Soomes ilmus luterliku kiriku teabekeskuse välja antud nelja aasta (2012–2015) tegevuse analüüs, mis osutab, et luterlus on Soomes ja soomlaste seas olulisel kohal. Analüüs osutab, et umbes kolmandikku soomlastest võib pidada maailmavaateliselt selgelt luterlasteks ja seda sõltumata nende kiriklikust aktiivsusest. Luterlus tuleb esile ennekõike soomlaste väärtushinnangutes. Analüüsi kohaselt on soomlased tugevalt kogukondlikud ning rõhutavad üldist heaolu, teise inimese ...

Keegi meist ei tea täpselt, mis on ees pärast surma või selle maailma lõppu. Ometi saabub esimene neist kahest kindlasti ja teine ka kunagi üpriski suure tõenäosusega. Inimesele on loomuomane uskuda surmajärgsesse nagu ka sellesse, et kui selle maailma aeg lõpeb, on veel midagi ees. Kirikuaasta viimane pühapäev kõneleb igavikust ja annab seeläbi vastuse inimese sügavaimatele küsimustele ja vajadustele. Pühapäeva evangeeliumis öeldakse, et Kristus tuleb aegade lõpul oma ...

Inimestega surmast rääkides olen sageli märganud, et küllaltki oluline on küsimus sellest, kas surm tuleb ootamatult või raske haiguse järel. Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused. Ootamatu surm tähendab inimesele küll vähem piina, kuid see on omastele raskem. Pikk haigus on raske ja valus, kuid annab siiski nii lahkujale kui tema lähedastele võimaluse surma vastu valmistada. Kirikupalves on lause «hoia meid kurja surma eest, kui süda alles patust pööramata», millega ...

Sügis on omamoodi surmakuu. Puud jäävad raagu, väljas on pimedus ja pori. Tähistame teisel novembril hingedepäeva ja mõtleme lahkunud omastele. Neile mõeldes tajume ka ise paremini, et elul on oma piirid. Mitte keegi pole siin maailmas igavene, igaüks peab kord surema. Surm on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Suurem osa inimestest kardab surma, väike osa jälle himustab siit maailmast lahkumist ja on valmis endalt elu võtma. Kristlane võib vaadata surmale vastu usu ja ...

18. oktoobril oli Tallinna piiskoplikus toomkirikus koos piiskoplik nõukogu. Nõukogu koosolek algas jumalateenistusega toomkirikus, kus teenisid piiskop Tiit Salumäe ja praost Jüri Vallsalu. Pärast jumalateenistust kõneles assessor dr Ove Sander jutlustajatest EELKs. Jutlustajate staatusest Ove Sander esitas hariduskomisjoni seisukoha, et tuleks luua uus kord, mis vastaks oludele, ning seniks tuleks peatada jutlustajate koolitamine. Küll võivad saada eksami järel litsentsi ...

Kristlane siin maailmas on nii taevariigi kodanik kui selle maailma kodanik. Need kodakondsused annavad ristiinimesele nii õigusi kui kohustusi. Maise riigi kodakondsus annab meile sotsiaal­sed garantiid ja riigi toe olukorras, kus inimene satub hätta. Jumalariigi kodanikuks olemine annab inimesele Jumala abi igapäevaseks eluks ja see avab ukse maise elu järel ees ootavasse taevariiki. Seega on kristlasel kahepoolne tugi elus, nii maise ühiskonna abi kui Jumala toetus.  ...

Andeks andmine võib vahel raske olla, kuid andestamata jätmine on veelgi raskem. See tekitab südames palju negatiivseid tundeid, näiteks viha ja kadedust. Iial ei tea, kes kannatab rohkem, kas see, kellele ei anta andeks, või see, kes ei anna andeks. Iga inimene on ekslik. Ristiinimene palub oma eksimused andeks ja Jumal andestab igale siirale kahetsejale. Jumal armastab inimest ja ta saatis oma Poja siia maailma, et meie võiksime saada patust vabaks. Nii andis Jumal meile ...

Iga inimese elus on omajagu küsimusi ja kahtlusi. Sageli me ei tea, milline tee on õige ja milline vale. Nii on ka usuküsimustega. Kas Jumal on olemas või mitte? Kas Jumal kuuleb meie palveid? Kas Jumal aitab meid? Need on küsimused, mida ilmselt iga kristlane on aeg-ajalt küsinud. Nii toimubki meie hinges usuvõitlus, milles kord võidab usk ja kord kahtlus. Jumala armastust saab inimene oma elus kogeda. Just selleks saatis Jumal oma Poja siia maailma, et kinnitada inimest ...

Lõikustänupüha kõneleb igapäevasest leivast. Leib on olnud aastasadu üks olulisemaid sööke inimese toidulaual. Ilma leivata oli nälg ja söögita polnud elu. Vanasti oli inimene väga sõltuv ilmastikust ja kui olid saagikuse poolest halvad aastad, andis see kohe inimese toidulaual tunda. Põllumees tajub kõige selgemini, et kuigi ta võib ise ükskõik kui palju näha vaeva, ei olene kõik sugugi tema tööst, vaid palju sõltub ka ilmast. Inimene peab olema usin, kuid viimselt sõltub ...

EELK laagrikeskuses toimus 16.–19. septembrini esimene osa intellektipuudega inimeste leerilaagrist. Tegu oli juba teise suurema leerilaagriga, mis on viimastel aastatel intellektipuudega inimestele korraldatud. Esimene selline laager toimus eelmisel aastal. Laagri peakorraldaja oli intellektipuudega inimeste töö koordinaator EELKs õpetaja Tiina Ool Kuressaarest. Teda aitasid laagri korraldamisel Kirsti Malmi, Minna Nikki ja Kaido Soom. Samuti oli igal leerilapsel oma ...

Eelmisel aastal läbi viidud küsitluses elust, usust ja usuelust väitis 38% Eesti elanikest, et nad usuvad Jumala olemasolusse. See protsent on igati väärikas ja hea. Samas ei paista argielus küll välja, et kümnest inimesest neli usub Jumala olemasolu. Seda ilmselt põhjusel, et uskuda võib erinevatel viisidel. Võib uskuda, et Jumal on olemas, omamata temaga isiklikku sidet. Aga võib ka uskuda, et Jumal on olemas, ja temaga palves kõnelda ning tema tahte kohaselt oma elu ...

Kord küsiti Jeesuselt, milline on suurim käsk. Jeesus vastas: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast!» Neis kahes käsus on võetud kokku kristlasena elamise reeglistik, sest armastus on jõud, mis aitab inimesel teha elus õigeid valikuid. Kui inimene armastab Jumalat, siis ta ka peab kinni kolmest esimesest käsust. Jumalat ...

Sageli teavad inimesed väga hästi, milline peab üks kristlane olema. Nii lihtne on seada piire ristiinimese riietusele, soengustiilile ja ka muusikamaitsele või söögivalikule. Vahel kujunevad välja traditsioonid, mida teatud piirkonna kristlased järgivad, ja kui keegi nendest üle astub, siis on tal raske koguduses oma kohta leida. On juhtunud ka nii, et neid inimlikke reegleid peetakse olulisemaks kui Jumala sõna poolt seatut. Jeesus näitas oma tegevusega, et inimeste ...

Kui vaadata Venemaa usuelu, siis kahtlemata annab sellele tooni õigeusu kirik. Konverentsi avamisel saatsid Petrozavodski ja kogu Karjala metropoliiti Konstantini preestrid Roman Tšadajev ja Vadim Antipin, kes olid nõus Eesti Kirikule kirjeldama Venemaa usulist olukorda õigeusu kiriku vaatenurgast lähtudes. Kas Venemaal on samuti kui Lääne-Euroopas probleemiks sekularisatsioon? Sekularisatsioon puudutab praegu kogu Euroopat. Õigeusu kirikul on Venemaal siiski enamus. Kirik ...

Konverentsi raames toimus Petroskoi kirikus kaks jumalateenistust, mille korraldamise eest vastutasid Ingeri kiriku vaimulikud. Viimasel päeval sõitsid delegaadid kogudustesse jumalateenistustele. Jumalateenistused olid kakskeelsed, siis kas eesti-vene või soome-vene keeles. Kasutati Soome kiriku vana jumalateenistuskorda, mitte uuendatud, 2000. aastal vastuvõetud käsiraamatut. Vana Soome jumalateenistuse kord tuletas väga meelde meie vana agendat, aga vastulaulude ...