Kui olla kaua aega eemal oma kodust, siis on koduigatsus loomulik tunne. Võõrsil olles mõistame, kui oluline on oma kodu, lähedased, töö – kõik see, mis moodustab meie igapäevaelu rutiini ja annab samas turvatunde. Kodust eemal olles on loomulik, et igatseme kodu järele. Kristlasele on Jumal lubanud taevase kodu. See on koht, kuhu võime pürgida ning kus kõik on hea ja täiuslik. Seal ei ole muresid, haigusi, leina ega kurbust. Nähes selle maailma raskusi ja kannatusi, on ...

Kenaks tavaks on kujunenud, et aeg-ajalt tuleb ülestõusmispühadeks välja mingi usulise taustaga film. Selle aasta filmiks on Darren Aronofsky «Noa laev». Tegu on Vana Testamendi Noa lugudel baseeruva teosega. Kes Noa lugusid teab, mõistab, et üksnes Piibli tekstile toetudes üle kahe tunni kestvat filmi valmis ei tee. Nii on režissöör liitnud sellele muud pärimuslikku ainest ja kirjutanud omalt poolt materjali ka juurde. Selle tulemusel on sündinud põnev märulitüüpi film, ...

Inimene on ühest küljest looduse kroon, kelle ülesanne on valitseda maailma. Teisalt on inimlaps jälle muu looduga võrreldes abitu ja abi vajav. Ükski inimene ei kasva suureks ilma abi ja hoolitsuseta. Lapsepõlve kodune kasvatus annab meile eluteele kaasa selle, mis on oluline. Täiskasvanuna on inimese roll juba jagada endast kõike head lähedastele ja ühiskonnale. Inimesest teeb inimese just see, et ta saab teistelt vastu võtta head ja seda omakorda abivajajatele edasi ...

Usk Kristuse surnuist ülestõusmisesse on kristliku usu kõige olulisem sõnum. Kui Kristus on üles tõusnud surnuist, siis see tõestab, et ta on Jumala Poeg. See tähendab, et Kristus kandis inimeste patud ja võitis surma ning avas meile, temasse uskujatele, tee igavesse ellu. Usk on inimese veendumus, mida ei saa kuidagi tõestada, seda saab üksnes uskuda, usaldada, loota. Usk on Jumala kingitus inimesele. Samas on usu juures väga oluline roll selleski, et inimene teab, mida ...

Elu ja surma teema puudutab iga inimest. Igaüks meist on pidanud viimsele teele saatma kellegi, kes on lähedane ja oluline. Igaüks teab, mida tähendab kaotusvalu ja lein. Samuti peame mõtlema sellele, et keegi meist endistki pole siin maailmas igavene. Igaühel tuleb kord lahkuda. Küsimus on ainult selles, millal see juhtub ning kas surma järel on veel midagi. Saabuvad pühad annavad vastuse nendele inimese põhiküsimustele. Suur reede näitab kannatusi, surma ja ahastust, mis ...

Palmipuudepühaga algab Jeesuse elu kõige otsustavam nädal. Sel päeval Jeesus ratsutab eesli seljas Jeruusalemma. Lähenemas olid juutide suurimad pühad, paasapühad, ja nende tähistamiseks oli pühasse linna tulnud tuhandeid palverändureid. Paasapühadel meenutati Iisraeli rahva vabanemist Egiptuse orjusest, mis oli olnud rahva identiteedi seisukohalt väga oluline sündmus ning mida iga korralik juut tähistas. Nii võis toona näha linnas tõelisi rahvahulki, kes olid pühade tõttu ...

Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Sel ajal mõeldakse kirikus Kristuse kannatustele siin maailmas. Jumal lasi oma Pojale raskusi osaks saada selleks, et meie võiksime nendest vabaneda. Jeesus pidi taluma neid raskusi, mida meie iga päev talume, ja selle tõttu mõistab ta meie elu vaevu ja muresid. Kristus kannatas selles maailmas seetõttu, et tema kaasaegsed ei mõistnud tema olemust ega ülesannet. Sama peavad sageli ka tänapäeva kristlased ...

EELK piiskopliku nõukogu koosolek peeti 18. märtsil konsistooriumis. Piiskopliku nõukogu alluvusse kuuluvate õpetuskomisjoni ja liturgiakomisjoni koosseisude ametitähtajad lõpevad. Koosolekul valitigi liturgiakomisjoni uued liikmed, kelleks said eelmisest komisjoni koosseisust Mihkel Kukk, Peeter Paenurm, Gustav Piir, Tiit Salumäe, Joel Siim, Kaido Soom, Marko Tiitus ja Tauno Toompuu. Otsustati, et ka kirikumuusikud peavad olema senisest rohkem kaasatud liturgiakomisjoni ...

Eile tähistasime paastumaarjapäeva ehk Issanda kuulutamise püha. Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha ametlik nimetus ehk Issanda kuulutamise püha. Maarjale antud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala käsutusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut: «Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu ...

Elus on väga erinevaid vajadusi ja väärtusi. Igapäevane söök ja jook on põhivajadused, ilma milleta me hakkama ei saa. Ja kuna inimene vajab sööki ja jooki, on need suured väärtused, mille olemasolu peab õppima hindama. Kui Jeesus kõneleb endast eluleivana, eluvee allikana ja maailma valgusena, siis näitab ta, et nõnda nagu inimese keha vajab sööki, jooki ja valgust, nii vajab inimese hing oma eksistentsiks usku Jumalasse ja päästet. Jeesus tuli siia maailma, et anda ...

Kumb on eesti keeles õige sõna, kas missa või jumalateenistus? Ajalooliselt on kasutatud koguduse kooskäimise kohta mitmeid termineid nagu missa, jumalateenistus või liturgia. Missa tuleb katoliku kiriku jumalateenistuse viimasest lausest «ite, missa est» – «minge, missa on lõppenud» või täpsemini tõlgitult «minge, teid on vabaks lastud». Missaks nimetatakse armulauaga jumalateenistust katoliku kirikus ja liturgiauuenduse kaudu ka Skandinaavias. Näiteks soomekeelne ...

Sellesse maailma kuuluvad headus ja kurjus. Elus on küllaltki raske tõmmata piire headuse ja kurjuse vahele. Sageli on selle maailma kurjus ennast peitnud õigete asjade eest võitlemise maski taha. Nii seistakse poliitikas sageli väliselt teatud õigete asjade eest, kuid tegelikkuses aetakse taga omakasu. Võtame Eesti peaministrikandidaadiga juhtunu või ühe riigi soovi kaitsta oma rahvuskaaslasi. Kõik argumenteerivad oma tegevusi üllaste kaalutlustega, kuid kas see on ...

Palve ja usk on omavahel tugevalt seotud. Jumalat palub tavaliselt see, kes usub, sest ilma usuta pole mõtet ka palvetada. Samas enamik inimesi usub Jumalasse mingil määral. Elu kõige suuremates kriisides tuleb see usk lihtsalt esile ning siis inimene palvetab. Mitmed kooliõpilased, kes pole üldse usklikud, on rääkinud mulle, kuidas enne tähtsat eksamit on palvetatud. Paljud inimesed, kelle lähedane on tõsiselt haige või suremas, on otsinud kirikust eestpalvet, selleks et ...

Käesoleva pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Kiusatused ja nende vastu võitlemine ongi üks paastuaja kandvamaid teemasid. Paastumise eesmärgiks on inimese südame puhastamine ja usuline ettevalmistus ülestõusmispühadeks. Paastuaeg algab nädala sees kolmapäeval tuhkapäevaga. Päeva nimetus tuleb tuha päheraputamisest, mis oli patukahetsuse ja meeleparanduse sümboliks. Meeleparandus ...

See pühapäev valmistab meid paastu vastu, sest järgmise nädala kolmapäeval astume paastuaega. Nii kõneleb pühapäeva sõnum sellest, kuidas Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Algab Kristuse teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Kuid just selles oli tema ülesanne siin maailmas: ohverdada end inimeste eest. Jumala armastus inimkonna vastu ei seisnenud mitte sõnades, vaid tegudes: ta saatis oma kõige kallima, Poja Jeesuse Kristuse, siia maailma, et ta ...