Me oleme harjunud, et kõige eest siin elus peab tasuma. On normaalne, et heale teole vastatakse hea teoga. Vahel on tunne, et inimesed teevadki head selleks, et saada seda teistkaudu tagasi. Eriti poliitikas paistab selline hea teo eest tasu ootamine selgelt silma. Selleks, et elus edasi liikuda, tuleb see heal juhul välja teenida, halval juhul ka välja osta. Halvimal juhul arvatakse, et kõik on ostetav ja müüdav ning seda isegi seadust rikkudes. Kõrge korruptsiooniindeks ...
Sel pühapäeval käsitletakse Jeesuse avaliku tegevuse algust. Jeesus kutsub inimesi nägema Jumala suuri tegusid. Kristus andis tunnistuse nii sõna kui teoga. Just see oli parim tunnistus sellest, et ta oli Jumala Poeg, maailma Päästja. Inimesed võtsid vastu sõnumi Jumalast, mis oli kinnitatud imeteoga. Selline kuulutus puudutas kõiki. Mõnele valmistas see rõõmu leitud eluteest, teistele aga tõi hinge kadeduse ja viha. Jumala Sõna ja sellega kaasnevad teod puudutavad ...
Saabuva pühapäeva evangeelium kõneleb Jeesuse ristimisest. Tänapäeval arvatakse sageli, et kõik sõltub inimesest ja tema tegevusest. Kui asetada inimene kõige keskpunktiks, siis on lihtne öelda, et pole vaja ei ristimist ega muid kiriklikke talitusi. Ometi pole see nii. Ajalugu on näidanud, et kõik ei sõltu sugugi meist ja kui inimlik pool ei suuda elu kanda, siis tuleb leida selleks midagi muud. Üks elu alustala, mis on pidanud aegadele vastu, on Jumal ja usk temasse. Usk ...
Matteuse evangeeliumi järgi tulid tähetargad hommikumaalt kummardama Jeesus-last. Nad leidsid tee Päästjani, järgides taevas olevat erilist tähte. Neid tähetarkasid tuntakse ka kui kolme tarka või kui kolme kuningat.
Piibel ei maini siiski ei tähetarkade arvu ega ka mitte nende kuninglikku sugu. Pigem on seega tegu legendi või oletustega, millel on taustal oma sümbolimaailm.
Number kolm vihjab kristlikus traditsioonis pühale Kolmainsusele ja on niiviisi täiuslikkuse ...
Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae Domini – Issanda ilmumine) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale. Lugu tähetarkade tulemisest Jeesus-lapse juurde on Matteuse evangeeliumis. Seal ei mainita ei tähetarkade arvu ega kuninglikku staatust. Ometigi ...
Saabuv pühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Maarja on väga olulisel kohal kristlaste jaoks, sest just tema koges Jeesus-lapse sündi oodates kõiki neid vastakaid tundeid, mida maailm Jumala Pojale mõeldes tänapäevalgi tunneb. Maarja koges nii ootusärevust kui lootust. Teisalt nägi ta inimeste kadedust ja pahatahtlikkust. Jõulude ajal vastanduvad valgus ja pimedus, headus ja kurjus. Süütame jõulude ajal küünla märgiks, et Jeesus on maailma ...
Jõulude lähenedes kasvab meie ootus suuremaks. Ootame pühalikku tunnet. Tahame taas laulda kauneid jõululaule ja kuulda evangeeliumi Päästja sünnist. Nii ootas Vana Testamendi aja rahvas Messiat. Teda oodati aastasadu ja prohvetid kuulutasid Päästja tulemisest. Nad kõik olid omal viisil teevalmistajad Issandale. Iga kord, kui räägiti ootusest, valmistasid inimesed end ka Päästja tulemise vastu ette. Jeesuse eluajal oli suurimaks teevalmistajaks Ristija Johannes, kes ...
Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Maailma lõpp on ka tänapäeva inimeste jaoks ütlemata põnev teema. Sellest räägitakse palju. Aeg-ajalt pakub keegi välja kuupäevi, mil maailma lõpp saabuma peab, ja on kohe kuulus, sest tegu on inimeste jaoks olulise teemaga. Kui vaadata inimeste tundeid võimaliku maailmalõpuga seoses, siis tavaliselt tuntakse hirmu ja kartust. Nii mõnigi rikas ameeriklane on ehitanud endale varjendi, mis peaks teda sel puhul ...
Uuringufirma OÜ Faktum & Ariko tehtud küsitluse tulemus sedastab, et kasvanud on nende inimeste hulk, kellele pole südamelähedane ükski religioosne liikumine.
Firma küsitles juulikuu omnibus-uuringu raames 15–74 aasta vanuseid Eesti elanikke teemadel, mis puudutasid informeeritust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega, sh eestimaalaste usulisust.
Küsiti, milline religioonidest on vastajale kõige südamelähedasem. Kui võrrelda käesoleva ...
Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Jeesus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kombel, vaid alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Piibel kõneleb, kuidas kõige puhtam tegu pole mitte selles, mida inimene saab endale, vaid selles, mida ta saab anda teistele inimestele. Andmises on tõeline armastus. Jumal ise kinnitas neid sõnu, kui ta saatis oma ainusündinud Poja siia ...
Kirikuaasta viimane pühapäev kõneleb meile kõige lõpust. Nii nagu lõpeb see kirikuaasta ja tema ring, nõnda lõpeb kord see maailm ja tema saatus. Kirikuaasta lõppedes astume uude, kuid kuhu astume selle maailma lõppedes? Pühakiri kõneleb, et maailma lõpus tuleb Kristus tagasi. Siis ei tule ta enam mitte lapsena, vaid hoopis Issandana, kelle käes on kogu meelevald ja kes otsustab siis inimeste saatuse üle. Maailma ajaloos on palju hirmu tuntud Kristuse taastulemise ees. ...
Sel nädalal on kirikuaasta eelviimane pühapäev ja selle teemaks on valvamine, mis rõhutab kirikuaasta lõpul vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku ootust. Küllalt sageli võib juhtuda, et elame vaid tänases päevas ega oska vaadata kaugemasse tulevikku. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unustab, et ta ei ela siin jäädavalt. Selle elu järel peame kõik seisma Jumala ees ja andma aru oma elust. Siis on oluline nii see, mida oleme teinud hästi või valesti, kui ka ...
Riigi kodanikuks olemine annab inimesele alati teatud eelised selles maailmas. Riik, mille kodanikud oleme, kannab meie eest hoolt nii kodumaal olles kui ka välismaal viibides. See annab elule turvatunnet. Olles kodanikud oleme alati oma riigi ja rahvuse esindajad maailmas. Nii otsustatakse mujal eestlaste üle just meie tegevuse ja käitumise põhjal. Kristlane on lisaks sellele, et ta on maise riigi kodanik, ka Jumala riigi kodanik. Ristimises võetakse inimene Jumala lapseks ...
On terve rida sündmusi, kus kohal on vaimulik ja korraldab kiriklikku talitust. Nii on see näiteks ausamba avamisel, uue hoone valmimisel vmt puhul. Olen kuulnud, et nende toimingute kirjeldamiseks kasutatakse sõnu pühitsema ja õnnistama. Mis vahe on pühitsemisel ja õnnistamisel ja millal üht või teist sõna kirikliku talituse juures kasutatakse? Kirikukäsiraamatu neljas osa, milleks on pühitsemis- ja õnnistamistalituste käsiraamat, annab vastuse Teie küsimusele: «Kiriku ...
Oleme kirikuaastas ajas, mil on mitu olulist püha. Selle lehenumbri ilmumise päeval tähistame usupuhastuspüha, mis meenutab, kuidas Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millega ta soovis kirikut tuua tagasi Jumala sõna alusele. On oluline mõelda meie juurtele ja samas sellele, milline on reformaatori sõnum praegusele kirikule. Kas suudame püsida usus ja elada Jumala sõna kohaselt? 1. novembril on pühakutepäev, mil meenutatakse inimesi, kes on oma ...