Selles maailmas oma alati oma rõõme ja oma muresid. Elus on oluline näha mitte üksnes selle pahupoolt, vaid märgata ennekõike head ja ilusat. Ülestõusmispühad annavad selle hea märkamiseks palju põhjust.Pikk ja külm talv, mil kogu loodus on otsekui välja surnud, on seljataga ja võime märgata, kuidas ilm läheb iga päevaga üha soojemaks ja kogu loodus ilusamaks. See on kevadpühade ...
Saksamaa presidendiks valiti 18. märtsil luterliku kiriku pastor, parteitu Joachim Gauck (72, fotol). Talle antud mandaat presidendiametiks oli väga tugev. Gauck sai 991 häält 1228st. Saksa uus president Gauck on pärit Ida-Saksamaalt ja kannatanud ka ise sotsialistliku režiimi all. Joachim Gaucki isa küüditati 1951. aastal Siberisse, kust ta alles 1955. aastal tagasi Rostocki naasis. Rostockis õppis Joachim Gauck teoloogiat, ...
Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest ehk Jeesuse pidulikust sisenemisest Jeruusalemma. Sellega on näidatud, et tegu on Jeesuse elu tipphetke saabumisega. Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud tema elu viimastele päevadele. Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust ...
Sel pühapäeval tähistame nii kannatuse pühapäeva kui ka paastumaarjapäeva. Eesti rahvas mälestab küüditamisohvreid. Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse kirik. Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et ...
Maslow lõi kunagi väärtuste hierarhia, mis näitab, et kõige olulisemad inimese elus on fundamentaalvajadused ehk söök ja jook. Kui need on täidetud, siis jõuab inimene «kõrgemate» vajaduste rahuldamiseni. Selles ühenduses võib mõista inimeste muret oma igapäevase elu pärast, mis on Eestis saanud juba nii suureks, et läinud nädalal halvas streik mõneks ajaks meie elu. Kunagi ei ...
Tänapäeva maailmas võib sageli näha kurjust. Kui vaadata kas või televiisorist mõnda filmi, märkad, kuidas omavahel võitlevad hea ja kuri. Filmides saab näha isegi preestri läbiviidavat eksortsismi ehk kurja vaimu väljaajamist. Nii tekib kergesti kujutelm, et siin maailmas toimub pidev võitlus. Vahel võib mõni inimene isegi karta, et headus jääb alla ja kurjus võidab. Selliseks kartuseks ...
Käesoleval aastal on Soomes mitu suurt Piibliga seotud tähtpäeva, möödub 370 aastat esimese soomekeelsest piiblitõlke ilmumisest ja piibliselts saab kahesaja aasta vanuseks. Piibliselts on Soome vanim kristlik organisatsioon. Praegu Soomes kasutusel olev piiblitõlge saab sel aastal 20aastaseks. Piibliaasta koostööpartnerid on Soome Oikumeeniline Nõukogu (meie Eesti Kirikute Nõukogule vastav organisatsioon), Soome ...
Kui vaatame Jeesuse tegevust siin maailmas, siis võime märgata, kui palju head ta oma eluga suutis teha. Kuuldus Jeesuse headest tegudest levis rahva seas. Nii tuli palju inimesi oma elu probleemidega Issanda juurde abi otsima. Inimesel on elus hea, kui ta teab, kust abi leida, kuidas oma probleemi lahendada. Hädas olles võib alati minna Jumala juurde ja tema aitab. Jeesus ei olnud selline nagu tavaline juudi õpetlane, kes hoidus kõigest, mis ...
Saabuval pühapäeval võime mõelda kiusatustele. Neid on igaühe eluteel omajagu. Nii olid ka Jeesusel kõrbekiusatused, mis olid nii inimlikud. Jeesus paastus kõrbes 40 päeva. Seejärel tuli esimene kiusatus teha kivid leibadeks, mis tähendas Jumala ande enda hüvanguks kasutamist. Teine kiusatus tähendas liigse riski võtmist ja kolmas raha nimel elu missioonist loobumist. Jeesus suutis Jumala Pojana neile ...
Piiskopi ametisse pühitsemisel 12. veebruaril Soomes Espoo toomkirikus osales peapiiskop Andres Põder. Pühitsemistalituse toimetasid Soome kiriku peapiiskop Kari Mäkinen, keda assisteerisid piiskopid Kaarlo Kalliala, Björn Vikström, peapiiskop Andres Põder, Gregor D. Duncan Šoti, Tuulikki Koivunen Bylund Rootsi, Erling Pettersen Norra ja Josaphat Shanghala Namiibia kirikust. Mitme Soome piiskopi kõrval teenis kaasa ka Olav ...
Saabuv pühapäev valmistab meid astuma paastuaega, mis nädala pärast kolmapäeval algab.Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Päästja alustab teekonda Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. See tee pole Jeesuse jaoks kerge, sest ta peab kogema selle maailma kurjust, ebaõiglust ja omakasupüüdlikkust. Kuid just sellel teel Inimese Poeg kirgastatakse. Just kannatuse tee annab Kristuse elule erilise ...
Saabuva pühapäeva evangeeliumitekstides räägitakse Jumala sõna külvist. Jeesuse maapealse elu eesmärk oli juhtida inimesi päästele. Ta külvas oma elu ja õpetustega Jumala sõna. Kes kohtus Kristusega, sai Jumala kõnetuse osaliseks. Aga mitte üksnes Jeesus ei külvanud Jumala sõna, vaid ka tema jüngrid said selle ülesande. Jumala sõna külvi töö ei olnud nende jaoks ...
Pühapäeva ladinakeelne nimetus septuagesima ('seitsmekümnes') väljendab päevade arvu, mis jääb ülestõusmispühadeni. Seda pühapäeva on nimetatud ka 9. pühapäevaks enne ülestõusmispüha. Kogudus pöörab nüüd pilgu saabuvatele pühadele. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg. Kogudust kutsutakse üles kannatlikult elama ja tegutsema, lootes ...
Tampere piiskop Matti Repo õnnistas 9. jaanuaril Hausjärve kirikus ametisse Soome rahvamisjoni uue juhi Mika Tuovineni. Mika Tuovinen, kes astus rahvamisjoni teenistusse juba 1993. aastal, on olnud tööl Saksamaal ja Eestis, tegutsenud aktiivselt nii Tartu Pauluse koguduse juures kui ka misjonikeskuse tööd korraldades. Üks Mika Tuovise ametisse seadjatest oli praost Joel Luhamets. Tuovinen soovib oma töös rõhutada nii ...
Pühapäeva piiblilugemised kõnelevad Jeesuse meelevallast loodusjõudude üle. Jeesus vaigistas tormi, ta kõndis vee peal. Need on imed, mida inimene ei suuda. Oleme inimestena vastupidiselt täiesti sõltuvad loodusest. Avades ajalehe, võib pea iga päev lugeda õnnetustest, mida loodusjõud on selles maailmas põhjustanud. Tugev lumesadu või torm jätab meid ilma elektrita ja kui voolukatkestus kestab tunde, ...