testamendi ennustused. Jeesuse saatis Jumal siia maailma oma rahva ja ka teiste rahvaste ...

Sakramendid toimivad Kristuse antud käsu ja tõotuse väes

Püha õhtusöömaaja sakramendist õigeusu kirikus: laotuse (suure katte) lehvitamine armulauaandide kohal usutunnistuse laulmise ajal.  «Õigeusu vaimulike teenistusrõivad. Kiriklikud sakraalesemed», EAÕK Kirjastus, Tallinn 2008 Sakramentidel on traditsiooniliste kirikute elus väga suur roll. Selle mõistmiseks vaatleme käesolevas kirjutises katoliku, õigeusu ja luterliku kiriku sakramente.Luterlik kirikLuterlikus kirikus on sakramendid pühad talitused, mille Kristus ise on asetanud. Kristus on sakramentides ja jagab armu nähtavate ainete vahendusel. Luterlikus kirikus on kaks sakramenti. Kuigi luterlikus traditsioonis on loetud sakramentideks vaid ristimist ja ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Saabuval pühapäeval käsitletakse Jeesuse avaliku tegevuse algust. Nii kõnelevad selle pühapäeva erinevatel aastatel kirikus loetavad evangeeliumikohad Jeesuse esimesest imeteost Kaana pulmas, kus Issand tegi veest veini, Jeesusest Naatsareti sünagoogis, Kristuse evangeeliumi kuulutamise algusest ja Päästja vestlusest Samaaria naisega. Neid kõiki pühapäeva evangeeliumikohti seob üks eriline joon: Jeesus ei olnud ...

Ristimise and

Pühapäeva evangeelium käsitleb ilmumispüha vanakiriklikku teemat Jeesuse ristimisest. Jeesuse ristimisega algas tema avalik tegevus. Ristimisel tuli Kristuse peale Püha Vaim ja ta hakkas täitma oma missiooni siin maailmas: kuulutama Jumala sõna ning aitama abivajajaid. Oma tegevusega juhtis Jeesus inimesi Jumala juurde. Ühest küljest tõi see kaasa rahva poolehoidu ja austust, kuid teisalt sillutas teed Kristuse ohvrisurmale ...

Vanausulistest Eestis

Isiklik usk ja austus esivanemate vastu paistab silma ka surnuaia külastamises, kuhu vanausuline ilmselt vägagi sageli satub. PÖFFil linastunud Saksa režissööri Marc Brummundi dokumentaalfilm «Kala ja sibulad» toob meie silme ette väikese Peipsi-äärse vanausuliste kogukonna. «Kõik sai alguse aastal 1710» – nende sõnadega alustab üks vana mees oma juttu Kolkja koguduse asutamisest, justkui oleks kõik alles eile toimunud. Tundub, et vanausuliste juures ongi aeg seisma jäänud. Linnas elatakse kiiret elu, koguduse keskel ...

Sõna sai lihaks

Alates pattulangemisest olid inimesed oodanud Päästjat. Jumala saadetud Vabastaja pidi aitama inimesel jõuda Jumalale lähemale, lepitama Jumala viha ja karistuse. Jumala rahvas pidi pääsema.Lunastajat ootas rahvas põlvest põlve. Loeti Päästja tulemisest kõnelevaid kirjakohti, nagu näiteks Jesaja kirjutas: «Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks ...

Issand on lähedal

Saabuv advendipühapäev on pühendatud Jee­sus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Maar­ja oli kogenud Jumalat väga erilisel viisil. Väga vähe on inimesi, kellele ingel on toonud erakordse sõnumi Jumalalt. Issand oli Maarjat väga eriliselt juhtinud ja kindlasti naine ei teadnud, mida kõigest juhtunust arvata. Enne lapse sündi tunneb iga ema ootusärevust ja samas kartust selle ees, kas kõik läheb ...

Valmistage Issandale teed

Advendiaja üks ülesanne on valmistada kristlast jõulude vastu. Võime vaadata oma südamesse ja mõelda, kas seal on kõik korras, kas oleme valmis Issanda tulemiseks. Nii ka saabuv pühapäev kõneleb tee valmistamisest. Vana Testament valmistas teed uuele, Ristija Johannes valmistas teed Kristusele, advendiaeg valmistab teed jõuludele. Iga valmistatud tee on viinud inimest lähemale Jumalale. Saabuva pühapäeva ...

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Vahel olen tundnud, et ei tahagi enam päevauudiseid jälgida, sest sealt tuleb ainult negatiivset. Ilmselt usutakse, et inimene vajab hirmu homse ees, ja tundub, et selles maailmas müüb ainult negatiivne. Kirik on selles suhtes erinev. Saabuva pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva vana ladinakeelne nimetus adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. ...

Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Kui maine valitseja saabus linna, siis tuli ta tavaliselt sõjaratsu seljas, mis sümboliseeris tema võimu. Samas on kappavast hobusest kujunenud surma sümbol, sest sõdades hukkus palju mehi. Jeesus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kombel uhkustades ja samas surma külvates, vaid tuli ...

PÖFF annab võimaluse elu üle juurelda

 Juba 15. korda on taas alates 15. novembrist võimalik osa saada PÖFFist (Pimedate Ööde Filmifestival). Viieteistkümne aasta jooksul on vaatajate arv kasvanud 5000-lt 70 000ni. See näitab, et festival on leidnud oma koha Eesti kultuurielus. Filmifestival annab võimaluse mitmes Eesti linnas vaadata kaasaegset ja head filmiprogrammi. Nii saab filmikunsti vahendusel tutvuda erinevate inimeste mõttemaailma, eluküsimuste ja usuga. Kui ...

Igavikupühapäev

Kirikuaasta viimasel pühapäeval on mitu nime. Me võime kõnelda igavikupühapäevast, surnute mälestuspühast, kuningas Kristuse pühast ning Kristusest taeva ja maa Issandana. Kõik need pühapäeva nimetused kõnelevad tegelikult ühest ja samast asjast: kõige lõpust, mis on jälle samas kõige algus. Kõigel siin maailmas on oma algus: maailm on Jumala loodud, inimene on siia sündinud, ...

Valvake!

Kirikuaasta läheneb oma lõpule ja selle eelviimane pühapäev kutsub meid valvama. Iga asja lõppedes heidame pilgu tagasi ja vaatame, mida oleme saavutanud. Nõnda ka kirikuaasta lõpus mõtleme nii sellele aastale kui ka elule tervikuna. Kas oleme saavutanud seda, mida tahtsime? Kas oleme Jumala tahet oma elus järginud? Mis on selle kirikuaasta tulemus meie jaoks?Ühelgi inimesel pole siin maailmas kindlust homse suhtes. Me ei ...

Jeesuse saadikud

Välismaal liikudes olen märganud, et tunnen ennast paremini nendes linnades, kus on olemas Eesti saatkond, sest tean, et mingite suuremate probleemide korral on siis abi lihtsam leida. Eesti saadiku olemasolu annab võõras paigas tuge. Riikidevaheline diplomaatia seisneb selles, et ühe riigi saadik on selle riigi esindaja võõral maal.Nii on kristlane jumalariigi esindaja maailmas. Võõras linnas paistev kirikutorn kõneleb ...

Usk ja uskmatus

Elus on omajagu vastandeid. Nii vastanduvad teineteisele ka usk ja uskmatus. Usk tähendab inimese elus kindlust Jumalas. Kes usub, see teab, et Jumal on temaga kõigil eluhetkedel. Usklik inimene saab pühakirjast näha, milline oli Jeesuse elu. Kristus aitas kõiki inimesi. Ta andis abivajajale abi, eksijale andeks, sihi kaotanule elumõtte. Usklik usub, et see oli nõnda. Usk ei tähenda pimedat uskumist. Usklik võib oma elus kogeda ...