Elame maailmas, kus pole lihtsaid mustvalgeid lahendusi ja sageli on keeruline öelda, mis on õige ja mis väär. Juba pattulangemisloos võib näha, kuidas hingevaenlane püüdis enda soovi rüütada õigesse ja ihaldatavasse vormi, öeldes, et „teie silmad lähevad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja“. Tegu oli ilusasse vormi pandud soovitusega, millega kaasnes aga suur kaotus, sest inimesed tegid Jumala tahte vastu. Nii on ka tänasel päeval raske otsustada elu ...
Oleme harjunud, et inimene võib oma hingehädas pöörduda Jumala poole ja saada temalt abi. Tänane pühapäev kõneleb aga sellest, et loodusjõudki alluvad Jeesusele. Kuigi oleme kuulnud, et inimene on looduse kroon, peame siiski sageli kogema oma jõuetust looduse ees. Inimene võib palju siin maailmas saavutada, kuid sageli on küsimus selles, millise hinnaga me sihile jõuame. Looduse arvel rikastudes on nii mõneski kohas elukeskkond muudetud halvemaks ja kliima soojenemine annab ...
Vahel öeldakse, et inimene hakkas usklikuks. Nii lihtne see ei ole, sest usk on midagi erilist ja ainulaadset. Usk on inimese elu kandev jõud ja selle leidmine pole nii lihtne. Õigupoolest pole meie valida, kas usume või mitte, usk on Jumala kingitus inimesele. Usk sünnib inimeses Püha Vaimu töö kaudu. Kui vaadata Jeesuse maapealsele elule, siis võib näha, kuidas osal inimestel tekkis usk temasse, osal aga mitte. Kõik võisid näha Jeesuse imetegusid ja kuulda tema õpetusi, ...
Jeesus alustab oma avalikku tegevust. Esimene imetegu, Kaana pulmas veest veini tegemine, näitab Kristuse tegevuse põhimõtteid. Ta on siin maailmas selleks, et inimesi aidata. Issand ei arutle selle üle, kas veini tegemine on ikka kõige olulisem ja kas vajadus joogi järele on ikka see, mida peab rahuldama, vaid ta läheb ja aitab hätta sattunud inimest. Oma tegevusega ületas Jeesus paljusid tolle aja maailma piire ja reegleid. Ta kõneles sõbralikult Samaaria naisega ja võttis ...
Uude aastasse astudes on hinges sageli ebamäärane tunne, sest me ei tea, mida toob meile ees ootav aasta. Seda kõhklust aitavad inimestel vähendada nii taevasse lastavad raketid kui õnnetina valamine. Kristlasel pole vaja uude aastasse astudes karta, sest tal on alati, mille peale loota. Nii tähistab aasta alguses kirik Jeesuse nimepäeva. Nimi Jeesus tähendab „Issand on abi, Issand päästab“. Ristiinimene võib loota Jeesuse abile. Seejärel tähistatakse kolmekuningapäeva, mis ...
Jumal on andnud inimestele pühakirjas palju tõotusi. Sõnum Messia tulemisest maailma oli see, mida ammused inimpõlved ootasid. Jõulude ajal täitusid nende ootused: Sõna oli saanud lihaks, Päästja oli tulnud. Enim ootasid ilmselt Päästja tulemist lihtsad inimesed ja nii saidki Jeesus-last tulla esimestena kummardama karjased. Kuid Kristus tuli kõigi inimeste jaoks ja seetõttu said teda austada pea ka idamaa tähetargad, kes olid jõukad ja ka esimesed mittejuutidest Jeesuse ...
Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi viibis 12.–13. detsembrini Tallinnas, et kohtuda Eesti luterliku kiriku esindajatega.
EELK poolt osalesid kohtumisel peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru, assessor Kadri Eliisabet Põder, rahvusvaheliste ja avalike suhete assistent Eva-Liisa Luhamets, Peterburi Jaani koguduse teenimise eest vastutav õpetaja Enn Salveste ja Peterburi Jaani koguduse diakon Hannu Keskinen. Ingeri kiriku poolt ...
Jõulusündmust on raske mõista ilma püha perekonnata ja nii toovad lähenevad pühad meie silme ette Jeesuse ema Maarja ja tema maise isa Joosepi. Ootamatu rasedus oli tollases ühiskonnas palju enam taunitud kui tänapäeval. Maarja võis kogeda hirmu nii oma abikaasa kui ühiskonna suhtumise ees. Ometi Jumal lahendas olukorra ja näitas Joosepile, et laps, keda Maarja ootab, pole mitte tavaline, vaid eriline. Seda kinnitas ingli ilmumine nii Maarjale kui Joosepile. Kahtlemata oli ...
Pikka aega on olnud probleeme Helsingi eesti kogukonna kirikliku teenimisega. Probleem lahenes 28. novembril toimunud koosolekul, mil Eestist sõitsid piiskop Tiit Salumäe ja misjonikeskuse juhataja praost Leevi Reinaru Soome, et kohtuda seal Helsingi koguduste liidu juhi Pentti Miettineniga, abijuhi Ilkka Sipiläineniga ja kirikuvalitsusest välissoomlaste töö juhiga Mauri Vihkoga. Piiskop Salumäe hinnangul oli koosoleku oluline otsus selles, et eestikeelse kogudusetöö ...
EELK XXIX kirikukogu 8. istungjärk toimus 29. novembril Tallinnas. Kuuekümnest kirikukogu liikmest oli kohal 51.
Esmalt andis kirikukogule ülevaate OÜ Kiriku Varahalduse tegevusest juhataja Mati Maanas. Kinnisvara on oluline allikas kiriku eelarve tulubaasis. Maanas rõhutas, et varahalduse rahavood on püsinud stabiilsena. Kuigi selle aasta lõpus on tekkinud Tallinnas Tatari 25 objektil kahele pinnale vakants, on lootus, et varahalduse eelarve täitub.
Sel aastal on ...
Esimesel advendipühapäeval võeti Soome Evangeelses Luterlikus Kirikus kasutusele lisavihik 1986. aastast kehtiva lauluraamatu juurde.
Ühel käesoleva aasta juulikuu pühapäeval, kui olin teenimas Soome Kempele koguduses, teatas organist jumalateenistust ettevalmistaval koosolekul, et trükist on tulnud lauluraamatu lisavihik, mis on saabunud kogudusse ja milles on uued laulud. Koos otsustasime valida suurema osa pühapäevastest lauludest just sellest lisavihikust. Kogudus ...
Maailmas võime näha, et suurtele muutustele eelnevad alati protsessid, mis valmistavad neid ette. Näiteks kogu Gorbatšovi avalikustamispoliitika valmistas ette Eesti taasiseseisvumist. Samuti on olnud ettevalmistusaeg reformatsioonil ja muudel suurematel sündmustel kiriku ajaloos. Ka Jeesuse tegevusel oli oma ettevalmistaja: Ristija Johannes, kes kutsus inimesi meeleparandusele ja ristimisele pattude andeksandmiseks. Kuigi Messiat oli oodatud kogu aeg, oli Jeesuse maailma ...
EELK kirikukogu arutas 29. novembri istungil uue lauluraamatu koostamist. Praegu kasutusel olev lauluraamat on valminud 25 aastat tagasi. Selle aja jooksul on nii kirik kui Eesti ühiskond palju arenenud. EELK jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon analüüsis oma viimastel koosolekutel põhjalikult lauluraamatuga seonduvat. Valida oli kahe variandi vahel: kas anda välja uute lauludega lisavihik või asuda täiesti uue lauluraamatu koostamisele. Komisjon leidis, et ...
Advendiaeg tähendab ootamise aega. Eestlased ootavad jõulupühi, mis on meie rahva jaoks ühed kirikuaasta kõige olulisemad pühad. Jõulud on Päästja sündimise pühad. Nende pühadega sai alguse inimese päästmise lugu, mis päädib Kristuse tulemisega siia maailma aegade lõpul. Kui esimest korda tuli Kristus lapsena, alanduses ja puuduses, siis teist korda tuleb ta meie juurde kirkuses ja valitsejana, kes otsustab maailma ja inimeste saatuse üle. Kristlase jaoks tähendab see päev ...
Meie maailmas on olulisel kohal võim. Selle maailma valitsejad näevad palju vaeva selleks, et jätta endast võimalikult võimas mulje. Politseieskordid, punased vaibad, säravad vastuvõtud, uhked autod toonitavad sageli võimumeeste positsiooni ühiskonnas. Seda kõike nähes peab lihtinimene kogema valitseja meelevalda. Jeesus vastandus oma elu ja tegevusega maisele uhkusele. Kristus saabus Jeruusalemma alandlikult eesli seljas ratsutades. Päästja ei elanud lossis, vaid kulges ...