Rootsi luterliku kiriku pastor professor Eva Hamberg, kes on kiriku õpetuskomisjoni kõrges ametis olnud, lahkub Rootsi kirikust. Rootsi luterliku kiriku pastor professor Eva Hamberg, kes on kiriku õpetuskomisjoni liige, otsustas jätta oma ülesanded ja lahkuda kirikust. Samuti loobub ta pastori ametist. «Mul on kohustus teha etteheiteid. Kui kuulun Rootsi luterlikku kirikusse, kannan osaliselt vastutust kiriku sekulariseerumises (ilmalikustumises),» selgitas Eva Hamberg ...

Kirikuaasta läheneb lõpule ja oleme astumas selle eelviimasesse pühapäeva, mille teemaks on valvamine. Mõeldes tulevikule on loomulik, et valmistume selleks ja teeme plaane. Kuigi kirikuaasta pole veel lõppenud, võib kaubanduses näha juba esimesi märke jõuludeks valmistumisest. Enne puhkust mõtleme hoolega, mida sellega teha. Kui laps läheb kooli, planeerivad vanemad varakult tema kooliteed ja otsivad parimat kooli. Töötav inimene mõtleb oma pensioni peale. Nii on elus ...

Elu ja surma küsimused on meie jaoks alati rasked. Siin tunneb inimene oma piire. Elus võime palju saavutada, kuid surm on ikka inimesest tugevam. Ei raha ega varandus suuda meid kaitsta surma eest. Kuna surm on negatiivne vältimatu paratamatus, kardab sageli inimene surma teemat ja väldib sellest kõnelemist. Usklik inimene ei pea surma kartma. Ta teab, et Kristus on surma võitnud ja avanud meile võimaluse pääseda surmast ellu. Ainult usk annab vastuseid küsimustele, mis on ...

Kristlane on kahe riigi kodanik. Jumalalapsena on ta taevariigi kodanik ning inimesena samaaegselt ja samaväärselt selle maailma kodanik. Lutheri jaoks oli oluline, et oldaks ühtaegu kahe jalaga taevas ja maa peal. Nii suudame elada usuelu, andes samas tunnistust oma usust teistele. Kahe jalaga maa peal olles näeme selle maailma ebaõiglust ja nõrkust. Kõigil on oma vead ja puudused. Küsimus on selles, kas oleme valmis elu muutma ja nende vastu võitlema. Oktoobrikuu viimasel ...

Elu tugevaimate tunnetega on alati hea astuda Jumala ette. Temale võime rääkida nii headest tunnetest kui ka vihast. Jagades oma tundeid Jumalale, katsume läbi ka oma südame. Nii tehes mõistame, et meie kellegi elu pole täiuslik ja hea. Igaühel on oma vead ja puudused. Jagades Jumalale oma tundeid, tuleb südamesse tavaliselt ka süütunne selle pärast, et me teeme ise vigu ning pole täiuslikud. Vaid Jumal on täiuslik ja hea. Tulles Issanda ette võime vaid kahetseda ja saada ...

Iga inimene on kogenud oma elus hetki, mil Jumal on talle väga lähedal. Teisalt kuuluvad meie ellu ka viivud, mil kahtleme usus ega tea, kuidas edasi minna. Nii toimub inimeses sageli usuvõitlus: ta ei tea, kas uskuda või mitte. Tihti on usutee alguseks mingi eriline kogemus. Kui hättasattunu palub Jumalalt abi ning Issand aitab, siis on seeläbi ka inimese usk tugevam. Aja möödudes võib sugeneda selle esimese siira usu kõrvale kahtlusi. Ning siis inimene küsib, kas Jumal ...

Tänapäeval, mil leiba ostame poest, ununeb sageli ka tänulikkus. Vanasti, mil inimesed sõltusid rohkem omaenda põllusaagist, oli lõikustänupüha olulisem. Ometi ei tohi seda püha ka praegu unustada, sest meil on põhjust olla tänulik palju eest. Jumal on andnud inimesele nii palju eluks vajalikku. Meil on töö, mis tagab äraelamise. Haigustes saame arstiabi. Vanaduses tuleb appi pension. Inimese eest kantakse ühiskonnas väga mitmeti hoolt. Meil on soe tuba, riided seljas ja ...

Soomes on tekkinud diskussioon kiriku maksustamisõiguse üle. Nimelt kogub Soome riik luterliku ja õigeusu kiriku liikmete kirikumaksu ühes inimese tulumaksuga ja kannab selle üle kirikule. Iga kogudus määrab oma kirikumaksu protsendi ja see on 1–1,8% palgast. Soome luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen tõdes 16. septembri meediahommikul, et ühiskonnas on oluline see, kui riigivõim näitab, et usul on roll ühiskonna tasandil. Ning luterlikul kirikul ei ole midagi selle ...

Mida uskuda ja mida mitte? Nii kõlab tänapäeva inimese küsimus. Küsimuses pole midagi uut, ainult selle esitamise laad on aja jooksul muutunud. Jeesuse ajal küsiti, kas tema on Päästja või mitte. Tänapäeval küsitakse, kas Jumal on olemas või mitte. Kahtlused ja küsimused kuuluvad inimeseks olemise juurde. Ja hea on, kui inimene mõtleb, küsib, arutleb. Nii võib ta ka oma elule mõtte ja suuna leida. Osa Jeesusega kohtunud inimestest sai aru, et tema on Jumala Poeg, osa aga ...

Alates 5. sajandist on septembrikuu 29. päev pühendatud peaingel Miikaelile. Võitlus, mida tema pidas pimeduse jõudude vastu, liitub ülestõusmispühadega. Kristus on saavutanud otsustava võidu kurjade jõudude üle, kuid võitlus jätkub veel maa peal. Piiblis kõneleb Johannese ilmutus sellest, kuidas Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, aga lohe ei saanud võimust ning heideti välja maa peale. Seega on peaingel Miikaelil oluline roll selle maailma lõpus toimuvas ...

Küsimus kristlase vabadusest ja piiridest on alati olnud aktuaalne teema. Vahel on usklikud endale seadnud piiranguid, mida Piiblist ei leia. Teisalt on taas olnud aegu, mil Jumala lapsed on elanud oma elu nii, et tekib küsimus, kas on vahet uskliku ja mitteuskliku inimese vahel. Jee­suski küsis: «Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?» Kas usk tähendab piire? Millised piirid on seotud usuga ja kus algab vabadus? Jeesus ise murdis paljusid piiranguid. ...

Iga inimene küsib vahel endalt, mis on pärast surma. Kas ootab ees igavene elu või igavene hukatus, uuesti sündimine siia maailma või on tõesti surm kõige lõpp ja ees ei oota midagi? Keegi ei saa tõestada surmajärgset või selle puudumist. Tegu on usuküsimusega. Vaid religioon vaatab surma taha ja näeb seal elu. Ilma usuta on siis aga kõik lõppenud. Kristlik kirik kõneleb sellest, et kui inimene sureb, siis selle maailma lõppedes saabub kohtupäev, mil otsustatakse inimese ...

Hoolitsus on siin maailmas inimeseks olemise märk. Teise inimese hoolitsuseta ei saa inimlaps suureks sirguda. Ta vajab esimestel eluaastatel kedagi, kes tema eest hoolt kannaks. Nii nagu igaüks võtab teistelt vastu hoolt ja armastust, nõnda kuulub inimeseks olemise juurde ka hoole ja armastuse jagamine teistele. Kogu ühiskonna sotsiaalsüsteem baseerub hoolekandmisel hätta sattunute ja abivajajate eest ja see on kristliku mõtteviisi tulem. Kuid sageli tuleb ette olukordi, ...

Maailmas on palju head ja õnnelik on inimene, kes suudab seda märgata. Heade asjade märkamisest samm edasi on tänulikkus. Võime olla tänulikud inimestele, kes on meie vastu heatahtlikud. Tänulikkus loob inimsuhetele hea fooni. Religioosne inimene võib olla tänulik Jumalale. Looja on meile eluteele palju andnud. Kõik head asjad tulevad ju kaudselt Jumalalt: elu, tervis, pere, inimsuhted, töö, materiaalsed väärtused. Raske on loetledagi seda head, mida tema meile annab. ...

Tänapäeva inimese jaoks tähendab usk Jumalasse sageli üksnes isiklikku suhet kõrgema jõuga. Sageli selline kaasaegne usk ei nõua inimeselt eriti palju, piisab vaid mõtisklemisest ja enda ellu süüvimisest. Kristlik usk pole kunagi olnud egoistlik enese vajaduste rahuldamine, vaid siin on inimese ja Jumala vahel ka ligimene. Jeesus andis oma elu ja tööga hea märgi sellest, kuidas tuleb teist inimest armastada ja aidata. Jeesus aitas, kuigi abivajajaid oli palju. Ta ei lükanud ...