Peapiiskop Urmas Viilma (paremalt) ühes Kaido Soomi, Tauno Toompuu ja Tiina Ooliga õnnistamas leerilapsi. Tommi Nikki Pühapäev, 11. oktoober oli kaunis päev üheksa intellektipuudega leerilapse jaoks, kes said Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peapiiskop Urmas Viilmalt leeriõnnistuse. Seitse leerilast ristiti sama jumalateenistuse käigus, kaks olid juba varem ristitud. Enne leeriõnnistamist toimus kahel korral kolmepäevane leerilaager EELK laagrikeskuses Talu. Leerilaagris ...

Iga inimese tee Jumala ja usu juurde on erinev. Jumal kutsub igaüht omal viisil. Kuid tavaline on, et inimene saab esimest korda kuulda sõnumit Jumalast teise inimese vahendusel. Nii on kaasinimene meile olnud Jumala saadikuks, kes on kutsunud kirikusse, kõnelnud meile Jumala sõnast, teinud hea teo, pidanud kirikus hea kõne või ulatanud vaimuliku raamatu ja Piibli. Nii on läbi ajaloo Jumala sõnum jõudnud teiste inimesteni kaasinimeste vahendusel. Selles sõnumis on kõnelnud ...

Kotimaa pühendas palju ruumi Tartu Pauluse kirikule. Soome luteri kiriku ajaleht Kotimaa käsitles 24. septembri numbris artiklis «Valon voitto» viiel leheküljel Tartu Pauluse kiriku taaspühitsemist (fotol). Kiriku taaspühitsemise ajal viibis Eestis Kotimaa peatoimetaja Mari Teinilä. Tema ja Tuija Hyttise tehtud ja loo juurde lisatud 13 fotot loovad positiivse emotsionaalse fooni. Mari Teinilä intervjueeris õp Eenok Haamerit, kelle lapsepõlvekodu oli Pauluse kiriku ...

Lõikustänupüha on päev, mil aastasadu on vaadatud tänuga saagile, mida on põllult koristatud. Sellest sõltus inimeste elu, sest ikalduse korral võis ees oodata nälg ja puudus. Meie ajal pole enam nii selget sõltuvust saagist, sest kui ühes riigis on ikaldus, tuuakse toiduained mujalt sisse. Nii kipub kergesti ununema ka lõikustänupüha sisu. Ometi on oluline, et õpiksime tänuga vaatama sellele, mida Jumal on meile andnud. Võime tema ette tulla tänuga selle eest, et meil on ...

Kõneldes käskudest ja reeglitest, oleme harjunud, et tavaliselt seisnevad need mingi negatiivse tegevuse piiramises. Nii välditakse teisele inimesele halva tegemist. Samas kui inimene pühendab oma elutee vaid halva vältimisele, ei tee see temast veel head inimest, vaid ta on pigem mõttetu inimene. Inimesest teevad inimese tema teod ja väärtushinnangud, mitte tegude puudumine. Nii annabki pühakiri elu kõige olulisema käsu just sellena, mida inimene peab tegema, mitte ...

Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde. Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõpetades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud. Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. ...

Nädalavahetusel toimus laagrikeskuses Talu intellektipuudega noorte leerilaager. Laagri, mis sai teoks tänu mitmete Soome sõprade toetusele, korraldasid EELKs intellektipuudega inimesi teenivad õpetajad Tiina Ool ja Kaido Soom. Kohal oli 10 puudega noort Tallinnast, Saaremaalt, Harju- ja Raplamaalt ning Põlvamaa Maarja külast. Leeritundides aitasid Jumala sõna elavalt anda edasi Kirsti Malmi ja Minna Nikki. Laagris oli ka kuus abilist, kes olid leerilastele toeks ja ...

Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Issand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi. Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese ...

Sageli kurdetakse, et kirik on inimestest kaugel. Samas on kiriku töö inimestega seotud ja puudutab paljusid, tihti just neid, kes on eluraskustes ja muredes. Kirik aitab inimesi, kuid sageli sellest ei räägita. Et seda viga parandada, tegime intervjuu õpetaja Tiina Ooliga, kes koordineerib intellektipuudega inimeste tööd luteri kirikus. Oled intellektipuudega inimestele orienteeritud töö koordinaator EELKs. Millest tekkis huvi selle töövormi vastu? Huvi selle töövormi ...

Inimesele annab elus kindlust see, kui ta võib homsesse julgelt vaadata, teades, et tema tulevik on kindel. Nii on inimesed õnnelikud, kui neil on pere, kes toetab, turvaline töökoht ja mingi rahagi rasketeks aegadeks varutud. Ometi kipub tavaelus minema sageli nii, et ükskõik kui väga me ka homse päeva pärast ei muretseks ja homse nimel vaeva ei näeks, ei suuda me siiski enda tulevikku kindlustada piisavalt. Perekonnad võivad lahku minna, lähedased surra, töökohad ...

Meile, eestlastele, on sageli omane enda võrdlemine teistega. Sellega kaasneb tihti nurin, et on asju, mis meil pole hästi. Seejuures ei märgata seda, mis meil on paremini kui teistel, ega olda selle eest tänulikud. Nii võib inimene elada kogu aeg mingi raske koorma alla ägades, kui tegelikult oleks põhjust olla rõõmus ja tänulik. Palju diskuteeritakse pagulasteemadel. Seejuures mõeldakse sageli vaid sellele, mida tähendab pagulane meie ühiskonnale, unustades, et inimene on ...

Sõna «ligimene» on paljudele tänapäeva inimestele võõras. Teise sõnaga võiks selle kohta öelda ka kaasinimene. Pühapäev käsitleb seega kaasinimestega seonduvat. Kuid kes on meie ligimene? Kas meie kaasinimene on luterlane või kristlane üleüldse? On ta meie rahvuskaaslane või meie rassi esindaja? Või piisab lihtsalt inimeseks olemisest? Vaadates Jeesuse kõnesid tundub, et tal oli avar kaasinimese käsitlus: ka juutide poolt põlatud teiseusulised samaarlased kuulusid ligimeste ...

Saamid on eestlaste sugulasrahvas. Maailmas on alla saja tuhande saami, kuid tegu on tugeva rahvaga, kes kannab hoolt oma kultuuripärandi eest. Kui viibisin Soomes, sain headelt sõpradelt idee tutvuda saamide kirikliku teenimisega. Kirik on kandnud hoolt, et jumalasõna saamideni emakeeles jõuaks. Suhtumine näitab selgelt Soome luterliku kiriku eriti toetavat suhtumist rahvusvähemustesse. Üks tuntumaid saame teenivaid kirikuõpetajaid Soomes on Utsjoe koguduse õpetaja praost ...

Inimese üks soovidest on turvalisus. Me loodame, et elumuredes leidub keegi, kes aitab. Vahel märkame, et nii mõnigi sõber unustab meid sootuks, kui meil abi vaja läheb. Mõnikord ei suuda inimesed meile abiks olla ka siis, kui nad seda siiski püüavad. Elus on olukordi, mil tunneme end mahajäetuna või tajume, et inimeste abistamisel on oma piirid. Raskelt haiget ei suuda sõbrad terveks teha, vahel saavad ka arstid aidata vaid vähesel määral. Sageli haarab meid siis masendus ...

Eestlastele on omane oma rahva võrdlemine teiste rahvastega. Sellise võrdlemise taustal on alati soov olla teistest parem ja edukam. Suurt rõõmu valmistab meie inimesele see, kui meie majandusareng on kiirem kui naabritel või tööpuudus väiksem. Sellise rahvusliku võrdlemisega kaasneb omajagu uhkustki. Pühapäeva teema kutsub meid võrdlema sellega, mida Jumal meilt ootab. See võrdlus pole enam nii lihtne, sest end Jumala ees läbi katsudes märkame paratamatult ka oma puudusi ...