Inimese jaoks on tavaliselt surm midagi hirmsat ja lõplikku. Tegu on olukorraga, milles inimesest endast ei sõltu midagi. Keegi ei tea täpselt, mis on pärast surma. Seepärast tunneb inimene sageli hirmu selle teema ees, sest tema ei kontrolli surma järel enam olukorda. Kristlane erineb teistest inimestest selle poolest, et tema usub surma järel ees ootavat elu Jumala juures. Kristus suri, kuid Jumal äratas ta surnuist. See on tõendus elu võidust surma üle. Jeesus näitas ...

Tänapäeva maailmas on väga vähestel kogemusi karjaskäimisest. Ometi teame kõik, mis on karjase roll. Ta vastutab enda hoolde usaldatud loomade eest. Ilma karjase tööta läheb kari kergesti laiali ja loomi ähvardavad mitmed ohud. Alati on hea, kui kogenud karjane ennetab ohtusid ja suunab oma karja just nendele teedele, mis on parimad. Inimest ei saa küll võrrelda kariloomaga, kuid meiegi oleme ekslikud ega oma maailmast täit ülevaadet. Jumal on see, kes näeb minevikku, ...

Usk surnute ülestõusmisse ja igavesse ellu on kristluse tuum. Sellest usust lähtudes elab usklik oma elu ja teeb oma valikuid, sest maapealsest elust sõltub igavene ja nende pikkus on võrreldamatu. Usklik inimene püüab elada oma elu nõnda, et maise elu lõppedes võiks ta saada igavikku, kus on kõik hea. Samamoodi püüab ta vältida hukatusse sattumist, kus on kõik halb. Kristuse ülestõusmine kõneleb elu võidust surma üle ja seda kinnitas ka Kristus, kui ta end jüngritele ...

Iga inimese ellu kuulub nii raskeid kui ilusaid hetki. Selleks, et märgata heade päevade ilu, on vahel vaja enne kannatada ja taluda raskusi. Ka Kristus kannatas selles maailmas. Tema õpetust ei võtnud kõik vastu. Inimlik kadedus ja kurjus ründasid teda põhjuseta ning viisid maailma Päästja ristile surema. Patuta inimese peale asetati kogu maailma patt, mis oli ränk ja valus koorem. Selle kannatuse põhjus oli lunastus, inimeste vabaks ostmine surma ja patu käest. Nii andis ...

Katoliku kiriku uus paavst on Jorge Mario Bergoglio, kes valiti ametisse 13. märtsil. Paavstina kannab ta Assisi Franciscuse järgi nime Franciscus. Püha Franciscus rõhutas oma õpetuses vara jagamist vaestele: nii näitab paavst ka oma nimevalikuga vaesuse vastu võitlemise olulisust. Valitud paavsti kohta räägitakse, et ta on tagasihoidliku elustiiliga, valmistab ise süüa ja sõidab ühiskondliku transpordiga. Bergoglio on avaldanud toetust vaestele ja seda eriti oma ...

Oleme astumas suurde ehk vaiksesse nädalasse. Saabuva pühapäeva nimetus palmipuudepüha (ld dominica palmarum) tuleb saabuva pühapäeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Inimeste jaoks oli suur elamus näha tuntud õpetajat ja tervendajat Jeruusalemma sisenemas. Ilmselt loodeti, et Jeesus teeb jätkuvalt imesid. Teisalt oodati Kristuselt võibolla mingit rahvuslikku sõnumit. Osa soovis kuulda tema õpetusi. ...

Kannatuste pühapäevaga (ld dominica passionis) algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud sageli tema olemust ega ülesannet. Kristuse õpetus oli ühest küljest võttes küll nii lihtne, et iga inimene suutis sellest aru saada, kuid teisalt muutis Jeesus väga olulisel määral kivistunud juutlikku õpetust. Õpetuse reformimine ja muutmine on alati valuline protsess, mis tekitab vastuseisu ja mõistmatust. Üks Kristuse kannatusi oligi seotud sellega, ...

Saabuva pühapäeva piiblilugemised viie tuhande toitmisest ja inimese vajadusest vaimuliku toidu järele on andnud pühapäevale nime – leivapühapäev. Igapäevaelus vajab inimene sööki, jooki, riideid ja kohta, kus elada. Kui need põhivajadused on rahuldatud, siis on inimene vaba kasvama muude väärtuste suunas. Seega tähendab leib kõike olulist, mida elus vajame. Jeesus ütleb, et ta on eluleib. Nii nagu inimene vajab sööki-jooki, nii vajab ta ka usku. Ilma usuta on inimesel elus ...

Maailmas võime sageli kohata kurjust. See rikub inimestevahelisi suhteid, tekitab sõdu ja tülisid, kiusab taga kristlasi ega lase neil oma usku tunnistada. Kurjus lahutab inimese Jumalast, ligimesest ja loodusest. Igaühel tuleb vahel kokku puutuda kurjusega. Kuid kurjust pidi kogema ka Jeesus, kui teda taga kiusati. Kristus suri ristil ja sellegi karistuse taustal on inimeste kurjus ja kadedus. Jee­sus kannatas valesüüdistuste all, kui kurjuse jõud ütlesid, et ta teeb ...

Maailmas on palju probleeme. Haigused vaevavad inimesi ja tihti on meil mure igapäevase elu pärast. Sageli kogeme Pauluse kombel, et «head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen» (Rm 7:19). Inimest koormab suutmatus oma elu valitseda. Maailmas on nii palju pimedust. Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Kui meie elus on raskusi, siis võime lugeda pühakirja ja näha, kuidas Jeesus aitas inimesi. Selle ...

Palvepäevi on kristlikus kirikus peetud alates selle algusest. Palvepäevaga liitub sageli kahetsus ja paastumine. Palvepäevade eelkäijaiks võib pidada katoliku kiriku Quatember-päevi (Quatuor tempora, neli aega), mis olid tugevalt seotud aastaaegade vaheldumisega ja millega sooviti igat neljast aastaajast «kahetsuse, tänu ja palvega pühitseda Jumalale». Aastaaegade vaheldumist mõisteti Jumala kingina. Samas nähti inimese sõltuvust looduse andidest ja sellega seoses sooviti ...

Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest. Hingevaenlane pakkus Kristusele maiseid väärtusi, mis ei ole püsivad. Kristus võitis saatana kiusatused ja läks kindlalt edasi oma teed vastu kannatusele ja surmale. Mõeldes eesootavale teele võis kiusatuste hetkel olla Jeesuse valik küllaltki raske. Vastandusid inimlik kannatus ülla eesmärgi nimel ja edu selles maailmas. Issand valis kannatuste ja surma tee ning hülgas maise edu tee, ...

See pühapäev valmistab kirikulisi ette paastuaja vastu, sest järgmise nädala kolmapäeval, 13. veebruaril on tuhkapäev ja sellest alates kuni ülestõusmispühadeni kestab paastuaeg. Nii käsitleb kirikuaasta juba saabuvast pühapäevast alates Jeesuse elu paastu ja kannatuse aspektist lähtudes. Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Algab teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Kristuse jaoks oli see väga raske tee, sest ta teadis ette tee lõppu, milleks oli ...

Soome meedia on viimasel ajal kirjutanud väga palju usuõpetusest ja arutanud küsimuse üle, kas usuõpetus vajab uuendamist või mitte. Õpetuse uuendamise vajadust on rõhutanud väga tugevalt Helsingi ülikooli religiooniõpetuse didaktika professor Arto Kallioniemi, kes oli lahkelt nõus andma Eesti Kirikule intervjuu, selgitamaks Soome usuõpetuse olukorda ja analüüsimaks Eesti usundiõpetuse olukorda. Milline on Soome usuõpetuse ajalugu ja olukord tänapäeval? Tänapäevane Soome ...

Igal sõnal on kaal. Sõnad võivad teha inimese õnnelikuks, aga nad võivad tuua ka kannatust ja valu. Õige sõna õigel ajal ja kohas muudab maailma paremaks. Kuulujutud ja teistest paha rääkimine toob esile elu pahupoole ja põhjustab kannatust. Inimese kõige ilusam pool on esil sõnades, nagu ka tema elu pahupool tuleb just kõnes esile. Keset inimlikku sõnade maailma on Jumala sõna. Sõnum Jumalast on siin maailmas eesmärgiga muuta seda paremaks. Jumal annab inimesele andeks ...