Pühapäeva ladinakeelne nimetus septuagesima (’seitsmekümnes’) väljendab päevade arvu, mis jääb ülestõusmispühadeni. Kogudus pöörab nüüd pilgu saabuvatele pühadele. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg. Kogudust kutsutakse üles kannatlikult elama ja tegutsema, lootes Jumala armule. Tänapäeva maailmas on paljud asjad ostetavad ja müüdavad. Sageli loodavad inimesed, et ka Jumala armu saab millegagi ära teenida või välja osta. Igavest elu Jumala riigis ei saa ...
Kui vaadata Jeesuse tegevust, siis nii tema õpetuste kui imetegude tagajärjeks oli usk. Tänapäeva maailmas on sageli usklike mureks, et usku on vähe. Ja siis süüdistatakse teisi inimesi, et need ei usu Jumalasse. Jumalat on võõrale inimesele võimatu ära tõestada. Kuid kui inimene kogeb enda juures Jumala tööd, siis tuleb ellu see õnnelik selgus, et Jumal on olemas, et ta hoolib ja aitab. Just seda tundsid inimesed, kes kuulasid Jeesuse kõnesid, kes said tema läbi terveks, ...
Aastal 2014 liitus Soome luterliku kirikuga kiriku teabekeskuse andmeil üle 15 500 inimese. Tegu on suurima kirikuga liitujate arvuga Soome kiriku ajaloos.
Eriti palju liitujaid oli detsembris, mil kiriku liikmeskonda astus ligi 1400 inimest (aasta eest samal ajal 892). Kimmo Ketola kiriku teabekeskusest leidis, et kiriku seisukohavõtud põhjustavad inimeste seas ka kirikusse naasmist. Möödunud aasta jooksul lahkus Soome luterlikust kirikust 74 000 inimest, mis on samuti ...
Jeesuse avaliku tegevuse algus oli eriline ja muljet avaldav. Ta tõi rahvani Jumala sõna elaval viisil. Jeesus oskas inimesi õpetada ja pühakirja tõlgendada, kuigi ta polnud õppinud kirjatundja. Igaüks pidi Jeesuse õpetusi kuulates tajuma, et just tema on see Päästja, kellest Jumala sõna kõneleb. Jeesuses oli jumalik vägi ja kuulajad kogesid seda. Jeesuse õpetused muutsid inimeste elu ja andsid sellele sisu. Keegi ei saanud jääda ükskõikseks. Osa võttis sõna vastu, teine osa ...
Kiri heebrealastele on oma stiililt pigem jutlust kui kirja meenutav. Kirjutaja peab oma kirja manitsuskõneks (lógos tes parakléseos, 13:22). Nimetus vihjab algkristliku jumalateenistuse jutlusele. See tähendas prohvetite raamatu teksti järel peetud manitsuskõnet ehk jutlust algkristlikus jumalateenistuses. Sellele viitavad ka algussõnad: «Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis prohvetitele esivanemate kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu» ...
Saabuv pühapäev käsitleb Jeesuse ristimist. Jeesus ristiti täiskasvanuna enne tema avaliku tegevuse algust. Talituse viis läbi Ristija Johannes, kes ristis meeleparandusristimisega neid, kes soovisid valmistuda Päästja tulemiseks. See oli inimese meeleparanduse akt, mida Jeesus ei vajanud, sest Jumala Pojana oli ta õige. Kuid Jeesus lasi end ristida ja nii andis ta inimestele märgi ristimise olulisusest. Ristimise järel laskus Püha Vaim Issanda peale ja ta alustas oma ...
Jumal armastab inimest. Seda võime kogeda jõulusündmuses, mil Kristus sai inimeseks. Kristus oli valmis alanduma ja tulema siia maailma, et inimesi päästa. Uusaastapäev, 1. jaanuar, oli Jeesusele nime panemise päev. Nimi Jeesus tähendab ’Issand on abi, Issand päästab’. Nii annab see päev seletuse jõulusündmusele, mis tähendas Päästja sündi. Millest päästab Jumal meid ja kas vajame päästet? Päästmist vajab see, kes on hukkumas ega saa ise enda aitamisega hakkama. Tavaelus ...
Seekordse lahkumislaine algatajaks oli peapiiskop Kari Mäkineni kommentaar Soome Vabariigi parlamendi poolt vastuvõetud võrdõiguslikule abieluseadusele. Nimelt otsustas parlament häältega 105 : 92 vastu võtta seaduse, mis lubab ka samast soost inimestel sõlmida Soomes seaduslik abielu.
Peapiiskop Mäkinen kirjutas seaduse vastuvõtmise järel 28. novembril Facebookis: «Tean, kui palju see päev tähendab vikerkaareinimestele, nende lähedastele ja paljudele teistele. Olen ...
Neljas advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Maarja jaoks oli aeg enne Jeesuse sündi raske. Rahvaloenduse tõttu tuli olla pikal rännakul Petlemma. Naisele, kes peatselt hakkab sünnitama, polnud see sugugi kerge. Ilmselt tundis ta ka muret selle pärast, kuidas läheb sünnitus. Teisalt oli lapseootus põnev. Kõik need ennustused, mida Maarja oli lapse kohta kuulnud, tekitasid temas ootusärevust. Ta uskus ja usaldas Jumala tõotusi ja see ...
Jeesus tuli siia maailma siis, kui inimeste usulised ootused olid väga suured. Enne teda ja tema eluajal tegutsesid mitmed meeleparanduse kuulutajad, kes kõik valmistasid omal viisil teed Issandale. Enim oli neist Jeesusega seotud Ristija Johannes, kes kuulutas, et Päästja on maailma tulemas ja meeleparandus ning ristimine on õige tegevusviis Issanda vastuvõtmiseks. Johannese järgijaskond oli arvestatav ja nii oli tee Jeesuse tegevuse alustamiseks ette ...
Advendiaeg kõneleb Jeesuse tulemisest siia maailma. Oleme harjunud, et siis räägitakse Jeesus-lapse sünnist Petlemmas ja sellest, mida tähendas see inimkonnale. See oli Jeesuse esimene tulemine siia maailma. Kuid ees ootab veel teinegi Kristuse tulemine, mis saab teoks ajastu lõpul. Kui esimesel korral tuli Päästja siia maailma väikse lapsukesena, kes oli abitu ja vajas abi, siis teisel korral tuleb Kristus tõelise valitsejana, kelle käes on kogu meelevald. Esimesel korral ...
Maises elus on nõnda, et mida tähtsam võimu esindaja külla saabub, seda suuremad on turvameetmed. Võime meenutada kõrgete isikutega seotud liikluse ja liikumise piiranguid. Maailmas, kus on palju kurjust, on see põhjendatud, vastuvõtja peab tagama külalise turvalisuse. Mõnes riigis on kohaliku võimu esindajad nii turvatud, et lihtinimene peab nende teelt lahkuma. Seda kummalisem on vaadata kuningate kuninga Jeesuse tulemist Jeruusalemma palmipuudepühal. Ta sõitis eeslisälu ...
EELK piiskopliku nõukogu koosolek arutas oma 11. novembri koosolekul piiskopi ametivande temaatikat.
Ühehäälselt võeti vastu ametivande tekst. Kuna uue peapiiskopi valimise järel tuleb valida ka uus kirikuvalitsus ehk konsistoorium, siis otsustati selle valimiseks kokku kutsuda erakorraline kirikukogu 13. jaanuaril 2015.
Kantsler Urmas Viilma (fotol) kõneles muudatustest raamatupidamises ja ka sellest, kuidas praostkondade raamatupidamist ühtlustada konsistooriumi omaga. ...
Soome luterlik kirik on meie lähinaaber. Sageli ka selline naaber, kelle poole heidetakse kadestavaid pilke. Vaadates, kuidas tehakse Soome kirikus tööd, tekib mul sageli tunne, et meil on neilt nii mõndagi õppida.
Sageli pole küsimus üksnes rahas ja töötegijate hulgas, vaid ka suhtumises inimestesse ja soovis neid teenida. Kuid kuidas on korraldatud Soome kiriku vaimulik töö? Millega tegelevad kirikuõpetajad? Millised on kiriku vaimuliku töö peamised sihid? Kuidas toimuvad ...
Kirikuaasta viimast pühapäeva on kutsutud nii surnutemälestuspühaks kui ka igavikupühapäevaks. Kirikuaasta algab esimesel advendil Kristuse tulemise ootamisega ja lõpeb Kristuse tagasitulemisega, viimse kohtu teema käsitlemisega ja igavese elu kirjeldamisega. Kui Jeesus tuli siia maailma väikse ja abi vajava lapsena, siis viimse kohtu päeval saabub ta siia tõelise valitsejana. Ühtedele tähendab Kristuse naasmine kohut, teistele aga lootust kohtu järel igavesse ellu pääseda. ...