Üks inimese hirmudest seondub tema eksistentsi lõpuga. Keegi meist ei tea, kui pikk on meie tee, ja keegi meist ei tea täpselt, mis ootab selle järel. Pühakiri avab seda teemat, kõneldes kohtust, mis ootab inimest pärast tema maise teekonna lõppu. Kes on kohtus pidanud süüdistatavana olema, teab, et sellega liitub alati hirm, kas mind mõistetakse ikka õigeks. Seda hirmu on loomulik tunda ka siis, kui inimene on enda meelest õigesti talitanud, sest kunagi ei tea, mida ...
Igal inimesel on kindlasti küsimus, kui palju ja millistes piirides saab usaldada Jumalat ja kui paljuga tuleb elus ise hakkama saada. Sageli on nii, et me usaldame Jumalat, kuid samas ikka kahtleme ja otsime ka teisi teid. Näiteks kui keegi on haige, siis palub ta kirikus eestpalvet, kuid läheb järgmisel päeval nõia juurde abi otsima. Jumal aitab inimesi tavalise arsti kaudu, kuid kas iga imetervendaja on ikka Jumala tee? Küsimus on selles, millistes piirides usaldame oma ...
Jeesuses tuli jumalariik siia maailma. Ta muutis seni kehtivaid reegleid ja avas kõigile inimestele tee Jumala juurde. Ka patused inimesed said uue võimaluse. Kristus aitas haigeid ja abivajajaid. Nii kogunes Jeesuse ümber hulk inimesi, kes järgisid Issanda sõnu ja õpetusi. Kristus ei tahtnud, et tema järgijad eralduksid maailmast, vaid ta läkitas nad maailma selleks, et nad kuulutaksid Jumalalt tulevat päästet kõigile inimestele. Kuulutustöös oli väga oluline roll teise ...
Henna-Mari Sivula on Sibeliuse akadeemia haridusega kirikumuusik, kelle tööpaigaks on Oulu toomkirik.
Erakogu
Eestlased on küll laulurahvas, aga sageli kõlab kirikulaul tugevamalt hoopis põhjanaabrite juures. Kas see on nii sellepärast, et Soomes on kirikulaulu ajast aega õpetatud, aga Eestis on see olnud katkendlik.
Või on põhjus hoopis kirikumuusikutes ja nende materiaal-tehnilises varustatuses? Huviga otsisin neile küsimustele vastuseid Oulu toomkoguduse organistilt ...
Iga inimene usub millessegi või kellessegi. Sageli kipub olema, et seni, kuni kõik on hästi, usub inimene iseendasse, materiaalsetesse väärtustesse või lähedastesse. Kui aga elus tekivad mingid probleemid ja mured, siis tunneb inimene, et ta ei saa ise hakkama ja lähedasedki ei pruugi aidata ning rahast pole kasu. Sellistes olukordades, kus keegi aidata ei saa, mõtleb inimene vahel Jumalale. Sageli on haigus, lähedase surm, abielu purunemine või tööprobleemid inimese elus ...
Mis on teinud kristlusest maailma suurima religiooni? Vastus on Jeesuse sõnades: «Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate» (Jh 13:35). Armastus on kristlusele omane. Jumal on armastus ja ta armastab inimest. Jumala armastus patuse inimese vastu oli nii suur, et ta saatis oma Poja siia maailma selleks, et ta kannaks inimeste patud ja avaks neile tee Jumala juurde. Me võime Jumala armastuse oma elus vastu võtta ja teda vastu armastada. ...
Oktoobrikuu teisel pühapäeval tähistatava lõikustänupüha nimi koosneb kolmest sõnast: lõikus, tänu ja püha. Nii on põhjust peatuda kõigi kolme aspekti juures. Viljalõikus ja saagikoristus on olnud meie rahvale ajaloos väga olulised, sest peamine elatusallikas on olnud põllumajandus. Põllumees tunneb alati kõige selgemini, et tema tööst sõltub vaid üks osa saagist. Ülejäänu ja isegi suurem osa sõltub ilmast ehk siis sellest, mida Looja inimesele annab. Põllumees võib teha ...
Sügis on omamoodi suremise aeg. Näeme, kuidas lehed kolletavad ning ilmad muutuvad päevast päeva jahedamaks. Ees ootab talv, mil kogu loodus on paksu lumekorra all. Ka inimene peab oma elus tajuma piire: keegi meist pole igavene ning kõigel on oma piirid. Ainus kindel asi siin maailmas on see, et kunagi lõpeb ka meie tee. Kuigi see on nii loomulik, et inimene peab kord surema, kardame seda teemat ometi. Nii on sõnale surm mõeldud välja palju sünonüüme, mis kõlavad ...
Piiskopliku nõukogu koosolekul 16. septembril toimus elav diskussioon vaimuliku käitumisjuhendi üle. Käitumisjuhendis tekitas enim emotsioone eelnõus vaimulikele välja pakutud keeld kuuluda poliitilistesse parteidesse. Otsustati käsitleda eelnõu tulevikus edasi ja selleks määrati komisjon järgmises koosseisus: Tiit Salumäe, Marko Tiitus, Urmas Viilma. Komisjonile esitavad piiskopliku nõukogu liikmed oma parandusettepanekud. Arutleti järgmise aasta kirikukalendri teemat ...
Keegi meist ei tea, mida toob homne päev. Võime teha mitmesuguseid plaane, kuid alati on olemas risk, et need ei õnnestu. Sellest võib inimesel kergelt tekkida hirm, et ta ei saa eluga hakkama ning et ees ootab teisigi ebaõnnestumisi. Nii võib sigineda mure tuleviku ees. Muretseda võib töökoha säilimise, tervise, inimsuhete ja ka rahva vabaduse pärast. Maailmas ja meie elus on palju ohumärke. Muretsemise puhul on alati oluline küsida, mida see inimesele annab. Kas mure ...
Inimestega suheldes olen märganud sageli nurinat elu üle. Nii lihtne on öelda, et kõik oli minevikus paremini kui praegu, ja süüdistada kõigis hädades kõiki teisi alates riigijuhtidest ja lõpetades Euroopa Liiduga. Samas kui küsida neilt inimestelt otse, kas tahate nõukogude aega tagasi, siis kuuleb alati eitavat vastust, sest «siis olid paljud asjad halvemini kui praegu». Niisiis nurisevad inimesed tegelikult asjade pärast, mis on läinud palju paremaks. Raha oli toona ...
Kuigi Eesti ja Soome on lähinaabrid, on kiriklik olukord läbi ajaloo olnud meil täiesti teistsugune. Eesti luterlik kirik oli omal ajal jäik ega suutnud seetõttu hoida äratusliikumisi kiriku sees. Nii tekkisid Eestis luterliku kiriku kõrvale tugevad vabakirikud. Soome luterlik kirik seevastu suutis hoida äratusliikumised kiriku sees ja see on teda rikastanud.
Suurel osal Soome pastoritest on mingi äratusliikumise taust, aga nad teenivad nii kirikut kui äratusliikumist ...
Sõna ligimene on tänapäeva inimese jaoks sageli võõras sõna, sellal kui sõna ego on tuttav ja mõistetav. See näitab ajastu suundumusi. Kaasaja inimene püüab sageli kõigega ise hakkama saada ja peab silmas omakasu. Ilmselt on selline omakasule orienteeritud maailm külmem ja seal on raske elada. Nii kuulub ka praegusesse aega stress ja masendus, mille toob kaasa teisest inimesest võõrandumine ja üksildus. Jumal lõi inimese teise inimesega suhtes elamiseks ja seda kõige ...
Inimesele on loomuomane see, et hätta sattudes mõtleb ta Jumalale. Sageli on inimese esimene palve palutud kitsikustundes, siis, kui keegi lähedane on haige või kui tuntakse omaenda piire, suutmatust, haigust. Nendes olukordades mõistame, et mitte meie pole maailma valitsejad, vaid see on keegi teine. Jumala palumine paneb paika vahekorrad ja näitab, et tegelikkuses sõltume Jumalast. Jumal kuuleb inimese palveid ja aitab. Vahel mõtlen, miks ta seda küll teeb. Jumal aitab, ...
Kas kristlased on paremad kui muud inimesed? Kui usklik sellise küsimuse endale esitab, siis on tegu ohumärgiga, sest enda teistest paremaks pidamine näitab, et inimene on endaga rahul ega vaja meeleparandust. Siit on aga üks samm, et langetakse uhkuse patu sisse ja mõistetakse teised hukka ning peetakse ennast ainuõigeks inimeseks maailmas. Selline inimene ei vaja enda meelest ka mitte meeleparandust ega Jumala andeksandmist, sest ta on juba õige. Just sellise mõtteviisi ...