Piiskoplik nõukogu arutas jumalateenistusega seonduvat
15. juunil kogunenud piiskoplik nõukogu otsustas jumalateenistuskorra ühtlustamise poolt. Praegu kehtivad meie kirikus paralleelselt kaks liturgilist korda: agenda (1951) ja kirikukäsiraamat (2008). Juba 2018. aasta kevadel tegi piiskoplik nõukogu põhimõttelise otsuse algatada EELK ühtse jumalateenistuskorra koostamine. Assessor Marko Tiitus tutvustas nüüd piiskoplikule nõukogule konkreetseid ettepanekuid ja võimalusi, mis on päevakorda kerkinud seoses uue ...
Anne Burghardt on seltsi uus esimees. Arhiiv.
Akadeemilisel Teoloogia Seltsil on uus juhatus.
Akadeemilise Teoloogia Seltsi üldkoosolek toimus 11. mail veebikeskkonnas Zoom. Tegu on vanima eesti usuteadlasi koondava erialaorganisatsiooniga. Praeguse seltsi eelkäija Akadeemiline Usuteadlaste Selts loodi aastal 1921 ja selle liikmeskonna moodustasid Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud, üliõpilased ja vilistlased. Seltsi põhikirja järgi on eesmärk edendada ...
Leeripüha Helsingi Kallio koguduse Alppila kirikus 30. mail.
Dagmar Õunap.
Helsingi Kallio koguduse Alppila kirikus konfirmeeriti kaheksa leerilast.
Alates märtsikuust töötas täiskasvanute leerikool Helsingis elavatele eestlastele. Kuna Soome kirikus on koroonapiirangud karmimad kui Eestis, siis toimus kogu leeriõpe sel korral veebis. Kui üldiselt on veebi teel toimuvatel kursustel oma tugevad puudused, mis seonduvad nõrga isikliku kontaktiga, siis sellisel, veebis ...
Et kirik on püsivust hindav institutsioon, siis on ka EELK jaoks oluliste dokumentide muutmine tehtud vägagi keeruliseks: põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku kirikukogu liikmetest.
27.–28. aprillini toimunud EELK XXX kirikukogu muutis põhikirja, andes loa piiskopkondade moodustamiseks.
Ettepanek leidis toetuse
Muudetud põhikirjas mainitakse esimest korda mõistet piiskopkond: „Piiskop on peapiiskopi ...
Igast kirikust võib saada katedraalkirik. Olev Soansi graafiline kaart „Sacrariorum charta architecturae Estoniae “, 1977. a. Arvo Tarmula.
Kirikukogu tegeles oma 27. ja 28. aprilli koosolekul EELK põhikirja muutmisega ja kirikuseadustiku muutmisega.
Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kirikukogusse kuulub 65 liiget ja lisaks neile emerituuris olevad piiskopid hääleõigusega. Põhikirja muutmine kuulub kirikukogu võimkonda. Põhikirja muutmise ...
Joosua raamatus on kirjeldus Jeeriko linna vallutamisest.Repro.
Joosua raamatus on Jumal kogu maailma Issand. Ta on Jumal, kes vabastas oma rahva Egiptuse orjusest ja juhtis oma rahvast kõrberännakul. Ta on Jumal, kes lubas Iisraelil vallutada tõotatud maa ja kes täidab kõik tõotused.
Vana Testament algab viie Moosese raamatuga, mis räägivad esmalt kogu inimkonna ajaloost (1Ms peatükid 1–11) ja seejärel Iisraeli rahva ajaloo algetappidest (alates 1Ms 12. ...
Eriolukorra ajal koliti suur osa koguduste töövormidest veebi: seal peeti jumalateenistusi, leeritunde, palveringe ja piiblitunde. Fotol Tartu Kolgata baptistikoguduse info piirangute aja koguduseelu kohta. Kätlin Liimets.
Eelmise aasta 12. märtsil kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas.
Avalikke jumalateenistusi ei saanud pidada kuni 10. maini 2020, mille järel võis neid ...
Kirikuaasta suurimad pühad on ülestõusmispühad. Sellele eelnevasse nädalasse jääb suur neljapäev, mis on armulaua seadmise püha. Samal päeval Jeesus pesi oma jüngrite jalad. Suurel reedel Jeesus suri ristil, kandes inimeste patud. Vaiksel laupäeval oli ta hauas ning pühapäeva varahommikul leidsid naised tühja haua: Jeesus oli üles tõusnud. Nende pühade iga päev kõnetab meid omal viisil ning aitab luua silda ristiusu keskse sõnumi ja meie argielu vahele. Järgnevalt vaatame, ...
19. sajandi hõbetatud karikas ja pateen, mis moodustavad osa koduse armulaua komplektist. Karikas kuulus algselt Narva soome-rootsi kogudusele, viidi 1944 Rootsi ja anti 2003. aastal Tallinna Rootsi-Mihkli kogudusele.Muinsuskaitseamet.
Luterlikul jumalateenistusel on kaks keset: Jumala sõna ja armulaud. Pandeemia ja kehtiv erikord ei ole seda põhimõtet muutnud, küll aga raskendanud sakramentide jagamist.
Vaadates Eesti luterliku kiriku arenguid, torkab silma, et ...
Eesti Vabariigi aastapäeval peeti Tartu Pauluse koguduse Soome Siilinjärvi sõpruskoguduses eestikeelne palvus.
Siilinjärvi koguduse õpetaja Olli Kortelainen (fotol) ütleb Eesti Kirikule, et idee eestikeelse palvuse pidamiseks Eesti Vabariigi aastapäeval tuli nende koguduse rahvusvahelise töö pastorilt Reetta Kallannelt, kes vastutab ka Tartu Pauluse kogudusega tehtava koostöö eest. Siilinjärvi koguduses on igal kolmapäeval kell 12 palvus, mida edastatakse koroonaajal ...
Mari Leppänen (42, fotol) ordineeriti Turu piiskopkonna piiskopiks 7. veebruaril.
Ta on kolmas Soome kiriku naissoost piiskop Askola ja Hintikka järel. Leppänen on vaimulikus ametis alates aastast 2012, mil ta alustas tööd Liedo koguduse pastorina. Kahe pastorina töötamise aasta järel on ta juhtinud mitmeid projekte Soome luterliku kiriku kirikuvalitsuses ja olnud piiskopi assistent. Enne piiskopiks valimist töötas Turu piiskopkonna dekaanina. Paar aastat enne seda ...
Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud uurimusest „Elust, usust ja usuelust“ selgub, et kolmandik Eesti elanikest külastab jumalateenistust korra-paar aastas. Tegu on suure hulga inimestega, kes satuvad kirikusse harva, enamasti pühade ajal. Kiriku jaoks on see parim võimalus teha misjonitööd ja kõnetada inimest. Teisalt võib kirikus käik tuua ka negatiivse kogemuse ja inimese suisa eemale peletada. Tänases mõttevahetuses küsisin kolmelt Tartu ülikooli usuteaduskonna ...