Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Nii näiteks oli eesti rahva jaoks oluline päev 20. august 1991, mil parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. See oli oluline pöördepunkt meie rahva jaoks. Eesti oli iseseisvunud. Mõeldes sellele päevale võime olla Jumalale tänulikud. Kuigi sageli nuriseme ja ...
Inimene sünnib siia maailma väeti lapsukesena, kes vajab hoolitsust ja abi. Kõik, mida inimene seejärel elus saavutab, sõltub mitmest tegurist. Esmalt annab Jumal igale inimesele eluteele midagi kaasa, mis teeb temast erilise inimese. Nii on ühel lauluhääl, teisel oskus ratsionaalselt mõelda, kolmandal oskus pidada häid kõnesid, neljandal abivalmidus. Igal inimesel on mingi anne. Tegu on Jumala kingitusega, mida inimene võib kasutada nii Jumala kui ligimese teenimiseks. ...
Kristlaseks olemise juurde kuulub loomuomaselt püüe teha elus õigeid valikuid ja järgida tõde. Lihtne on valida, kui on selge, mis on tõde ja mis mitte. Keerulisem on see siis, kui me ei tea täpselt, millist teed minna. Sageli võib hingevaenlane ka eksiteed kujutada õige teena ja siis on valikute tegemine palju keerulisem. Kahtlejale Toomale ütles Jeesus: «Mina olen tee ja tõde ja elu.» Järgides Issandat käime tõe teel. Võime õppida sellest, mida tegi ja õpetas Jeesus. ...
Inimese elus kipub olema nii, et häid asju märkame alles siis, kui mingil põhjusel oleme pidanud neist loobuma. Siis vaatame ajas tagasi ja ütleme, et küll enne oli kõik hästi. Sageli on nii, et hiljem keerulise olukorra lahenedes oskame olla tänulikud ja aidata neid, kes on samasuguse probleemi küüsi sattunud. Nii aitavad näiteks diakooniatöös teisi tihti just need, kes on ise kannatanud puuduse ja haiguse tõttu. Kui Jumal on aidanud seda, kes on hädas, siis inimene võib ...
Helsingi toomkapiitel korraldab igal aastal kevadreisi. Sel aastal oli sihtpunktiks Haapsalu, kuhu Helsingi piiskop Irja Askola tuli ühes saatjaskonnaga juuni alguses kaheks päevaks.
Hoolimata lühikesest ajast Eestis pidas piiskop Askola oluliseks seda, et oleks kontakt kohalike eestlastega. Nii peeti õpetaja Tiit Salumäe juhtimisel ja vikaarõpetaja Kristel Engmani assisteerimisel õhtupalvus toomkirikus ja pärast seda ühine õhtusöök. Piiskop Askola oli valmis andma ...
Elus saame väga erinevaid kutseid. Kui inimene peab kutsujat oluliseks ja tähtsaks, siis ta võtab kutse vastu ja läheb kohale. Näiteks kui keegi saab kutse presidendi vastuvõtule, siis ei peeta paljuks sõita maha pikk maa ja oodata järjekorras tükk aega selleks, et saaks telekaamerate ees presidenti kätelda. Vaatab ju seda üritust terve Eestimaa. Sinna saavad kutse vaid vähesed valitud ja väga üksikud neist ei lähe kohale. Kuid on olemas veel kõrgem kutsuja kui president: ...
Lihtne on öelda, et otsime kadumatuid aardeid, samas tegelik elu näitab, et kaduvad asjad viivad suure osa meie ajast ja mõtetest. Vahel on aeg, mis kulub kaduva peale, nii suur, et kadumatud aarded kipuvad sootuks ununema. Ometi elu keerdkäigud panevad sageli meie väärtushinnangud paika. Siis mõistame, mis on oluline ja püsiv. Seepärast tasub maiste asjade kõrval väärtustada rohkem igavikulisi. Kirikuaasta aeg, milles oleme, näitab väga selgelt, mis on oluline ja püsiv. ...
Rootsi kirikus seatakse 15. juunil peapiiskopi ametisse Antje Jackelén.
Peapiiskop Antje Jackelén on 59aastane. Ta on sündinud 4. juunil 1955 Lääne-Saksamaal. Teoloogiat õppis ta Tübingeni ja Uppsala ülikoolis. Vaimulikuna on tulevane peapiiskop töötanud alates 1981. aastast. Pärast doktoritöö kaitsmist aastal 1999 õpetas ta süstemaatilist teoloogiat Lundi ülikoolis ja Chicagos. Aastast 2007 töötab Lundi piiskopina. Antje Jackelén on Rootsi kiriku esimene naissoost ...
Nelipühale järgnev pühapäev on traditsiooniliselt kolmainupüha, mil kirikus kõneldakse Jumala kolmainsusest. Jumal on üks, aga ta ilmutab end Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Inimesel on Loojat raske mõista, sest oleme Jumalaga võrreldes tühised. Ometi armastab Jumal inimest ja hoolib meist kõiges ja alati. Jumal on loonud maailma ja andnud inimesele elu. Nähes, et inimene ei suuda täita seda, mida Issand temalt ootab, saatis ...
Inimhingele on loomulik igatsus ja püüdlemine millegi parema ja kõrgema poole. Usk annab inimese elule suurema dimensiooni. Usu kaudu võime kogeda ühendust Jumalaga. On loomulik, et inimene mõtleb oma elus, kas Jumal on olemas. Ja kui Jumal on olemas, siis küsib inimene, mida see temale tähendab. Sageli jäävad need mõtted mõteteks ega vii mitte kuhugi. Vahel aga inimeses muutub midagi, ta kogeb Kõigekõrgemat ja temas tekib usk. Usk on Jumala kingitus inimesele, mis tuleb ...
Piiskopliku nõukogu koosolekul 20. mail arutati jätkuvalt vaimulike eetikakoodeksi koostamist. Piiskop Einar Soone pakkus, et seniste keeldude asemel võiks kasutada rohkem positiivses vormis sõnastatud nõuandeid. Peapiiskop Andres Põder rõhutas, et eetikakoodeksit on vaja kirikus korra tagamiseks, mille alusel saaks piiskop või praost esitada vaimulikele teatud nõudmisi. Peapiiskop rõhutas, et töötajalt saab eeldada asju, mis on talle enne selgeks tehtud, sellepärast on ...
Käesoleva nädala neljapäeval on taevaminemispüha, päev, mil Kristus võeti taevasse. See tähendas Jeesusele suurt võitu ja astumist Jumala kirkusse. Nüüd istub ta Jumala paremal käel ja juhib maailma saatust. Jüngritele tähendas see kinnitust, et Jeesus on Jumala Poeg, kuid teisalt ka hirmu oma tuleviku pärast, sest nende õpetajat polnud enam füüsiliselt nende lähedal. Ometi polnud neil vaja karta, sest Jeesus oli tõotanud saata Isa juurest lohutaja, Tõe Vaimu. Nii kõnelebki ...
Inimesest teeb inimese tema suhtlusoskus. Igapäevases elus anname teistele inimestele edasi oma mõtteid ja arvamusi. Sõnades saame väljendada oma kõige sügavamaid tundeid: armastust ja hoolivust, aga ka muret ja viha. Just nende kaudu tunneb inimene nii turvatunnet kui vajadust oma elu muuta. Sellega kaasneb inimese ja ühiskonna areng. Kuid inimene ei suhtle mitte ainult teise inimesega, ta suhtleb ka Jumalaga. Püüd leida side oma loojaga on samuti inimesele omane. Me ...
Olla teatud riigi kodanik tähendab igaühele teatud turvatunnet ja samas ka kohustusi. Riigi kodanik võib saada alati hädas olles oma riigilt tuge. Selleks on riigid rajanud oma sotsiaalsüsteemid, kus toetatakse neid, kes on haiged, invaliidistunud, puudega või töötud. Välismaal olles saab inimene abi otsimiseks pöörduda oma riigi saatkonna poole, kes teda aitab. Nii annab riigi kodanikuks olemine meile turvatunde. Kodanikuks olemisega kaasneb ka omajagu kohustusi. Kodanik ...
EELK XXIX kirikukogu istung toimus 29. aprillil Läänemaal Kullamaal ning algas kauni jumalateenistusega kohalikus kirikus.
Istungjärgu alguses olid tulnud kirikukogu liikmeid tervitama Lääne maavanem Innar Mäesalu ja kohalik vallavanem Jüri Ott.
Kiriku ustavad vaimulikud
Suur osa ajast pühendati peapiiskop Andres Põderi esitatud kokkuvõttele 2013. aasta tegevusest. Jumalateenistustel osales mullu keskmiselt rohkem inimesi kui 2012. aastal, samuti on püsivalt kasvanud ...