Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist. Kui Kristus läks taevasse, siis valdasid jüngreid mitmed tunded. Nad võisid tunda rõõmu selle üle, et Kristus läks taevasse, sest see tähendas tema triumfi, tõendust sellest, et ta oli Jumala Poeg. Teisalt võisid Jeesuse järgijad aga olla kurvad selle üle, et Issand polnud enam nendega. Kristuse tõotatud Püha Vaim lõi kontakti taevasse läinud Issanda ja jüngrite ...

Ülikooli struktuurireform tõi aastavahetusel prof Tõnu Lehtsaare taas juhtima Tartu ülikooli usuteaduskonda. Nüüd, mil teaduskonna juhil on oldud 100 päeva ametis, on paslik küsida, milliseid arenguid on olnud usuteaduskonnas ja kuidas Tõnu Lehtsaar end selles ametis tunneb. Lahkelt oli ta valmis Eesti Kirikule intervjuud andma. Oled olnud varem usuteaduskonna dekaan, seejärel ülikooli õppeprorektor, siis rektori kohusetäitja, nüüd jälle teaduskonna juhataja … Millised on ...

Teisipäeval, 19. aprillil toimunud piiskoplikul nõukogul arutati põhjalikult diakoniametiga seotud küsimusi. Peapiiskop Urmas Viilma juhatas teema sisse, tuues esile teoloogilise probleemi, kas diakon võib armulauda pühitseda või mitte. Sellega on olnud kirikus küsimusi ning peapiiskop pidas oluliseks, et piiskoplik nõukogu neid arutaks. Kuulati kahte ettekannet. Tauno Teder keskendus diakoniameti mõistmisele, lähtudes nii EELK seadusandlusest kui ka oikumeenilisest ...

Inimeseks olemise juurde kuulub kommunikatsioon. Iga päev räägime teiste inimestega, kuulame teiste inimeste kõnet raadios ja televisioonis. Iga päev loeme kirjutatud teksti ajalehest või internetist. Suhtlemine on meie jaoks nii oluline. Kuid nõnda nagu suhtleme teise inimesega, saame suhelda ka Jumalaga. Jumalaga kõnelemist nimetatakse palveks. Sellele olulisele teemale keskendub kirikuaasta pühapäev, mida kutsutakse ka palvepühapäevaks. Sõna palve pole just kõige ...

Iga inimene vajab lootust ja usku. Usk surma järel ees ootavasse taevariiki on andnud paljudele inimestele tuge eluraskustes. Kristlase jaoks ei ole surm kõige lõpp, vaid see on uks, mis viib meid siit maailmast paremasse. Seepärast on loomulik, et inimene igatseb taevariiki, mis ootab kord ees. Seni aga peame elama selles maailmas. Siiski pole kristlane mitte üksnes selle maailma kodanik, vaid ka taevariigi kodanik. Taevariigi kodanikuks olemine annab nii oma õigused kui ...

Võõrsil võib olla tore, aga kodus on alati parem. Vahel tundub, et me pole sellega nõus ja nuriseme oma kodumaa üle, sest näeme enamasti asju, mida saaks paremini teha. Käies võõrsil ja olles seal kauem kui mõne päeva, võib aga juba selgelt märgata, mis on kodumaal hästi. On loomulik, et võõral maal võib tulla igatsus kodumaa järele. Jumala rahva, kristlaste koduks on jumalariik. Taevane kodu tähendab ootuste täitumist, see on kodu, kus ei ole asju, mis on valesti või mida ...

Saksa kiriku delegatsioon tähistas Tallinnas 30aastast partnerlust EELKga. 31. märtsist 3. aprillini külastas Eestit Evangeelse Luterliku Kiriku Põhja-Saksamaal (ehk Põhjakiriku) Schleswigi ja Holsteini piirkonna piiskop Gothart Magaard. Temaga oli kaasas kümneliikmeline, peamiselt piirkonna praostidest koosnev delegatsioon. Samuti kuulus delegatsiooni Põhjakiriku misjoni- ja oikumeeniakeskuse Euroopa referent õp Christa Hunzinger. Eestisse saabusid külalised Lätist, kus ...

Iga inimene vajab elus hoolitsust ja kasvatust. Kui laps sünnib siia maailma, siis on tema vanemad need, kes tema eluteele palju kaasa annavad. Esimesed sõnad, esimene õpetus, kaitse kõigi hädaohtude eest ... Kui vanemad armastavad last ja hoolivad temast, siis on suur tõenäosus, et lapse elu on tulevikuski turvaline ja õnnelik. Hiljem kasvatavad last ja hoolivad temast vanemate kõrval kool ja lasteaed. Haridusasutustes toimuvast sõltub samuti palju lapse eluteel. ...

Sõnum Jeesuse Kristuse ülestõusmisest oli inimeste jaoks sedavõrd eriline, et sellesse oli raske uskuda. Jumal vaatas inimeste peale armulikult ja Jeesus ilmus kahtlejaile ning tõestas seda, et ta oli üles tõusnud. Paulus loetleb 1Kr 15 üles, kui paljudele inimestele ülestõusnud Jeesus end näitas: lisaks jüngritele ja naistele võisid kohtuda ülestõusnuga veel üle viiesaja venna. See on igati aukartust äratav tunnistajate hulk. Paulus tõdeb, et enamik neist on elus ja võivad ...

Läheneme kirikuaasta suurimatele pühadele, mis kõnelevad nii kannatusest, ohverdusest, lunastusest kui võidust. Suur neljapäev Jeesus seab armulaua. Püha õhtusöömaaeg on üks kristliku jumalateenistuse keskpunktidest. Altarisakrament on uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus. Jeesus peseb jüngrite jalad, näidates nii alandava teenimise ...

Aastast aastasse kõlab ülestõusmispühadel kirikutes rõõmus hüüe «Kristus on surnuist üles tõusnud!» ühes vastusega «Tõesti, ta on üles tõusnud!». Selles tervituses on kokku võetud ristiusu kõige olulisem sisu. Usume ülestõusmisesse ja elu võitu surma üle. Selles maailmas võib vahel tunda, et võitjad on patt ja surm. Näeme nii palju kannatusi enda ümber. Ometigi pole piibellikus mõtteviisis kahtlust: Jumal on võitja ja midagi selles maailmas ei suuda meid lahutada Jumala ...

Palmipuudepühaga algab Kristuse alandustee. Pidulik Jeruusalemma sisenemine tähendas Jeesuse jaoks vastuminekut kannatusele ja surmale. Juubeldav rahvahulk, kes palmiokstega Kristust tervitas, ei saanud aru toimuva tähendusest. Palmioksad sümboliseerivad võitu ja lootust, kuid ilmselt mõistis rahvahulk seda teisiti kui Jumal. Rahval olid isiklikud ja poliitilised ootused, kuid inimesed ei mõistnud seda, miks Jeesus pühasse linna sisenes. Nad polnud valmis lõpuni Jeesuse ...

Kannatuste pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg, mil kirikus mõeldakse Kristuse kannatustele. Jeesuse elu üks kannatustest seisnes selles, et inimesed ei mõistnud tema ülesannet siin maailmas. Rahvas ootas küll Messiat, kes tuleks ja tooks neile vabaduse, kuid nad ei osanud tajuda, et Jeesus oli see Jumalast saadetud Päästja. Nii asusid Kristuse vastu võitlema just need vagad inimesed, kes oleksid pidanud tema tulemisest enim rõõmu tundma. Jeesuse ...

Ameerika psühholoog Maslow lõi inimvajaduste püramiidi, milles kõige olulisemal kohal olid füsioloogilised vajadused nagu toidu- ja veevajadus. Kui selle taseme vajadused on rahuldatud, võib inimene tõusta järgmistele tasanditele ning lõpuks jõuda eneseteostuseni. See tähendab, et söök ja jook pole sugugi vähetähtsad. Seda rõhutas ka Jeesus oma tegevuses. Viis tuhat meest said söötmise läbi toidetud, Kristuse esimene imetegu oli Kaana pulmas veest veini tegemine ning Päästja ...

Berliini kinos Sputnik toimus 5. veebruaril multifilmi öökino pealkirjaga «Baltic animation shorts», mille teemaks oli Balti riikide mütoloogia ja rahvalood. Öökinos esitati 16 lühifilmi Eestist, Lätist ja Leedust. Huvi filmide vastu oli sedavõrd suur, et kõik huvilised ei mahtunud sajakohalisse kinosaali ära ning 30 inimest pidi ilma filme nägemata koju minema. Ürituse peakorraldaja oli Leedu Vabariigi kultuuriatašee Berliinis Gabriele Žaiyte, keda toetasid õhtu ...