Igaühel on elus nii kergemaid kui raskeid aegu. Keerulistel eluhetkedel mõtleme sageli sellistele eluväärtustele, mis headel aegadel pole kõige aktuaalsemad. Nii leiavad inimesed sageli tee usu juurde ka just elukriisides. Just siis esitame endale olulisi küsimusi ning otsime elu mõtet ja sihti. Kes aitab siis, kui ükski inimene meid enam aidata ei saa? Kust leida abi, kui seisame silmitsi raske haiguse või surmaga, kui inimsuhted kannatavad, kui pole enam neid asju, mis ...

Inimesest teeb inimese see, et ta suudab mõelda ja analüüsida ning teha mingeid valikuid. See pole sugugi alati kõige kergem ja sageli eksime. Selleks, et tulevikus vältida samade vigade tegemist, on vaja ennast läbi katsuda ja mõelda elu üle järele. Kui inimene seisab Jumala ees, siis tunnetab ta Issanda tõelist suurust ja enda probleeme. Vahel on meie häda selles, et me ei võta piisavalt aega palvetamiseks ja enda läbikatsumiseks. Siis võib juhtuda, et inimene muutub ...

Saabuvat pühapäeva kutsutakse apostlite pühapäevaks ja sel päeval meenutatakse kõiki apostleid. Apostel on kristlikus tähenduses Jumala saadik maailmas. Apostlid olid Jeesuse jüngrid, kes said tema ülestõusmise tunnistajateks selles maailmas. Kui vaadata apostlite tegevust, siis nad pühendusid jumalasõna kuulutamisele maailmas. See polnud sugugi kerge töö, sest nii variserid ja kirjatundjad kui ka Rooma riigi võimud tegid kõik võimaliku selleks, et nende tööd nurjata. Nii ...

Kristluse kõige tuntumas palves, meieisapalves, palvetame: «Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.» Sellesse lausesse on kokku võetud kristluse õpetuslik alus. Inimene on Jumala ees seistes alati patune ja ekslik. Keegi ei saa öelda, et tema on õige inimene. Seepärast vajab inimene igal päeval andekssaamist, meeleparandust ja uuestisündi. Jumal andestab alati inimesele, sest ta armastab teda. Jumal saatis oma Poja siia maailma, et saaksime ...

Igaüks teab, kui halb tunne on, kui oleme midagi kaotanud. Väikese asja kaotust on lihtsam üle elada kui millestki olulisest ilma jäämist. Kõige suurem kaotus on inimese elus ilmselt siis, kui ta jääb ilma endale olulisest inimesest. Sellega kaasnevad lein ja pisarad. Leinatunde toovad kaasa nii lähedase inimese surm kui suhte purunemine. Samuti tunnevad vanemad kurbust, kui lastel elus halvasti läheb. Olen vaadanud vanglas lähedasi külastavaid inimesi ja näinud nende silmis ...

Elus saame palju kutseid. Kui avada hommikul arvuti, siis võib olla kindel, et meilikasti on saabunud paar kirja, mis kutsuvad kuhugi. Inimesed helistavad, kutsuvad külla ja sünnipäevale. Tööl kutsutakse koosolekutele. Tänapäeva maailmas on võimatu vastu võtta kõiki kutseid, sest neid tuleb nii palju. Seega seisab inimene püsivalt valiku eest, kuhu minna ja kuhu mitte. Oluline on otsustada, milline kutse vastu võtta, millisest loobumisest vabandavalt teatada ning millist ...

Inimestega vesteldes olen tihti märganud, et me räägime väga palju materiaalsetest asjadest ja rahast. Ilmselt on nii, et kui inimesel on millestki puudus, siis sellele ta mõtleb ja sellest räägib. Samas tekib sageli tunne, et raha ja materiaal­sed asjad võivad saada elu sisuks. Sel juhul teeb inimene kõike vaid raha pärast ega oska muid asju elus hinnata. Kumb on siis olulisem, kas töö eest makstav palk või töö sisu ja meeldivus? Kas peresuhted ja laste kasvatamine on ...

Jumal ja inimene on täiesti erinevad. Jumal on Looja ja inimene on loodu. Jumal on täiuslik ja inimene on patune. Jumalat ja inimest ei saa võrrelda. Kuid teisalt lõi Jumal inimese oma näo järgi. Jumalanäolisus on see, mis annab inimesele erilisuse. Inimene on suuteline selle maailma kulgu muutma ja samuti looma. Meie loodu on oma kvaliteedilt nõrgem kui Jumala loodu, kuid siiski on meil vastutus maailma ees. Inimene peab vaatama, et ta oma loomisega ei teeks halba ...

EELK õpetuskomisjon arutas 13. mail usuteaduse instituudis toimunud kolm tundi kestnud koosolekul pikalt vabamüürluse temaatikat. Koosolekul olid kohal kõik õpetuskomisjoni liikmed: peapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone, õp dr Arne Hiob, õp dr Tõnis Nõmmik, õp dr Ove Sander, õp dr Kaido Soom ja õp dr Randar Tasmuth. Õpetuskomisjon tegutseb piiskopliku nõukogu komisjonina ja selle ülesanne on kujundada seisukohad peapiiskopilt ja piiskoplikult nõukogult saadud õpetusse ...

Esimesel nelipühal annab peapiiskop Andres Põder Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile Jānis Vanagsile üle EELK Teeneteristi I järgu ordeni. See pole sugugi esimene autasu, mille Läti peapiiskop Eestist on saanud. Veebruaris 2006 anti talle üle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk. Lätlased on meie naaberrahvas, kuid tegelikkuses teame oma lõunanaabritest pahatihti liiga vähe. Selle vea parandamiseks olin Riia kesklinnas asuvas Läti Evangeelse Luterliku Kiriku ...

Tänapäeva inimene tunneb end sageli üksikuna selles maailmas. Inimsuhted on keerulised, perekonnad purunevad ja tihti ei suuda inimhing leida endale elu mõtet ja sihti. Nelipühade eel olid jüngrid samalaadses olukorras. Jeesus, kes oli olnud kogu aeg nende kõrval, oli võetud taevasse. Nende jüngristaatus ei olnud paljude silmis enam austust väärt. Hirm ja üksindus oli nende südames. Jumalal oli aga vastus jüngrite üksindustundele: ta saatis Püha Vaimu neile lohutajaks, ...

Inimesel on elus alati oma küsimused ja hirmud. Samuti on need seotud usuga. Kas Jumal on olemas? Kas ta kuuleb palveid? Kas Jumal aitab ja hoolib? Need on küsimused, millele iga kristlane on oma elus mõelnud. Kiriku õpetus rõhutab, et usk ei ole mitte inimese enda püüdluse saavutus, vaid Jumala kingitus. Püha Vaim tuleb ja annab inimesele selguse kõige olulisemates usulistes küsimustes. Kui inimesel on Jumala Vaim, siis ta ei usu mitte sellepärast, et teised talle midagi ...

2011. aasta rahvaloenduse tulemused näitavad, et loendatud 15aastasest ja vanemast elanikkonnast (1 094 564) tunnistab 320 872 inimest (29%) kindlat usku. Eelmise rahvaloenduse (2000) andmetega võrreldes pole see protsent oluliselt muutunud. Kasvanud on mittekristlike usuliste liikumiste pooldajate hulk, kuid nende arv on ühiskonnas siiski marginaalne. Kristlasi on elanikkonnast 31 0481 (28%) ja mittekristlikke uske peab endale omaseks 10 391 (1%) loendatud 15aastastest ja ...

Tänapäeva maailmas hinnatakse inimest üha enam tema suhtlemisoskuse põhjal. Hea töökoha saavad ennekõike need, kes oskavad hästi suhelda. Väga tähtis on peresisene suhtlemine. Lapsed peavad tegema kooli sisseastumiskatseid, mis näitavad nii nende arengut kui ka suhtlusoskust. Nii nagu argielus väärtustame suhtlemist, peaks sellel olema tähtis koht ka usuelus. Inimene suhtleb Jumalaga palves. Palvetades räägime Jumalale nii oma rõõmudest kui muredest. Tihti tuleb Jumal ...

Olen suhelnud paljude inimestega, kes elavad väljaspool Euroopa Liitu. Alati on nendega vestlemisel tekkinud tunne, et nad on kuidagi kadedad selle pärast, et olen Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik. Tänu sellele saan mina vabalt ilma viisata käia enamikus Euroopa riikides ning saan igal pool loota abile. On suur asi olla mingi riigi kodanik, kes sinu eest hoolt kannab. Veel olulisem on aga olla taevariigi kodanik, sest siis saab elus loota Jumala abile. Jumala riigi ...