Jõulud on lähenemas ja nii on loomulik, et neljas advendipühapäev on pühendatud Jeesuse kõige lähedasemale inimesele siin maa peal: tema emale neitsi Maarjale. Maarja roll on suur, sest just tema kaudu tuli Päästja siia maailma. Ühest küljest tähendas see Maarjale suurt õnnistust, sest ta sai kogeda Jumala erilist lähedalolu. Ta sai sõnumi inglilt, kohtus last kummardama tulnud karjastega ja idamaa tarkadega, nägi jüngrite lugupidavat suhtumist ning loomulikult võis tunda ...
Päästja sündi siia maailma ootasid paljud inimpõlved. Vana Testamendi prohvetid ennustasid Messia tulemist ja see andis rahvale ootamise indu. Jeesuse avaliku tegevuse eel oli Päästja tulemiseks teevalmistaja Ristija Johannes, kelle kuulutus seisnes selles, et inimesed peavad pääste tulemiseks valmistuma. See seisnes meeleparanduses ja ristimises. Ristimisel Jordani jões uhas vesi minema nii inimese kehal oleva mustuse kui ka hinges olevad patud. Ristitu sai uue alguse, et ...
Jõulude ajal tähistame Jeesuse esimest tulemist siia maailma. Ta tuli siis väikese lapsena ning vajas inimeste tuge ja hoolitsust, kuid samal ajal oli ta ka tõeline Jumal. Kristuse elu näitas, et ta oli nii tõeline Jumal kui tõeline inimene. Oma surmaga lunastas ta inimesed ja läks Isa juurde taevasse. Nüüd aga kõneleb pühakiri Kristuse tagasitulemisest. Siis ei tule ta enam mitte väikese lapsena, vaid hoopis kuningana, kohtumõistjana, kes otsustab nii iga inimese kui ka ...
Soome kiriku ajalehe Kotimaa veebiversioonis kirjutatakse, et paavst Franciscus on andnud mõista, et luterlasest ja katoliiklasest abielupaar võib minna katoliku kirikus armulauale, või vähemalt paavst ei keelanud seda. Pühapäeval, 15. novembril viibis paavst Roomas saksa luterlikus kirikus ja seal oli kohalviibijail võimalik esitada talle küsimusi. Luterlane Anke de Bernardinis, kes on abielus katoliiklasega, esitas paavstile küsimuse armulaua kohta ja paavst vastas talle ...
Saabuval pühapäeval astume uude kirikuaastasse. Seepärast on kohane mõelda, miks kirikuaasta erineb kalendriaastast ja millised on selle suurimad pühad.
Erinevalt kalendriaastast lähtub kirikuaasta Kristuse ja maailma elutsüklist. Nii saab ühe kirikuaasta jooksul igal pühal ja pühapäeval kirikus käiv inimene ülevaate Kristuse elust ning maailma minevikust, olevikust ja tulevikust.
Uus kirikuaasta algab Kristuse tulemise ootamisega ja lõpeb igavikupühapäevaga, mis räägib ...
Inimlik on soovida suuri asju. Nii tahaks enamik inimestest saada jõukaks ja edukaks. Ning kui ise seda ei saa, siis soovitakse vähemalt näha kedagi, kes on saavutanud oma elus tipptaseme. See võib olla kuulus poliitik, kuningas või paavst. Televiisorist on tuttav vaatepilt: sajad ja tuhanded inimesed seisavad tee ääres, et näha teda, kes on kuulus, oma uhke autoga mööda sõitmas. Mida annab inimesele see mõnikümmend sekundit, mille vältel ta näeb kedagi, kes on kuulus? ...
Kirikuaasta on lõppemas ja selle sisu võtab kokku lause «Kristus – taeva ja maa Issand». Selles maailmas on meil palju ebakindlust. Võime näha enda ümber vägivalda ja surma. On loomulik, et küsime, miks siin maailmas on kõik nii halvasti. Miks ebaõiglus ja ülekohus võidutsevad? Miks terroristid võtavad süütute inimeste elu? Miks inimest ahistavad kurjus, haigused ja surm? See on inimkonna pattulangemise tagajärg. Selles maailmas pole meil püsivat õnne ja kõik liigub ...
Alates 1. jaanuarist 2016 alustab Tartu ülikoolis tööd humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, mille koosseisu kuuluvad senine filosoofiateaduskond, usuteaduskond ja Viljandi kultuuriakadeemia. Kogu valdkonda asub dekaanina juhtima praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Valdkonna õppeprodekaaniks saab teatriteaduse professor Anneli Saro. Valdkonna teadusprodekaaniks saab kirikuloo professor ja senine usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme. Selline liitumine toob ...
Kõigel siin maailmas on oma algus ja lõpp. Nõnda on ka maailma endaga. Pühakiri kõneleb sellest, kuidas selle maailma lõpus tuleb Kristus tagasi, et mõista kohut inimeste üle. Õigeksmõistetud saavad igavesse ellu, teised aga peavad minema igavesse hukatusse. Keegi ei tea, millal tuleb selle maailma lõpp, kuid paljud märgid kõnelevad sellest, et see pole enam kaugel. Nii õpetas Kristus ja õpetab kirik, et inimene peaks olema valmis maailma lõpuks ja Jumala ette astumiseks. ...
Ühiskonnas on järjest enam ja kõlavamalt kõneainet pakkunud pagulastemaatika. Valga kogudust teeniv Tartu Pauluse koguduse praktikant Margus Suvi on töötanud mitu aastat Johannes Mihkelsoni keskuses Tartus, kus juba kümmekond aastat on tegeldud tugiisikuteenuse pakkumisega ning viimastel aastatel ka pagulastega.
Margus Suvi oli valmis Eesti Kirikule jagama oma kogemusi tööst pagulastega ja arutama tulevikuväljavaateid.
Millest sai alguse Sinu huvi pagulastega tehtava töö ...
21.–22. oktoobril viibisid Eestis 10 Soome Karkku evangeelse kooli esindajat, et tutvuda Eesti kogudustega ja tutvustada oma tööd eestlaste heaks.
Rühma juhtis Erkki Koskenniemi, kes on SLEY (Suomen Luterilainen Evankeliumiyhdistys) Karkku evangeelse kooli piibliõpetaja. Ülejäänud üheksa olid selles koolis noorsootööd ja rahvusvahelist tööd õppinud noored. Kui õpetaja viibis Eestis kaks päeva, siis noored jäid siia kolmeks päevaks, et tutvuda Eesti kirikueluga ja Tartu ...
Ristimises saab kristlane Jumala lapseks ja jumalariigi kodanikuks. See on inimese jaoks suur õnn, sest ristitud inimene võib Jumalat kutsuda oma Isaks ja loota jumalariigi kodanikuna kõiges Jumala hoolitsusele. Jumalariigi kodanikele on avatud tee igavesse ellu, mis ootab ees pärast maise eksistentsi lõppu. Sinna pääsemiseks on vaja peale ristimise vaid usku Jumalasse. Kuid praegusel hetkel on kristlane ka selle maailma kodanik. Selle maailma kodanikuna on usklikul oma ...
Iga usklik inimene on oma elus teinud pattu ja seisnud Jumala ees ning kahetsenud valesti tehtut. Kahetsus ja meeleparandus kuuluvad kristlase elu juurde ning võimaldavad eetilist ja usulist kasvamist. Andestav Jumal saatis oma Poja siia maailma selleks, et meid endaga lepitada. Usupuhastuspühal 31. oktoobril võime mõelda sellele, kuidas Luther otsis armulist Jumalat ja leidis päästva tõe: «inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata» (Rm 3:28). See ...
Saksamaa Kurhessen-Waldecki kiriku Kirchhaini kirikuringkond soovib tugevdada sidemeid EELK Ida-Harju praostkonnaga.
Alates 14. oktoobrist viibis Eestis Ida-Harju praostkonnal külas 11 sõpruspraostkonna esindajat Saksamaalt Kurhessen-Waldecki kiriku Kirchhaini kirikuringkonnast. Suhtlus kahe praostkonna vahel on kestnud juba pikemat aega, kuid viimased paar aastat on selles olnud paus. Nüüd otsustasid saksa sõbrad suhteid elavdada ja külastada Eestit.
Kui seni on tehtud ...
Kas Jumal ikka on olemas? Kas ta kuuleb minu palveid? Kas eluraskustes peaks panustama üksnes Jumalalt toe saamisele või tuleks otsida abi ka muudest religioossetest allikatest, näiteks imetervendajatelt ja nõidadelt? Need on küsimused, mida on ilmselt iga inimene endale esitanud. Sellistel kõhklusehetkedel ei teagi sageli, milline on õige tee ja kuhu peaks edasi minema. Pühakiri kõneleb sellest, kuidas Jeesus on aidanud inimesi, andes neile tervist ja tuge. Kristuse ...