Vastu tulles paljude vaimulike soovile korraldatakse vaimulike konverentsi järgmine koosviibimine Läänemaa asemel Harjumaal Aegviidu vallas asuvas Nelijärve puhkekeskuses. Kui seni on kujunenud juba peaaegu traditsiooniks, et vaimulike konverents toimub Läänemaal Roosta puhkekülas, siis nüüd otsustas konverentsi juhatus korraldada 2016. aasta konverentsi Nelijärvel. Roosta puhkeküla on olnud igati hea ja meeldiv koht ning koostöö on väga hästi toiminud, kuid Lõuna- ja ...

Tänapäeva inimesele meeldib ise oma elu üle otsustada ja igaüks tahab kõike kontrollida. Kuid elus on päris palju selliseid hetki, mil tunneme, et ei saa selle kõigega hästi hakkama. Siis on hea, kui on keegi tugevam, kellele võib loota, kes juhatab ja annab nõu. Jumal on läbi aastasadade andnud inimestele tuge ja juhatust. Nii kõnelebki Piibel heast karjasest, kes juhib inimesi läbi elu. Karjase teeb heaks see, et ta mõistab karjatatavaid, saab aru nende nõrkustest ja ...

Usk ülestõusmisesse on kristliku usu tuum. Samas on sellesse raske uskuda. Pühakirjast võime näha, et ka esimesed jüngrid polnud sugugi kindlad Issanda ülestõusmises. Jeesus andis oma järgijatele kindlust, näidates end neile ülestõusnuna. Need hetked muutsid jüngrite jaoks kõik ja kahtlejatest said uskujad, kes olid valmis oma elustki usu nimel loobuma. Piibel annab meile mitmeid kirjeldusi sellest, kuidas Jeesus end oma õpilastele ilmutas. Nendes tunnistustes on jõudu ja ...

Kannatusnädalal enne ülestõusmispühi on tavaks mõelda Jeesuse kannatusteele (Via Dolorosa). Sel teel on 14 peatust, mis kõnelevad sündmustest Jee­suse surmamõistmisest kuni hauda panemiseni. Mullu detsembris Jeruusalemmas viibides oli minulgi võimalus ristiteed käia ning mõelda Päästja kannatustele ja surmale. Sel teekonnal mööda Jeruusalemma vanalinna kitsaid ja kiviseid tänavaid, kus väikeste tahvlitega on tähistatud peatused, tulid silme ette kujutluspildid kahe ...

Üks inimese küsimusi on, mis tuleb pärast surma. Kas inimesest jääb surma järel midagi alles? Kas pärast surma on elu? Just nendele küsimustele vastuse otsimine teeb inimesest inimese. Läbi ajaloo on vaid usk neile vastuseid andnud. Teaduslikult ei saa keegi kõnelda surmajärgsest, sellesse saab vaid uskuda. Ülestõusmispühad annavad alust uskuda elu võitu surma üle. Kristus suri suurel reedel. Ta kandis ristil inimkonna patu ja suri täpselt samuti nagu iga teinegi inimene. ...

Palmipuudepühaga astume suurde nädalasse, mil usklik inimene võiks vaadata endasse ja mõelda Jeesuse kannatuse tähendusele. Palmipuudepüha sisuks on Jeesuse pidulik sisenemine Jeruusalemma eeslisälu seljas. Eesel oli lihtsa inimese tööloom ja kuningas ratsutas linna ikka uhkel ratsul. Sõjaratsu sümboliseeris võimu ja võite. Eeslisälg oli aga alandlikkuse sümbol. Jeesus oleks leidnud pühasse linna sisenemiseks kahtlemata endale ka uhke ratsu, kuid ta otsustas eesli kasuks, ...

Kannatuse pühapäevaga (ld dominica passionis) algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Sel ajal on kohane mõelda, kui palju pidi Jeesus oma maise elu lõpul kannatama. Ta nägi siin maailmas olevat kurjust. Inimlik kadedus oli tema vastaste peamine jõuallikas. Nad ei suutnud näha, kuidas keegi õpetab ja tegutseb paremini kui nemad. Nii oli nende otsus hukata Kristus. Teisalt ei lasknud usuline pimedus neil inimestel näha seda, et Jeesus on Jumalast saadetud Päästja, ja ...

Ajalehed on viimasel ajal kirjutanud sellest, kui palju viskavad eestlased ära toidujäätmeid. Keskkonnaministeeriumi andmeil olevat seda 54 kilo inimese kohta aastas. See, et jääme Taanile ja Madalmaadele selle näitaja poolest alla, näitab meie elukvaliteedi madalust. Teisalt fakt, et inimesed toitu ära viskavad, on märk sellest, et meie elu on piisavalt hea. Ajaloost on teada aegu, mil ka meie maal on nälg olnud. Nendest aegadest on pärit austus leiva vastu. Leib on olnud ...

Vaadates elu meie maailmas, peame viimasel ajal tõdema, et kurjus on kasvanud. Pea iga päev võime ajalehest lugeda koletutest terroritegudest, milles hukkub süütuid inimesi. Mitmetes maailma riikides vaenatakse kristlasi ja nii mõnedki usklikud on pidanud elust loobuma oma usu pärast. Usuvabadus on paljudes riikides võõras teema. Võime näha erinevate kultuuride kokkupõrkamist ka Euroopas ja see pole kerge. Maailmas on palju kurjust, sellistki, mis on varjanud end religioosse ...

Palvetamine ja usk on omavahel tihedalt seotud. Ühest küljest toob palvetamine kaasa usu. Kui elus on raske hetk ja inimene tunneb oma piire, siis sageli aitab just palvetamine. Haigused sunnivad meid sageli mõtlema oma piiridele ja sellele, et me pole inimestena sugugi kõikvõimsad. Mõtlemine sellele, et meie tee siin maailmas lõpeb kord, ja küsimus, kas pärast surma on veel midagi, viib inimese sageli palves Jumala ette. Sellises olukorras palvetades võib inimene kogeda ...

18. veebruar on tuhkapäev ja algab paastuaeg. Päeva nimetus (ld dies cineris) tuleb tuha päheraputamisest, mis oli patukahetsuse ja meeleparanduse sümboliks. Paastuaeg kestab ülestõusmispühadeni ja vältab 40 päeva, millele lisanduvad paastuaega jäävad pühapäevad. Ka Jeesus paastus. Ta oli 40 päeva ja ööd kõrbes kuradi kiusata. Alles pärast paastumist ja kõrbekiusatusi alustas ta avalikku tegevust. Kui juba Issand paastus ja valmistas end nii ette avaliku tegevuse vastu, siis ...

Läheneme paastuajale ja saabuv pühapäev keskendub Kristuse teele Jeruusalemma. Jeesuse jaoks oli see tee, mis viis vastu kannatusele ja surmale. Eluraskused on meie jaoks alati väga valus teema. Keegi inimestest ei taha kannatada. Ometi on kannatusel ja kannatusel vahe. Jeesus kandis koormaid inimeste heaks. See oli ennastohverdava armastuse ohvritee. Inimeseks olemise üks üllamaid jooni on armastus. Ema armastus lapse vastu, abikaasa armastus abikaasa vastu, ...

Küünlapäeval toimunud Urmas Viilma peapiiskopiks seadmise jumalateenistus oli väga pidulik ja kirikus oli palju rahvast. ETV vahendusel oli võimalik teenistust jälgida üle maailma. Mitmed ministrid ja riigikogu liikmed olid tulnud ametisse seatavale peapiiskopile oma austust avaldama. Kirikus viibisid peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja teised ministrid ning president Arnold Rüütel abikaasaga. Pidulikus protsessioonis osales 170 EELK vaimulikku, kes olid ...

Olen jälginud vahel teoloogilisi diskussioone ja imestanud, millistest väikestest asjadest võivad küll inimesed teha suure probleemi. Samas sageli kipuvad ununema need asjad, mis on kiriku jaoks olulised, nagu näiteks see, et vaid veidi üle veerandi Eesti elanikkonnast peab end kristlaseks. Selles olukorras on kristlaste ülesanne keskenduda olulisele: Jumala sõna külvile. Enne taevasse minemist andis Jeesus õpilastele misjonikäsu, öeldes: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik ...

Soome luterliku kiriku peapiiskopi Kari Mäkineni kabinetti sisenejat ootab laual kaks termost: ühes kohv ja teises tee. Pärast tervitamist küsib peapiiskop, kas soovin kohvi või teed. Minu vastuse peale võtab ta kohvitermose ja valab sealt tassi kohvi ning ulatab selle sõbraliku naeratusega mulle. On hetk, mil unustan, et minu vastas on üle 4 miljoni liikmega kiriku peapiiskop, kogen vaid, et tegu on tavalise ja positiivse inimesega. Enne intervjuu algust küsib peapiiskop ...